Eesti Koolijuhtide Ühendus tunnustab valitsuskoalitsiooni läbirääkijaid, et plaanitakse otsida lahendust pikalt vindunud murele seoses põhikooli lõpueksamitega. Õpilaste jaoks on lõpueksami puhul tegemist kõrge panusega testiga. Eksamite tulemusi kasutatakse sissesaamisel järgmisele haridusastmele ning see toob kaasa nõudlikkuse enda suhtes, kuid teiselt poolt kaasneb edasist elu mõjutava sündmusega stress. Lävend aga lisab täiendavat stressi, mis ei ole kasulik õpilasele ega ka ühiskonnale. Loobume näilisest nuudist ja püüame päriselt toetada õpilase sisemist motivatsiooni.

Eksami eesmärk peaks olema potentsiaali hindamine, mitte karistamine. Eelmisel aastal muudeti põhikooli lõpueksamite korraldust selliselt, et nende tulemusi kasutatakse järjest rohkem sisseastumisel keskharidusse. Tekkis uus olukord, nii nagu gümnaasiumi riigieksamid ei ole õpilase jaoks tegelikult olulised kooli lõpetamiseks ja on olulised kõrgharidusse või keskhariduse järgsesse kutseharidusse pääsemisel, nii on nüüdsest ka põhikooli lõpueksamitel samalaadne ülesanne. Lõpetamine ise ei ole enam keskne eesmärk – olulisem on see, kuidas eksamitulemust arvestatakse järgmisele haridustasemele pääsemisel. Sarnaselt gümnaasiumi lõpueksamitega ei ole ka põhikooli eksami eesmärk takistada haridustee jätkamist, vaid pigem suunata õpilasi oma potentsiaali näitama. Sellest lähtuvalt ei ole fikseeritud lävendi säilitamine enam põhjendatud.

Lävendi kaotamine ei tähenda nõudlikkuse vähenemist. Kardetakse, et lävendi kaotamisel õpetajad enam ei pinguta, eriti just nõrgemate õppijate järeleaitamise osas, ja eksamitulemused langevad. See hirm ei pruugi olla põhjendatud. Lävendi kaotamine võib hoopis motiveerida õpetajaid leidma uusi ja innovaatilisi meetodeid, et toetada iga õpilase arengut, kuna nad ei ole enam sunnitud keskenduma vaid lävendi saavutamisele. Õpetajad saavad kasutada rohkem individuaalseid lähenemisviise ning pakkuda vajalikku tuge kõikidele õpilastele. Selline personaalsem ja eksamiärevusest vaba lähenemine maandab hirmu läbikukkumise ees, kuid toetab sooritusvõimet, keskendumisvõimet, töömälu ja otsustusvõimet – kõik need on eksamil edukaks toimetulekuks olulised.

Lävend mõjutab kõiki õpilasi, nii tugevamaid kui tuge vajavaid. Lävendipõhine hindamine ei toeta arusaamise põhist õppimist, vaid pigem lükkab õppimist edasi ja soodustab vältimiskäitumist (nt spikerdamine, viivitamine). Kui eesmärk on lihtsalt „läbi saada“, siis kaob õppimise sügavam mõte ka kõrgema sooritusvõimega õpilastel, tekitades madalaid ootusi enda tulemustele. Eriti eriti raskelt mõjub eksami 50% lävend just hariduslike erivajaduste ja nõrgema õpivõimega õpilaste õppimisele ja sooritusele. Koolis arvestatakse nende vajadustega terve õppeperioodi jooksul, kuid eksamil kaob see paindlikkus ära. Lävendi olemasolu ignoreerib tegelikkust – kõik ei arene ühtmoodi ega samas tempos. Selline süsteem ei toeta võrdsust, vaid süvendab lõhesid.