Kuidas saab anda adekvaatset tagasisidet jooksujalu tehtud õppetööle?

• Eksamite enam kui kuu aega varasemast ettepoole toomine on külvanud koolides suurt segadust.
• Tavapärase tempoga enne eksamit teemasid läbida ja eksamiks korrata on keeruline.

See aasta tuleb kevad teisiti … (Henrik Visnapuu)

Eksamiperiood algas tänavu tavalisest kuu aega varem. Minister Kristina Kallas põhjendas muudatust läinud aastal vajadusega kehtestada loogiline järjekord kooli ühelt astmelt teisele üleminekul: kõigepealt tuleb teha ära põhikooli lõpueksamid, seejärel sisseastumiskatsed järgmisesse kooliastmesse. Gümnaasiumid saavad siis noori vastu võtta põhikoolieksamite tulemuste põhjal.

Matemaatikaõpetajate sõnul on toonud ümberkorraldus pingeid juurde nii õpetajatele kui õpilastele, aga gümnaasiumikatsed algavad maikuus ikkagi. Enne eksamit on kujunenud välja olukord, kus möödaminnes käiakse nii koolitundides kui eksameid tegemas. 

Gümnaasiumikatsetega samal ajal jätkub õppetöö, maikuu lõpuks tuleb hinded välja panna. Koolipäevi ei saa pikemaks venitada. Lohutust ei anna ka teadmine, et järgmisel aastal toimuvad lõpueksamid nädala võrra varem. 

Koolides antakse matemaatikateadmistele viimast lihvi. Tundides keskendutakse kordamisele ja ülesannete lahendamisele, õpetajad püüavad päevadesse mahutada konsultatsioone, mis venitavad päevad pikemaks ja mille eest ei maksta. Teisisõnu, konsultatsioone teevad õpetajad oma vabast ajast. Vastavalt seadusele vähemalt kahel päeval enne lõpueksami toimumist õppetunde ei toimu, küll aga on õpetajad valmis korraldama soovijatele konsultatsioone.

Olukorda võib võrrelda spurdiga enne finišijoont teadmisega, et pärast joone ületamist tuleb edasi joosta. Matemaatikaõpetajate hinnangul ei täida ümberkorraldus oma eesmärki, sest eksamit tuleb teha sisuliselt kooliaasta sees. Aga võib olla vajab asi lihtsalt harjumist, kogemus tuleb aastatega ja varsti enam ei mäletatagi, et kunagi oli teisiti. 

„Püüdsime enne vaheaega (kevadvaheaega – toim) jõuda sinnamaani, et kõik olulised teemad oleks läbi võetud, kaks nädalat jõudsime juba korrata ka,“ ütleb Lähte Ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kertu Palm, kes tunneb rõõmu selle üle, et esimesel poolaastal oli võimalik tõsta matemaatika nädalatundide arv neljalt viiele. „Muidu poleks jõudnud teemasid läbi võtta.“

Ka Pääsküla koolis lisati esimesse poolaastasse eesti keele ja matemaatikatunde ning võeti välja tehnoloogia- ja muusikatunnid, nendega alustati teisel poolaastal. Tallinna Pääsküla Kooli juhi Merike Truu sõnul ei olnud aineõpetajatel probleeme päevakava muutmisega, keeruline aeg on eksamiperiood keset õppeaastat, millest tulenevalt jääb ära mitmeid ainetunde. Õpetajad kardavad, et see mõjutab järjepidevust aines ja teemadesse süvenemist. Näiteks lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu.

Tunde juurde

Räpina Ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetaja Mart Kallaste arvab, et praegune eksamikord põletab läbi nii õpilased kui ka õpetajad. Tema arvates peaks ministeerium sellised otsused vähemalt ühe tsükli jagu, 12 õppeaastat, ette kavandama.  

Kalamaja Põhikooli õppejuhi Tiina Merilo sõnul on põhikooli lõpueksamite perioodi varasemaks toomine põhjustanud segadust ja stressi õpilastes, õpetajates, lastevanemates ja ka kooli juhtkonnas. „Oleks eeldanud eksamiperioodi ettepoole toomise suuremat läbimõeldust, ka põhikoolilõpetaja vajab vaheaega puhkuseks,“ tõdeb Merilo kevadvaheajale mõeldes. 

Merilo räägib, et põhikoolilõpetajate eksamiperioodil toimub teistel õpilastel tavapärane õppetöö. Eksamite ajaks tuleb tagada üheksandate klasside õpilastele koolis aga tingimused keskendumiseks, selleks tuleb koolimaja ülejäänud õpilastest tühjaks teha. „Teistel õpilastel on siis projektõppe- ja iseõppepäevad,“ täpsustab õppejuht.

Kalamaja Põhikooli lõpuklassil on viis matemaatikatundi nädalas. Alates jaanuarist hakkasid õpetajad ühes tunnis nädalas kordama, sellele lisandus konsultatsioonitund soovijatele, alates märtsist kestis konsultatsioon kaks tundi. Konsultatsioonis osalemine on õpilastele vabatahtlik. Soovijatele toimusid konsultatsioonid ka vaheajal.  

Kolme eksamipäeva vahel toimuvate õppetundide korraldamisel on Merilo sõnul teiste ainete õpetajatega kokku lepitud, et nad suuri ja kokkuvõtvaid kontrolltöid ega teste ei tee – nii saavad õpilased keskenduda eksamitele. Teiste ainete õpetajad on suhtunud eksamiaineid andvatesse kolleegidesse tema sõnul toetavalt ja mõistvalt. 

„Muutustest kuuldes mõlgutasin mõtet viia üheksandas klassis sisse tsükliõpe – et enne eksamit oleks rohkem matemaatikatunde ja õppetöö toimuks intensiivsemalt. Pärast eksamit saavad teised õppeained oma tunnid tagasi,“ räägib Tõstamaa Keskkooli direktor Toomas Mitt. „Paraku on see kõik seotud õpetajate koormusega ja kuna see on suur, siis on väga keeruline, et mitte öelda võimatu nädalakoormust nii loksutada – õpetaja nädalasse ei mahu rohkem ainetunde. Ka õpilasel on lubatud nädalakoormus, mida ei saa ületada.“

Tõstamaa Keskkooli direktori arvates on täiesti ebaõiglane, et eksamiainete õpetajate koormus on teiste omast suurem. Samas on ta kokku rehkendanud, et eksamite ja konsultatsioonide tõttu jääb üheksandikel ära poolsada ainetundi. Konsultatsioonipäevadel ainetunde ei toimu, eksamipäeval peab osa õpetajaid olema komisjonis, muud ainetunnid jäävad ära, ainekavades tuleb õppe sisu lühendada ja kokku suruda – pinge kasvab nii õpetajal kui õpilasel.

„Taheti parimat, aga läks nihu,“ võtab ta eksamiperioodi nihutamise teema kokku.

Pomm tiksub

Tõstamaa Keskkoolis 5.–9. klassidele matemaatikat õpetav Karin Mitt tunnistab, et suhtus eksamiaja nihutamisse algusest peale kahtlevalt, kui mitte halvasti. Ta ei suuda mõista selle kasutegurit. Põhjendus, et õpilastele on raske selgitada, miks peab pärast gümnaasiumisse pääsemist veel lõpueksamit tegema, ei ole tema hinnangul veenev, et sellise kaaluga riiklikke otsuseid langetada.

See rabelemine ja tule kustutamine, mis enne eksameid koolides toimub, on tema sõnul vastuolus arengupsühholoogiaga: „Noorel inimesel on vaja õppimiseks ja arenemiseks aega. Eriti õppeedukuselt nõrgem peab eksamile põhjalikult pühenduma. Praegu aga käib tule kustutamine. Kuidas saab anda tagasisidet sellisele eksamieelsele õppetööle, mis tehtud jooksujalu?“

Karin Mitt ütleb, et põhikooli lõpueksami eesmärk on selgitada välja põhikoolilõpetajate teadmised ja oskused, mille nad on omandanud 1.–9. klassini. „Olukorras, kus riiklik õppekava pole läbitud, teemad on jäänud pooleli, on ette teada, et lõpueksam ei täida oma eesmärki. Eksami eesmärk tuleb sellisel juhul ümber sõnastada.“

Näiteks jäävad eksamist välja pöördkehad, mille õppimine võtab Miti sõnul 20 ainetundi ehk neli nädalat – selle jaoks tunde ei jää! Praegune olukord ei ole tema hinnangul kuidagi loogiline. „Pomm tiksub, asjaosalised – õpetajad, lapsed, lastevanemad – näevad tulemust juba ette.“

Ta lisab, et nii mõnelgi kooliõpetajal tekib ahvatlus jätta töö koolis ja asuda eraõpetajaks: saab valida, keda õpetad, teha seda üks ühele ja tunnitasu on ka suurem. Sellistes tingimustes on koolidel matemaatikaõpetajaid järjest raskem leida. 

„Kui ma olen eksamil või konsultatsioonil, ei anna ma samal ajal tunde, asendusõpetaja palkamine on koolile lisakulu,“ räägib Mitt. „Kui leitaksegi asendaja, siis tunni pean ma ikka ette valmistama. Samal päeval on ka teised komisjoni liikmed tunnist ära. Siis tuleb leida aega eksamitööde parandamiseks, see eeldab lisapäeva. Õppejuhid lähevad halliks tunniplaanide sättimisel.“

Ta ütleb, et pooldab eksamitulemuste lahtisidumist põhikooli lõpetamise tingimustest – sest meil on järjest rohkem õpilasi, kes ei käi koolis ja kelle teadmistesse on tekkinud suured lüngad. „Paljude puhul on eesmärk nad üldse kooli saada. Vanematel on piiramatu võimalus lapsi koolist koju jätta, reisima minna ja puudumist muul moel põhjendada. Osal õpilastest on puudumisi nii palju ja mahajäämus nii suur, et nad ei olegi võimelised järele õppima.“

Kes lüngad tasa teeb? „Järeleaitamiseks ei ole ressursse,“ nendib Mitt. „Kuna ka andekas laps vajab tähelepanu, läheb õpetaja töö aina pingelisemaks.“

2027. aastaks, kui lõpueksam läheb elektrooniliseks, lisanduvad ka vajalikud IKT-oskused, mille õpetamiseks ei ole praegu piisavalt aega ega võimalusi.

Margit Nerman, kes õpetab Haapsalu Põhikoolis pea pooltsada põhikoolilõpetajat kahes paralleelklassis, möönab, et ega uus eksamikord matemaatikaõpetajatele üldiselt meeldi – kiiremas tempos tuleb teemadest läbi kapata ja pärast eksameid õppetööd jätkata, et õpilasel ei tekiks lünki ja ta järgmises kooliastmes hätta ei jääks. 

Nerman tunnistab, et Haapsalu Põhikooli lõpetajad on võrreldes paljude teiste koolide õpilastega kehvemas seisus, sest paljudes koolides on matemaatikatunde lisatud, suuresti teiste õppeainete arvelt. Haapsalu Põhikoolis ei olnud võimalik matemaatika jaoks lisatunde teha.

Aga tavapärase tempoga enne eksamit teemasid läbida ja eksamiks korrata on keeruline. „Tunde on üheksandas klassis niigi vähe, enne eksamit jääb vaevu aega kordamiseks,“ nendib Nerman. „Varasematelgi aastatel on napilt välja tuldud, mis siis veel nüüd.“  

Konsultatsioonitundidest oli juttu eespool. Keeruline on tema sõnul ka eksamipäeva ja eksamitööde parandamist töögraafikusse paigutada, sest parandada tuleb üle saja eksamiülesande. Õhtu venib pikaks ja järgmise päeva hommikul tuleb jälle klassi ees olla. Kõigest hoolimata tunnistab Nerman, et ega õpetajad olukorrast ülearu stressis ka ole. 

Õpilaste meelestatuse kohta ütleb õpetaja, et nad ei paista varasemate aastatega võrreldes kuidagi õnnelikumad või vähem ärevil. Mõned on isegi rohkem stressis kui muidu. Nii mõnigi võrdleb oma olukorda eakaaslaste omaga teistest koolidest, kus matemaatikat on viis tundi nädalas. „Ei saada aru või korratakse varasemaid eksamiülesandeid, paljud satuvad paanikasse, sest ei oska seda või teist,“ kirjeldab ta olukorda. 

Ka Margit Nerman pooldab eksamitulemuste lahtisidumist kooli lõpetamisest. Tema hinnangul on protsentuaalne tulemus sooritusest aus näitaja, järeleksam aga võlts näitemäng, sest kolme päevaga ei suuda keegi oma puudujääke likvideerida. „Selle lühikese ajaga järele ei õpi, pigem koostatakse läbikukkunud õpilasele sobivam eksam,“ selgitab Nerman. „Ühe-kahe õhtuga materjali selgeks tegemine kuulub utoopia valdkonda,“ arvab ta. „See on võimatu, maksa, palju tahad.“ 

Oru Põhikooli õppejuht Krista Saadoja ütleb, et Oru Põhikoolis pole eksamiteks mingeid lisapingutusi tehtud. „Loodame vaid ülesannete koostajate asjalikkusele,“ tunnistab ta. „Meie õpilastele ja õpetajatele ei ole oluline nii-öelda õpikute pähe tuupimine, vaid teadmiste sidumine praktikaga. Oluline on mõista küsimust ja leida vastus, miks see nii on ja kuidas probleemi lahendada.“  

Mis saab pärast eksamit?

Matemaatika lõpueksami koostamisel on aluseks põhikooli riiklikus õppekavas kindlaks määratud üldpädevused ja läbivad teemad ning matemaatika ainekavas fikseeritud õppe- ja kasvatuseesmärgid ning õpitulemused.

Kuna eksam toimub varasemast kuu aega varem, õpetatakse pärast seda edasi teemasid, mis eksamieelsesse perioodi ei mahtunud. Seega tundub, et teemade osas tõmmatigi ajapiir – mida jõuab ja mida ei jõua enne eksamit läbi võtta. Üldiselt nendivad õpetajad, et nad ainekavas muudatusi tegema ei pidanud – pöördkehadeni oleks järg niikuinii jõudnud õppeaasta lõpul. Olgugi et meil on õpetajad autonoomsed ja ainekavas pole teemade järjekord kohustuslik. Samas arvab mõni, et pöördkehade teema on just sellise rakendusliku suunaga, mida on edaspidi hea osata. 

Otsuse, mida välja jätta, tegi Harno teatel eksamit ettevalmistav komisjon, kuhu kuulusid nii tegevõpetajad kui Koolimatemaatika Ühenduse juhatuse liige. Harno hindamiskeskuse juhi Alge Ilosaare sõnul lähtus eksamit ettevalmistav viieliikmeline komisjon otsuse tegemisel põhimõttest, et kui need teemad mingil põhjusel üldse õpetamata jäävad, oleks tekkiv lünk võimalikult minimaalne. IT rakendamisega seotud teemad jäeti välja seetõttu, et pabereksamiga neid kontrollida ei saa. 

„Et välja jäänud teemad on niikuinii ainekavas viimased, ei saa väita, sest teatavasti on koolid vabad otsustama, millises järjekorras nad midagi õpetavad,“ täpsustab Ilosaar.

„Mis pärast eksamit toimub, sõltub ilmselt sellest, kuidas eksamil läheb,“ arvab Kertu Palm. Tõstamaa kooli direktori hinnangul pole pärast eksamit õppimise kasutegur ilmselt enam see, mis enne eksamit.

Nii mõnigi õpetaja arvab kõike seda arvestades, et põhikoolilõpetajate matemaatikaoskus langeb veelgi. Kriitikat on pälvinud nii gümnaasiumi- kui põhikoolilõpetajate matemaatikaoskus. „Minu kümnenda klassi noored ei tea midagi näiteks ruutvõrrandi lahendivalemi tuletamisest, kujundite sarnasusel põhinevaid ülesandeid lahendada on pea võimatu,“ ütleb Mart Kallaste, kes õpetab nüüd gümnaasiumiastmes. Põhikooli matemaatika osas on ta veendunud, et viga saab alguse juba esimesest klassist: „Mängime, on tore, ei õpi pähe, ei harjuta iseseisvalt …“ 

Olgugi et meil rõhutatakse pidevalt reaalainete õppimise olulisust, on matemaatika Karin Miti arvates praegu vaeslapse rollis. Tema hinnangul oleks põhikooli lõpuklassis vaja vähemalt viit matemaatikatundi nädalas. Või rohkemgi, et saaks põhikoolis õpitut korrata, kinnistada ja selle üle arutleda. 

---

KOMMENTAAR

Nagu vares tõrvatud katusel

Allar Veelmaa, matemaatikaõpetaja

Eksamite varasemast ettepoole toomisel oli esmapilgul sügav mõte – eksamitulemusi saab arvestada gümnaasiumisse vastuvõtul ja nii mõnelgi koolil kaob siis vajadus katseid korraldada. Kahjuks jäeti arvestamata asjaolu, et eksamite enam kui kuu aega ettepoole toomine tekitab koolides parasjagu segadust. 

Põhikooli lõpuklassis võib olla maksimaalselt 32 nädalatundi. Selle piiri ületamine toob kaasa lapsevanemate protesti ja ilmselgelt sekkub ka koolipidaja. Matemaatikaõpetajana olin sügisel murelik: kuidas läbida kuu aega lühema ajaga õppekava ja leida aega ka varem õpitud teemade kordamiseks? Kui 9. klassis on neli matemaatikatundi nädalas, siis objektiivselt võttes polegi võimalik eksamiks normaalselt valmistuda. 

Tõsiselt ei saa võtta HTM-i soovitust õpetada mõningaid aineid teisel poolaastal intensiivsemalt (peetakse silmas eesti keelt ja matemaatikat kui kohustuslike eksamite aineid). Kui matemaatikatunde on teisel poolaastal viis või kuus ja suurendatakse ka eesti keele tundide arvu, peab see tulema millegi arvelt. 

Ei saa teha nii, et kõik tehnoloogiaõpetuse või kehalise kasvatuse tunnid toimuksid pärast lõpueksameid ja nende tundide arvelt õpetame varem matemaatikat ja eesti keelt. Tehnoloogia- või kehalise kasvatuse õpetaja päevaplaanis on paljude klasside tunnid ja sinna pole võimalik lisada meelevaldselt veel mingi arv tunde. 

Eksamite aja nihutamise eestvedajad ja tulihingelised toetajad unustasid ära ühe „pisiasja“ – õpilastel tuleb sooritada ka valikeksam. Järelikult tuleb suurendada ka ajaloo-, ühiskonnaõpetuse, füüsika- jt õppeainete tundide arvu – seda nendes õppeainetes, mida õpilased hiljem valivad. Valikud selguvad märtsikuus ja siis on tundide arvu suurendamisega lootusetult hiljaks jäädud. 

Tuleb tõdeda (ehkki see oli algusest peale selge), et eksamite ettepoole toomine ei vähenda mingil juhul eksamistressi ega kaota ka koolikatseid, sest ainult eksamitulemuste põhjal ei ole võimalik gümnaasiumiklasse komplekteerida. Rahul võivad olla need (riigi)gümnaasiumid, mis töötavad nagu tolmuimejad ja võtavad uusi õpilasi vastu vestluse põhjal. Ei saa ütlemata jätta, et isegi mina oskaks vestlusel jätta sellise mulje, et ilma täiendavate katseteta arvataks mind kosmonautide gruppi.

Mingi kasu võib enne katseid toimuvatest eksamitest siiski olla – eksami nõrgalt sooritanud õpilased ei lähe enam moe pärast tugevamate koolide ühiskatsetele. 

Kuidas sisustada põhikoolilõpetajate eksamiperioodi järgset aega? Matemaatikas jäid mõned teemad õpetamata, need tuleb õpilastele selgeks teha, kuid kontrolltöö tegemiseks enam aega pole, sest teadaolevalt tuleb 1. juuniks välja panna aastahinded. Kust see kuupäev võetud on, jääb selgusetuks! 

Lõpetame riigi petmise

Avalikku diskussiooni põhikooli lõpueksamite sisu, vormi ja eesmärgipärasuse üle on vaja pidada, sest aastaid on eksami kriitikuid vaigistatud väidetega à la „riik tahab teada“ või „tase peab olema saavutatud“ jms. Minul ei ole õnnestunud näha riiki, kus tahetaks jõuda sisulise arusaamiseni, miks ligikaudu veerand põhikoolilõpetajatest matemaatikaeksamil ebaõnnestub ja mis trikiga on enamikul neist võimalik kolme-nelja päeva möödudes koolieksamil positiivne tulemus saavutada. 

Aastast aastasse koostatakse Harnos mittemidagiütlevaid aruandeid lõpueksamite kohta. Tõdetakse, et n% õpilastest sooritas matemaatikaeksami mitterahuldavalt, ja sellega asi lõpeb. Pole kuulnud, et keegi oleks üritanudki eksamikorraldust sisuliselt analüüsida ja leida põhjusi, mis viivad mitme tuhande õpilase ebaõnnestumiseni.

Põhikooli peab iga noor lõpetama – igavese õppuri staatust pole ette nähtud. Aastakümneid on tõdetud, et matemaatikaeksam ei ole suurele hulgale koolilõpetajatest jõukohane. Siinkohal ei ole paslik näidata näpuga õpetaja poole ja väita, et viletsal õpetajal ei saagi head tulemused olla. Sildistada ja süüdi mõista oskab igaüks, juurpõhjusteni jõuda on tunduvalt keerulisem. Toon lihtsa näite. Võrrelge näiteks 2003. aasta matemaatika eksamitööd 2024. aasta omaga. Mida märkate? 

Eksam tuleb ümber teha

Kui varasem eksamitöö mahtus A4 lehe ühele poolele (jättes välja valikülesanded), siis nüüd ei piisaks enam sama lehe mõlemast poolest. Seda ajal, mil kõneleme funktsionaalse lugemisoskuse drastilisest kidumisest. Eksamil läbikukkumine on minu meelest ette programmeeritud. Sellele saab piiri panna mitmel moel. 

Mingil arusaamatul põhjusel ei taha haridus- ja teadusminister astuda ühte lihtsat sammu: kaotada põhikooli lõpueksamitelt lävendit ja sellega koos eksamihinnet. Lõputunnistusele tuleks märkida tulemus protsentides. Pettusega (loe: järeleksamiga = libaeksamiga) pandud rahuldav hinne on õpetajale alandav. Vähesed allesjäänud kvalifitseeritud õpetajad ei ole seda kuidagi ära teeninud. Oleme näinud ka inimlikku nõrkust avaldanud õpetajate avalikku häbistamist. Suli ja kaabakas – aitas õpilast eksamitöö kirjutamisel või pani mõne lisapunkti seda mitte väärinud lahenduskäigu eest! Tegelikud olukorra põhjustajad pääsevad puhtalt ega tunne endal mingit süüd, veel vähem vastutust.

Lisaks lävendi kaotamisele tuleb matemaatikaeksami vorm ja struktuur oluliselt ümber teha. 

Ebanormaalsuse tituleerimine normaalsuseks on jõupositsioonilt võimalik, kuid pikka aega see kesta ei saa. Julgen loota, et nii HTM-is kui ka valdkonna ministril jätkub julgust viga tunnistada ja viia eksamid tagasi sinna, kus on nende õige koht – õppeaasta lõppu. Muidu jäämegi varesteks tõrvatud katusel – tahaks, aga ei saa, ja ei saa, kuigi tahaks. 

---

Mis jääb eksamilt välja?

Matemaatika põhikooli lõpueksam on kirjalik eksam, mille maht on 50 punkti ja mis kestab 180 minutit. Eksamitöös on viis kohustuslikku ülesannet (à 8 punkti) ja kaks valikülesannet (à 10 punkti), mille hulgast õpilane valib lahendamiseks ühe.

Eksamitöö mahust 20% moodustab faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, informatsiooni leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine; 30% moodustab teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri moel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine; ja 50% arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Mõne õpitulemuse mittekontrollimine käesoleva õppeaasta lõpueksamil ei tähenda, et need teemad võiksid jääda põhikoolilõpetajal omandamata. Küll aga ei ole vaja nendega tegeleda eksamiks valmistumisel, vastavaid teemasid tuleb kindlasti õppida ja/või korrata pärast eksami sooritamist, kui seda enne ei tehtud. 

Eksamil ei kontrollita õpitulemustes esitatud mõistete, omaduste ja teoreemide selgitamise oskust, kuid õpilane peab neid mõisteid tundma ja oskama nimetatud omadusi ja teoreeme kasutada.

Tänavusel põhikooli matemaatika lõpueksamil ei kontrollita järgmisi õpitulemusi

Arvutamine:

• arvutab arvu 10 negatiivse täisarvulise astendajaga astme väärtuse;
• kirjutab suuri ja väikseid arve standardkujul.

Andmed:

• iseloomustab andmestikku mediaani, moodi, miinimumi, maksimumi ja ulatuse järgi;
• kasutab tabelarvutusprogrammi andmete esitamiseks, töötlemiseks ja tulemuste tõlgendamiseks;
• illustreerib IKT-vahendite abil andmeid tulp-, sektor-, joon- ja punktdiagrammiga;
• teab andmete liike ja andmete kogumise erinevaid meetodeid (mõõtmine, küsimustik);
• selgitab oma arvutamis- ja andmealaste teadmiste elulisi rakendusvõimalusi.

Algebra:

• lahendab lineaar- ja võrdekujulisi võrrandeid ning lineaarvõrrandisüsteeme arvutiprogrammide abil;
• joonestab etteantud funktsiooni graafiku arvutiprogrammiga;
• selgitab arvutiga tehtud dünaamilisi jooniseid kasutades funktsiooni graafiku asendi ja kuju sõltuvust funktsiooni avaldises olevatest kordajatest (ruutfunktsiooni korral ainult ruutliikme kordajast ja vabaliikmest).

Geomeetria: 

• joonestab ja konstrueerib arvutiga tasandilisi kujundeid; 
• visandab ruumilisi kujundeid (silinder, koonus, kera);
• arvutab ruumiliste kujundite (silinder, koonus, kera) joonelemendid, pindala ja ruumala; 
• kasutab IKT-vahendeid geomeetriliste seaduspärasuste avastamiseks või kontrollimiseks; 
• selgitab oma algebra- ja geomeetriateadmiste elulisi rakendusvõimalusi.

Probleemide lahendamine: 

• koostab eakohaseid ning elulisi probleemülesandeid;
• rakendab uurimuslikku meetodit matemaatika abil probleemide lahendamiseks; 
• selgitab protsentarvutuse elulisi kasutusvõimalusi ning absoluut- ja/või suhtarvude sobivust informatsiooni;
• eristab hüpoteesi, eeldust, väidet ja tõestust, selgitab mõne teoreemi tõestuskäiku, vajaduse korral tuletab lihtsamaid valemeid; 
• reflekteerib oma tegevusi matemaatika õppijana.

Haridus- ja Noorteamet, matemaatika lõpueksami eristuskiri