Heiki Raudla.
Heiki Raudla.

Eksam toimub, kõigest hoolimata

Heiki Raudla.
Heiki Raudla.
3 minutit
3264 vaatamist
3 kommentaari

Koolides on käsil lõpuspurt. Erinevalt varasemast teavad osalejad, et pärast finišijoont tuleb edasi joosta, aga keegi ei oska öelda, kui palju ja kui kauaks selleks indu jätkub. Mis motiveerib õppima pärast eksamit? Usun, et traditsioonidel on oma mõju ja nii õpetajad kui õpilased jätkavad koolis tööd juunini välja. Inertsist, kohusetundest …  

On oht, et osa nõrgemaid õpilasi lööb käega või langeb depressiooni. Ka õpetajad võivad pinge all murduda ja koolist minema kõndida. Eriti need, kellel vähem töökogemust. Olen kuulnud öeldavat: „Kes tahab sõita rongis, mis tõttab kraavi?“ Olen kohanud ka neid, kes peavad mõttekaks loobuda koolitööst ja hakata eratunde andma. Nii saad valida, keda õpetad, teha seda üks ühele, kõrgem tunnitasu peale selle.

Kui liidame õpetajate puudusele ajanappuse, millest hoolimata tuleb enne eksamit asjad selgeks saada või üle korrata, tekib küsimus, kui egalitaarne meie üldharidus enam on. Kas ühtluskooli põhimõte on päriselt kõrvale heidetud? Eri koolides saavad õpilased enne matemaatikaeksamit erineva ettevalmistuse – esiteks pole õpetajad ühesugused; teiseks on ühes koolis leitud matemaatika jaoks lisatunde, teises aga mitte. Põhikoolilõpetajatega rääkides on tulnud välja, et paljudele on palgatud enne eksamit eraõpetaja. Seda vastavalt võimalustele, ennekõike vanemate rahakotist sõltuvalt. Kuulsin otseallikast, et ühes pealinna nõndanimetatud eliitkoolis võtavad pea kõik matemaatika tasulisi eratunde. Hardisuslik ebavõrdsus näib olevat Eesti paratamatus. Paratamatult sõltub laste edukus vanemate rahakotist, aga miks seda ebavõrdsust riigi otsustega forsseerida? 

Vanemad mõjutavad õpilaste tulemusi teisestki aspektist: nende ootused koolile on kõrged, aga iseendal vastutustunnet napib. Mõtlen rohkeid puudumisi, millele kodus põhjendus leitakse. Küll venitatakse koolivaheaegu nädalate viisi pikemaks, kuna käiakse reisimas, küll leitakse endas piisavalt empaatiat, et laps koju jätta. Kes on ikka öö läbi arvutis istunud, on hommikuks kurnatud või haiglane. Jälle põhjus koju jääda.   

Olen nõus nendega, kelle arvates peaks riik välja töötama selgepiirilised seadused, mis kohustaks lapsevanemat oma lapse eest vastust andma. Kooli ja kodu vahel tuleks sõlmida partnerlusleping, mis sätestaks mõlema poole õigused ja kohustused. Sel moel laieneks nii kodu ja kooli koostöö kui ka vanemate vastutus. Ühendriikides on osariike, kus õpilasel on kohustus osaleda tundides teatud mahus: kui oled veerandist tundidest puudunud, jääd kursust kordama. Üleüldse, mõne päevaga enne eksamit matemaatikat selgeks ei õpi. 

Kommentaarid

  1. Autor esitab üsna leebel viisil, kuis meie kool liigub nn lollide maa suunas… Kui pärast 1987-ndat aastat asuti looma OMA õppekava ja ainekavasid, siis olid põhimõtteid ilusad-õiged, aga juba siis tuli vastuoludest välja, et VÄIKERIIGIS napib sellekski arukaid jõude…

    Vahepealne ALLAKÄIK pedagoogilise kaadriga on viinud niikaugele, et ka haridusametnikke ei tohiks üldse selle tegevuse juurde lubada. Õppetöö ühes aines pärast EKSAMIT tõendab seda (rääkimata eksami tulemuste lävendist). Just sellises olukorras lahkuvad töölt tõelised õpetajad.

    Lahendus oleks pöördumine minister Eiseni juhtimisel loodud eesti kooli ja toona toiminud õpetajate koolituse-täiendkoolituse süsteemi juurde, mida kindlustas lihtne-selge palgasüsteem… Kardan, et meil selleks enam ajusid ei jätku, seepärast… hävitamegi väikerahvast edasi!

    Peep Leppik

  2. Väga õiged mõtted eelkõnelejailt.

    Riina Annus

  3. Jah, nii see on. Eriti on nii,et just matemaatika on muutunud haridusreligiooni valitsevaks sektiks,nö pehmed õppeained, näiteks ajalugu, emakeel ja kirjandus , kunst muutunud üsna tähtsusetuteks kõrvalaineteks. Ime siis,et koolinoore mõistus on üle koormatud,hinge aga haige ning vaim vaevatud.

    Emma K

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Õpiampsud laiendavad silmaringi

Üksteist aastat tagasi lõime uut gümnaasiumi. Kooli õppekava tegemisse olid kaasatud tulevased õpilased, vanemad, õpetajad. Meie ühine otsus oli, et…

2 minutit

Laps ei saa endale peret valida

15-aastane Johan ei saa öösiti tihti magada, sest tema õde on raskelt haige. Koolis on tal puudulikud hinded ja käitumisprobleemid…

2 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht