Koolivõrgu korrastamist Eestis kujundavad keerulised jõujooned kohalike omavalitsuste ja riigi vahel. Haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel on vastutust selgitav seadusemuudatus väljatöötamisel.

Järva vallavanem Toomas Tammik valmistas ennast linnade ja valdade päeva hariduse vestlusringiks korralikult ette, kuid seal jäi tal ajapuudusel paljugi välja ütlemata. Ta räägib, et omavalitsused vastutavad põhikoolivõrgu korrastamine eest, kuid ootavad ka riigi sisulist tuge. „Esiteks peavad olema omavalitsustele kättesaadavad andmed riigi registrite kaudu, mis käivad kaasas KOV-ide vajadusega,“ lausub ta. „Näiteks ei ole mõistlik, et KOV-id peavad esitama meili teel järelpärimisi HTM-ile. Haridusvõrgu vastav alamleht ja ELVL-i veebis olevad juhendmaterjalid ning konverentsi HaridusLood sisukad ettekanded on olnud KOV-idele abiks.“

Tammiku kinnitusel on paljudes kohalikes omavalitsustes tekkinud küsimus, miks kodulähedase maakooli toetuse eraldamisel rõhutab haridusminister, et soov on toetada kuni kuueklassiliste koolide säilimist kodu lähedal, ja samas on keeldunud laiendamast toetust 4-klassilistele koolidele ja õppekohtadele. „Sellega näitab haridusministeerium oma jäika suhtumist koolivõrgu korrastamisel ja karistab toetusest ilma jätmisega näiteks Virtsu, Vohnja, Hageri õppekoha lapsi ja õpetajaid,“ toob ta näiteid.

Tammiku sõnul on Järva vald oma haridusvõrku analüüsidele tuginedes järjekindlalt korrastanud. „Kahes koolis on lõpetatud gümnaasiumiastme tegevus, nii mõnigi haridusasutus tegutseb mitme õppekohaga, ühendatud on lasteaedade ja koolide juhtimine, mille tulemuseks on vähem juhte suurema töötasuga,“ loetleb ta. „Volikogu ei karda otsustada ka enne valimisi, märtsis otsustati Ambla õppekoha tegevus uuest õppeaastast lõpetada.“

Tammik ütleb, et maapiirkondade omavalitsustele tuleb jätkuvalt tagada rahastamine õpilase kohta kõrgemas määras kui suurema õpilaste arvuga omavalitsustes.

„On olnud kuulda soovi muuta õpetajate tööjõukulude rahastamise süsteemi, et suurendada regionaalse koefitsiendi arvelt suuremate omavalitsuste õpetajate palgaraha,“ lausub ta. „Õnneks ei ole need ettepanekud toetust leidnud. See paneks maakoolid veelgi suurema surve alla – maakooli õpetajatele makstaks väiksemat palka kui linnakooli õpetajatele.“

Tammiku sõnul näeb haridusvaldkonna arengukava 2035 ette, et riik võtab keskhariduse korraldamisel suurema vastutuse. „Pole selge, millised on riigi konkreetsed sammud, millega KOV-id peavad arvestama,“ lausub ta. „Pikaajalist tegevusplaani, kuidas riigi ja KOV koostöös selle tulemuseni jõutakse, ei ole ministeerium ega valitsus avalikkusele kuvanud. Sellele on viidanud oma aruannetes ka riigikontroll. Minister on lubanud keskhariduse seaduse koostamisega tegeleda, eelnõu ei ole. Ei ole läbi räägitud ka, kuidas keskharidust vastutuse üleminekuperioodil rahastatakse, kas ja mis tingimustel sõlmitakse KOV-idega halduslepinguid, kui riik ei suuda tagada oma pidamisel olevates asutustes õppekohti? Kuidas see mõjutab KOV-ide finantseerimist? Kas riik võtab kohustuse tagada õpilastele ühistranspordi kättesaadavus?“

Haridus- ja teadusministeeriumi varaküsimuste asekantsler Henry Kattago täpsustab, et Riigikontroll on juhtinud tähelepanu tõsiasjale, et praegune segavastutus takistab gümnaasiumivõrgu korrastamist, ja on andnud soovituse, et üldkeskhariduse õppekohtade tagamine tuleks anda ühe vastutaja kätte. „HTM on Riigikontrolli ettepanekutega nõus, et gümnaasiumivõrgu arendamisel on esmatähtis hariduse kvaliteet ja seaduse tasandil on vaja otsustada, kes vastutab õppekohtade tagamise eest,“ ütles Kattago.

HTM ongi algatanud seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse keskhariduse vastutuse küsimuses selguse loomiseks ja praegu tehakse mõjuanalüüse. „Analüüsime sotsiaalmajanduslikke mõjusid, rahastusmudelite muutmise võimalusi, ettepanekuid üleminekuperioodi korraldamiseks ning halduslepingute põhimõtetes kokkuleppimiseks, samuti võimalikke toetusmeetmeid omavalitsustele ja koolidele ning kõike muud teemakohast. Seejärel alustame arutelusid partneritega. Eelnõu saab sündida alles arutelude tulemusena,“ selgitab Kattago.

Vastutus õpetajate järelkasvu eest

Tammiku sõnul kvalifikatsioonita õpetajate osakaal kasvab. „Enam kui 4200 õpetajat on meie üldhariduskoolides kvalifikatsioonita ehk 24% kõigist õpetajatest,“ lausub ta. „Riigikontroll on mitmes aruandes märkinud, et riik ei ole teinud õpetajate järelkasvu tagamiseks piisavalt. Eriti kriitiline on olukord Ida-Virumaal.“

Tammiku sõnul ei ole ministeerium siin omavalitsustele toeks ja käitub vastuoluliselt. „Ühelt poolt soovib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõuga lubada kvalifikatsioonita õpetajatel töötada üheaastase tähtajalise lepingu asemel kuni kolmeaastase lepinguga ja teisalt määrab omavalitsustele sunniraha, sest ministeeriumi arvates ei ole kvalifikatsiooniga õpetajaid koolivõrku korrastavates omavalitsuse koolides piisavalt,“ selgitab ta. „Seaduses ei ole mõistele piisavat selgitust ja ühtegi juhendmaterjali ei ole ministeerium selle kohta ka kunagi välja töötanud. Ministeeriumi küünilised selgitused, et ega kvalifikatsiooniga õpetajad ole Eesti riigist otsa saanud, näitavad „koostöisust omavalitsuste suunas“.“

HTM-i järelevalve valdkonna juht Elen Ruus sõnab, et kuna piisavuse nõue ei ole õigusaktides defineeritud, siis on selle sisustamine kujunenud Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalve praktika kaudu. „Ka õiguskantsler on asunud seisukohale, et kuna tegemist on määratlemata õigusmõistega, sisustab ministeerium selle järelevalve käigus, arvestades iga konkreetse kooli olukorda,“ lausub ta.

Ruusi sõnul lähtub järelevalve õigusaktide nõudmisest, et õppe- ja kasvatusala töötajate kvalifikatsioon peab vastama kehtivatele nõuetele. „Õigusaktid küll lubavad olukorda, kus koolis töötavast personalist ei vasta mingi arvu inimeste kvalifikatsioon nõuetele, kuid see on ette nähtud pigem ajutise erandolukorrana, mille lahendamise nimel tuleb nii koolipidajal kui ka koolil pingutada,“ selgitab ta. 

Tammiku hinnangul on eriti absurdne, et paljudes riigikoolides on kvalifikatsioonita õpetajate osakaal suurem kui KOV-i koolides. „Miks ministeerium siis oskusliku pidajana ei ole suutnud probleemi oma koolides lahendada ja olla KOV-idele eeskujuks?“ küsib ta.

HTM-i haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juht Heidi Uustalu ütleb, et õpetajate järelkasvu kindlustamiseks on riik mitmeid tegevusi algatanud. „Töötava õpetaja arengu toetamiseks on ülikoolid alustanud Õpetajate Akadeemia programmi tegevustega,“ selgitab ta. „Tallinna ja Tartu ülikool pakuvad paindlikku õppimisvõimalust, et nn õpiampsude abil tõsta õpetajana töötamiseks vajalikku kompetentsust ning mitme mikrokraadi läbimise tulemusel omandada kvalifikatsioon. Ametis alustavale kvalifikatsiooninõuetele mittevastavale õpetajale on toeks nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolis pakutav alustava õpetaja tugiprogramm. Halduslepingutes on ülikoolidega kokku lepitud vastuvõtu suurendamine õpetajakoolituse ja tugispetsialistide õppekavadel – 445 täiendavat õppekohta. Õpetajakoolituse üliõpilastele on loodud erialastipendium 400 eurot.“

Uustalu lisab, et praegu on koolijuhil võimalik sõlmida kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetajaga tähtajaline leping üheks aastaks. „Haridusleppes lepiti kokku, et HTM valmistab ette põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse, mis võimaldab koolijuhil sõlmida tasemeõppes õpetajakoolitust läbiva õpetajaga kuni kolme aasta pikkuse tähtajalise töölepingu,“ märgib ta.  

Kaks paralleelset jõuõlga

Geomedia konsultant Rivo Noorkõiv ütleb, et koolivõrgu korrastamist mõjutab Eestis kaks paralleelset jõuõlga. „Ühelt poolt kohandavad kohalikud omavalitsused oma koolivõrku linna või valla administratiivpiirides lähtuvalt laste arvu muutusest ja haridusasutuste ülalpidamiseks vajaliku raha nappusest,“ lausub ta. „Seejuures sõltudes kahtlemata kohalikest poliitilistest valikutest ja omavalitsuse võimekusest. Teisalt avaldab Haridus- ja Teadusministeerium munitsipaalkoolide võrgu korrastamiseks survet, praegu ennekõike keskhariduse omandamise kohtade vaatest.“

Noorkõiv lausub, et kuna munitsipaalharidusasutuste võrgu korralduslikud lahendused on kehtiva õigusruumi järgi kohaliku omavalitsuse ülesanne, siis on omavalitsuste ja HTM-i vastutus läinud sassi. „HTM on sekkunud omavalitsuste autonoomiasse, nõudes koolipidajatelt otsuseid, mida ta teha ei tohiks,“ selgitab ta. „Sammhaaval on HTM võtmas riigigümnaasiumitega omavalitsustelt keskhariduse korraldamist üle, ilma õigusselguseta, et gümnaasiumite eest on vastutus riigil. Kohati on riik omavalitsustelt üle võtnud põhikoolegi. Koolivõrgu korrastamisel on tekkinud kaks paralleelmaailma ja riigil terviklik ettekujutus koolivõrgust puudub. Õigusruumi segasus pärsib otsustamist kohalikul tasandil ja sellest on kahju. Otsustamise teeb keeruliseks ka asjaolu, et paljud lapsed ei õpi oma koduomavalitsuse koolis.“

Kattago ei nõustu Noorkõivuga, et HTM on sekkunud omavalitsuste autonoomiasse. „Riik on tõesti võtnud omavalitsuselt üle ka mõned põhikoolid, kuid teinud seda eelkõige omavalitsuse enda soovil,“ märkis Kattago.

Noorkõiv ütleb, et haridust ei tohi teha teenusena pakutavaks turukaubaks, kus kool on klienditeenindaja. „Igaühel on õigus haridusele ja teatud ulatuses on õppimine kohustuslik. Koolivõrk on meie riigi toimimise ja eesmärkidega väga mitmekihiliselt seotud,“ räägib ta. „Haridusel on riigi eksistentsis kindel roll, mh on selleks eestluse, meie väärtuste ja elukorralduse edasiviimine. Üksnes „kliendibaasi“ suurusest lähtuvalt seda juhtides kaotame palju meie riigi jaoks kriitiliselt tähtsat.“

Noorkõivu sõnul peab koolivõrgu korrastamine olema ühe suure koosloome tulemus, milles osalevad nii kohalikud omavalitsused, kohalikud kogukonnad kui ministeeriumid (loe: mitte ainult HTM).

„Me ei tohiks riiklikult stigmatiseerida, et suurtest keskustest väljaspool ei ole võimalik head haridust omandada,“ hoiatab ta. „Elu näitab, et on võimalik küll. Koolivõrgu korrastamise lahendusi kohalikes omavalitsustes ei peaks riiklikult piirama, vaid tuleks toetada koolipidajaid nutikate kaalutletud otsusteni jõudmisel. Koolivõrgu kujundamisel tuleks üldharidust käsitleda koostöös huvihariduse ja noorsootööga, mõtestades kogukonnakooli mudeleid. Paljud omavalitsused seda juba teevadki.“

Noorkõiv ütleb, et lähtudes olemasolevatest seaduslikest alustest, regionaalarengust, kultuurist, julgeolekust jne) ning kooli(juhtimis)mudelite mitmekesisusest on koolivõrgu korrastamisel otsustamisel kesksel kohal kaalutlus.

„Kaaludes poolt ja vastu argumente ning hinnates nende mõjusid, tuleb kõigi osapooltega koos leida optimaalne lahendus,“ sõnab ta. „Kõigi nende protsesside majakas peaks olema soov võimaldada lastele kvaliteetset haridust tulenevalt haridusstandardist, mida riik on maksumaksja raha eest lubanud. Igal maksumaksjal on õigus küsida, kas kogutud raha eest pakutakse parimat. Koolivõrgu ümberkorraldamisega ei tohi pärssida Eesti säilenõtkust ja hariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet.“

---

Muudatused koolivõrgus alates uuest õppeaastast

Harjumaa

• OMA Erakool – koolitusloa taotlus uue erakooli loomiseks.
• Haabersti Vene Gümnaasium – nimemuutus, uus nimi Tallinna Haabersti Gümnaasium (tagasiulatuvalt jaanuar–märts 2025).
• Põhjatähe Põhikool – koolitusloa taotlus uue KOV-i kooli loomiseks.
• Vivere Kool – koolitusloa taotlus gümnaasiumiastmele.
• IZUM Erakool – koolitusloa taotlus uue erakooli loomiseks.
• Eesti Massaaži- ja Teraapiakool (kutseõppeasutus) – nimemuutus, uus nimi on Rakenduslik Massaaži- ja Teraapiakolledž (alates 04.04.2025).

Ida-Virumaa

• Iisaku Gümnaasium – gümnaasiumiaste lõpetab tegevuse. Kool jätkab põhikoolina. 
• Kohtla-Järve Slaavi Põhikool – liidetakse Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooliga. Lõpetab tegevuse eraldiseisva asutusena.
• Kohtla-Järve Ahtme Põhikool – liidetakse Kohtla-Järve Maleva Põhikooliga. Lõpetab tegevuse eraldiseisva asutusena.
• Kohtla-Järve Tammiku Põhikool – liidetakse Kohtla-Järve Maleva Põhikooliga. Lõpetab tegevuse eraldiseisva asutusena. 

Järvamaa

• Järva-Jaani Gümnaasium – gümnaasiumiastme tegevuse lõpetamine. Kool jätkab põhikoolina. 

Läänemaa

• Risti Kool liidetakse Kullamaa Keskkooliga. Risti Kooli tegevus eraldiseisva asutusena lõpetatakse. Uue kooli nimi on Kullamaa-Risti Keskkool. 

Saaremaa

• Mustjala Kool – III kooliaste lõpetab tegevuse. 

Tartumaa

• Tartu Aleksander Puškini Kool – nimemuutus, uus nimi on Tartu Jogentaga Kool.
• Raadi Põhikool – koolitusloa taotlus uue KOV-i kooli loomiseks. 
• Anna Haava nim Pala Põhikool – lasteaiaosa tegevuse lõpetamine, kool jätkab.
• Tartu Erakool – koolitusloa taotlus gümnaasiumiastmele.
• Tõrvandi Kool – koolitusloa taotlus III kooliastmele.

Riigikoolide võrgu muutused

• Tartu Emajõe Kool ja Tartu Hiie Kool liidetakse, jätkavad ühe asutusena (Tartu Tähtvere Riigikool)
• Kammeri Kool, Kiigemetsa Kool, Nurme Kool, Raikküla Kool, Valga Jaanikese Kool, Urvaste Kool, Ämmuste Kool liidetakse, jätkavad ühe asutusena (Maarjamaa Riigikool). Jätkub õpe kõigis senistes õppekohtades.
• Maarjamaa Hariduskolleegium ja Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool liidetakse, jätkavad ühe asutusena.