„Oleme õpikogukondades leppinud kokku, et iga klass peab vähemalt üks kord päevas olema õuesõppetunnis,“ ütleb Antsla Gümnaasiumi koolijuht Katrin Martinfeld, kelle sõnul toimuvad lisaks regulaarsed õuesõppenädalad.

Antsla Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Ülle Anier käib õues 4.–6. klassi õpilastega. „Enne õuetundi koostan kas ise või lasen lastel koostada mõned teemakohased mängud,“ räägib ta. „Olen koostanud liikumislabori pakutud pärlimängu, purgikaante memoriini (seda olen teinud ka beebitoidu purgikaasi kasutades), helkurimängu, bingot jms. Osa koostatud mänge on lamineeritud ja neid saan kasutada korduvalt.“ 

Anieri sõnul polegi lisamaterjalid olulised. „Saab ju kasutada GLOBE’ist, TORE-st, KiVast jm saadud materjale,“ toob ta näiteid. „Pigem pean oluliseks kolleegide koostööd. Eriti tore on, kui teeme koostööd eri koolidega. Nii nagu meie kooli direktor Katrin ütleb, et käime ideekorjel.“

Anier ütleb, et õuesõppel on laste lemmik pärlimäng. „Annan taaskasutuskuul lastele võimaluse ise mäng koostada,“ lausub ta. „Siis tuleb lahedaid ideid ja kui laps mängu koostab, siis ta ju ka tegutseb teemaga süvitsi. Enamasti lasen mängu koostada 3–4-liikmelistes rühmades. Põrandapusle tükkidest põrandamängu koostamine oli hästi vahva. Vahva idee oli ka laste pakutud võõrsõnade mäng, kus võõrsõnad olid kirjutatud jäätisepulkadele ja riputatud kooliõues puude külge. Võtta sai ainult neid sõnu, millel oli õigekiri korrektne ja mille tähendust teadsid. Helkurimängus on kümme nummerdatud helkurit. Iga helkuriga lapse seljal on vastus ja õpilased liiguvad ringi töölehega, kuhu tuleb vastus ja selle number leida. Liigub ja otsib ka laps, kelle seljal on vastus. Olen teinud kontrolltöögi õuetunnina.“

Anieri sõnul toetab kooli õu ja ümbrus õues õppimist. „Olen kirjutanud mitmeid projekte, teinud koostöös Antsla metskonnaga õppe- ja liikumisraja Kasumetsa metsaalale,“ räägib ta. „Raja maha märkimisel arvestasin, et üks rada oleks lühike ja teine pikk. Rajale tegi Antsla Gümnaasiumi tehnoloogiaõpetaja puude ja põõsaste nimedega sildid. Praeguseks oleme neid silte juba uuendanud. Rada, mis on vaid kilomeeter, läbib mitut metsatüüpi. Väga hea matkarada, kus saab õppida taimi tundma ja kuhu oleme paigaldanud lindudele pesakastid.

Koolimaja kõrvale saime projektiga osta õuesõppeklassi – looduskoja koos varustusega. Looduskoda on treiler (7 x 4 m), kus saab teha tunde ja kasutada tehnoloogiat. Siin on sees ka teler, kust saab näha teemakohaseid õppematerjale. Näiteks kui uurida binokulaari või mikroskoobiga taimelehe rakke, on võimalus see kuvada telerisse, et kõik lapsed näeksid preparaati, mille keegi lastest või õpetaja tegi. Eelmisel õppeaastal saime KIK-i projektiga õuesõppepaviljoni. Ka see soodustab õppetööd õues.“

Peale projektidest saadud vahvate asjade on kooli juures näiteks tiik, kus on väga hea võimalus vee-elustikku uurida. „Õnneks on vesi nii puhas, et tiigis elab ka tähnikvesilik,“ lausub Anier. „Taimeliike on koolimaja ümbruses samuti palju. Taimebingot tehes selgub tihti, et meie jaoks tavalised taimed ei olegi kõige tavalisemad.“

Anieri sõnul meeldib lastele õues. „Olen lasknud õpilastel asju ette valmistada. See on küll töömahukam, kuid lõbus. Tuleb vahvaid ideid,“ selgitab ta.

Mida soovitab Anier õpetajale, kes alles võtab hoogu, et oma õpilastega õue õppima minna? „Tõuse ja mine,“ ütleb ta. „Alustada tuleb algusest. Arvan, et praegu polegi enam õpetajaid, kes ei lähe õue.“

Hea vaheldus nii õpilastele kui ka õpetajatele

Üheskoos jagavad õues õppimise kogemust Monica Kõivisto (2. kooliastme klassiõpetaja), Ly Raudsepp (1. kooliastme klassiõpetaja), Sille Veski (2. ja 3. kooliastme aineõpetaja) ja Tiina Tirgo-Abiline (2., 3. ja 4. kooliastme inglise keele õpetaja).

„Õpetajad teevad õuetunde 1.–12. klassiga, 1. ja 2. kooliastmega ilmselt tihemini kui 3. ja 4. kooliastme õpilastega. Õuesõppetunni puhul tuleb arvestada konkreetse klassi (õpilaste arv, vanus jm iseärasused), ilmastikutingimuste ja kohaga, kus tund aset leiab. Ettevalmistus sõltub õppeainest ja teemast. Paljudes tundides saab minna õue õppima ilma eriliste lisamaterjalide ja -vahenditeta. Näiteks kui draamaõpetuse õuetunnis on teemaks rolli- ja koostöömängud, on õpetajal vaja välja mõelda tegevused ning erilisi vahendeid selleks tunniks vaja pole. Loomulikult peab õpetaja mõtlema, kus ta õuetundi läbi viib (müra, teised inimesed, ilmastik jne). Samas on kindlasti teemasid, mille puhul peab õuetundi põhjalikumalt planeerima ja varuma lisavahendeid (kas olemasolevate materjalide/vahendite kasutamine või uute loomine). 

Õuesõppes saab hästi ära kasutada nutiseadmeid ja mitmesuguseid rakendusi. Näiteks Padlet – õpilased peavad pildistama tärkavat kevadet, lisama tehtud foto Padleti seinale ning juurde kirjutama luuletuse kevadest. Orienteerumisrakendustes saab igas õppeaines koostada kaardi, millel on märgitud tegevused/punktid, mis avanevad, kui õpilane sinna jõuab.

Samuti on väga häid nutivabasid lahendusi. Üks selline on pärlimäng, kus õpilaste meeskonnad läbivad etteantud pärlirea värvide järgi punkte. Sedaviisi tegutsedes on õpilastel piisavalt elevust ja hasarti ning nad saavad toimetada värskes õhus. Antsla Gümnaasiumi õpetajatel on taoliste tegevuste ja vahendite pagas saadud koolitustelt (näiteks „Liikuma kutsuva kooli“ omadelt). Oleme uusi ideid omavahel usinalt jaganud. Aeg-ajalt kiikame ka kolleegide tundidesse, et saada uusi nippe. 

Antsla Gümnaasium asub mänguväljaku, pargiala, terviseraja ja kultuurimaja roheluse vahetus läheduses, kus on palju võimalusi leidmaks oma õuetunni läbiviimiseks sobiv koht. 

Õuesõpe on eelkõige hea vaheldus nii õpilastele kui ka õpetajatele. Õpetaja jaoks tähendab see uute meetodite ja nippide otsimist, sageli oma mugavustsoonist välja tulemist. Antsla Gümnaasiumi õpilased tahavad õues õppida ja nende jaoks on see juba harjumuspärane.

Õuetunnis peab arvestama ka teiste inimeste, liikluse ja muude ootamatustega, mis võivad esialgseid plaane veidi muuta. Selleks peab valmis olema ja mõnikord tuleb ka improviseerida. 

Pole olemas kehva ilma, on sobimatu riietus. Siinkohal on oluline, et ka vanemad toetavad õuesõpet ja veenduvad hommikuti, et lapsel on seljas ilmastikuga sobivad riided.

Meie soovitus kolleegile: kuuluta välja, et tuleb õuetund. Siis ei ole enam võimalust taganeda. Lubadust tuleb täita.

Suhtle ja tee kolleegiga koostööd, mõnikord saab hea mõtte ja/või kogemuse. Kui üksi ei julge, kutsu teine õpetaja endaga koos tundi läbi viima. Iga õuetunni kogemus annab julgust juurde!“

Õuesõpe vajab rohelist tuld ka koolijuhilt

Antsla Gümnaasiumi koolijuht Katrin Martinfeld ütleb, et õuesõppe vajadus tulenes soovist õpilasi senisest enam õue suunata. „2017. aastast on meie koolis olnud pikad vahetunnid (30 min) ja soovituslikult ollakse nende ajal õues,“ räägib ta. „Sama aasta sügisest asusid meie kooli õpetajad aktiivsete ainetundide koolitusi läbima (2/3 õpetajatest on koolituse läbinud) ja sealt saadud metoodika innustas paljusid avama klassiruumi ust ning siirduma tunde läbi viima koridori, raamatukogusse ja lõpuks õue.“

Martinfeldi sõnul toimusid esialgu väljaspool klassiruumi läbiviidavad tunnid iga õpetaja soovide kohaselt. „Lõpuks soovisid õpetajad ise seda koordineeritumalt teha,“ lausub ta. „Nüüd oleme õpikogukondades leppinud kokku, et iga klass peab vähemalt üks kord päevas olema õuesõppetunnis. Lisaks toimuvad õuesõppenädalad, mida koordineerivad iga kooliastme õpikogukonnad.“ 

Martinfeld ütleb, et kasutatavad õppemeetodid on kirjeldatud ainekaardil, sealt selgub ka planeeritud õuesõpe. „Õppeainete loetelu on lai: loodusained ja reaalained, eesti keel, inglise keel, muusika, tants, liikumisõpetus,“ kirjeldab ta. 

Martinfeldi kinnitusel on esimene ja teine kooliaste väga usin õuesõpet viljelema. „Oleme püüdnud luua koolis keskkonna, mis toetaks õuesõpet,“ selgitab ta. „Garderoobi paigutasime ümber, nüüd on garderoobikapid võimalikult välisukse lähedal. Raamatukogust saab kirjutusaluseid võtta. Kooliõues on hea wifi, kaks komplekti tahvleid. On võimalik õppematerjali kiletada. Õues on KIK-i toel valminud õuesõppemajake. Lisandunud on linnaruumi radasid, väljakuid, mida saab kasutada nii liikumis- kui teisteks ainetundideks. Loodusainete õpetamiseks on vahendid nn loodusmajas.“

Lastevanemad soosivad õuesõpet

Koolijuhi sõnul on ilmastikul õuesõppele oma mõju, aga aastaajad ei mõjuta õpetajate ja õpilaste soovi õues õppida. „Suurimad entusiastid lähevad õue iga ilmaga,“ nendib ta. „Õpilased hindavad õuesõpet, tegevused on mitmekesised, liikumisvõimalused head. Rahuloluküsitlustes toovad nii õpilased kui nende vanemad esile soodsaid liikumisvõimalusi. Meie kool on praktiseerinud õuevahetunde ja õuesõpet kaheksa aastat. Õpilased ja vanemad on sellega harjunud, enam ei ole mureks riietus ega halb ilm. Õpilased on alates 1.klassist saanud õuesõppe kogemuse, vanematele oleme selgitanud vahetusriiete vajadust. Koristajad on lahked ja sätivad pärast õuetunde sageli kindaid, pükse või sokke radiaatorile kuivama.“  

Martinfeldi sõnul on esimeses kooliastmes iga päev üks liikumistund, see toimub samuti sageli õues. „Lastevanemate tagasiside on soosiv, nurinat ei ole,“ rõõmustab ta. „Möödunud aastal uut õppekava koostades kirjutasime õuesõppe meie kooli õppekavasse. See on muutunud koolipäeva loomulikuks osaks. Õpetajate innustamiseks oleme võimaldanud koolitusi, viimati tekitasid elevust Erasmus+ projektis läbitud koolitused. Iga aasta veebruari vaheajal toimub koolisisene metoodikaseminar, kus tutvustame oma kogemusi, uusi meetodeid, edulugusid. See on toonud uusi ideid ning mõtteid. Võtmesõna on aktiivsete ainetundide koolituse läbimine ja pärast seda kohene praktiseerimine. Kindlasti on vaja julgust teha esimene samm ja minna õue.“ 

Koolijuhi sõnul on õpilased toetavad ja annavad andeks ka esimesed ebaõnnestumised. „Kartjatel soovitan alati leida endale toetav kolleeg ning planeerida ja viia õuetundi läbi koos,“ lisab ta.

Sel aastal toimub üle-eestiline kevadine õuesõppenädal 5.–9. maini. Täpsemat teavet leiab „Liikuma kutsuva kooli kodulehelt www.liikumakutsuvkool.ee/koolitus/kevad-2025-ouesoppenadal/.