Mina valisin põhikooli lõpus füüsikaeksami, aga ei mäleta, miks. Põhikooli lõputunnistusel oli mul füüsika neli ja kui ma õigesti mäletan, siis erilist kirge ma selle aine vastu ei tundnud. Kui olin teada saanud, et vähemalt selles seltskonnas, kellega mina läbi käisin, olid peaaegu kõik valinud inglise keele eksami, tundsin kõhedust ega saanud enam aru, miks olin otsustanud füüsikaga maadelda. Suheldes füüsikaõpetajatega selgub, et füüsika valikeksamit sooritavad ka praegu pigem vähesed. 

Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja Eveli Raudla ütleb, et eelkõige valivad füüsikaeksami need, kes end selles aines tugevalt tunnevad. „See on valikeksami võlu, et sul on võimalik valida aine, milles oma oskusi demonstreerida saad,“ alustab Raudla. Põhjuseid füüsikaeksamit eelistada leidub aga veel ja üks peamisi neist on seotud sellega, millisesse kooli ja klassi soovid sa pärast põhikooli astuda. 

Ettenägelik lähenemine

Väide, et eksamid aitavad katseteks korrata, võib paika pidada, aga eelmistel aastatel olid katsed valikeksamite sooritamise ajaks ammu läbi ja edasi õppimiseks koolgi valitud. Seega võis enne põhikoolieksamite keskkoolikatsetest ettepoole nihutamist töötada hoopis see loogika, et kes oli katseteks füüsikat juba korranud, sel ei olnud eksamiks vaja enam midagi uut õppida. 

Kaks ühes süsteem peab aga paika mõlemat pidi ja alates käesolevast kevadest on väide, et eksami sooritamine aitab katseteks korrata, igati tõene. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi füüsikaõpetaja Erkki Tempel peab füüsika valikeksamit väga heaks soojenduseks nende jaoks, kel kooli sissesaamisel füüsikatulemus suurt rolli mängib. „See on üks põhjus, miks paljud füüsikaeksami ka valivad,“ ütleb Tempel. 

Igal juhul paistab gümnaasium olevat seotud eksamiga, mis valitakse, ja Eveli Raudla on neile, kes valida ei oska, soovitanudki eksami oma keskkooliplaanidega siduda. „Alati tasub ka mõelda, mis on see aine, mida sa tahad enne gümnaasiumisse minekut korrata. Mulle tundub, et õpilased on selle läbi hammustanud ning neid otsuseid kohati sellele tuginedes ka teevad.“ 

Tuleb välja, et tõepoolest leidub neid, kes valivad füüsikaeksami just soovist seda ainet paremini osata. „Mitte muidugi päris nii, et õpilane, kes on füüsikas väga nõrk, otsustab korraga 9. klassis eksami abil endale selle selgeks teha, aga nii mõtlejaid jagub,“ lisab Raudla. 

Erkki Tempel on temaga nõus, tallegi meenuvad sellised juhud. „Neile, kes vahetult enne gümnaasiumit mõtlevad, et füüsika on olnud mul nõrk ja tahaks selle üle korrata, annab füüsikaeksami valimine motivatsiooni seda teha,“ ütleb Tempel. Tema hinnangul võiks füüsika neid õpilasi aga natukenegi huvitada – vastasel korral füüsikaeksamit valima ei peaks. „Ei olegi oluline, kas sa kõike viie peale oskad, aga tahe füüsikaga süvendatult tegeleda peaks olema,“ lisab ta. 

Kui raske füüsikaeksam on?

On ka neid õnnelikke ja tublisid, kelle jaoks muudab valiku tegemise keeruliseks tõsiasi, et nad on igas aines tugevad. Neil ei ole suurt vahet, millise eksami nad valivad. Siis võib rolli mängida näiteks eksamite ajakava. Inglise keele eksam koosneb nii kirjalikust kui suulisest osast ja õpilane peab koolis kaks korda kohal käima. Füüsika koosneb ühest kirjalikust testist ja mõne tunniga on sellega ühel pool. 

Kui aga õpilane valib keemia ja füüsika vahel, langeb Erkki Tempeli sõnul valik pigem keemia kasuks. „Keemia maht on väiksem kui füüsika oma – keemias kordab 9. klassi materjal ka eelnevalt õpitut ja ei tule nii palju varasemat meelde tuletada,“ räägib ka keemiaõpetajana tegutsev Tempel. 

Raudla peab aga füüsika eeliseks teiste loodusainete ees just väiksemat teadmiste hulka, mis omandada tuleb. „Füüsika on eelkõige oskuste- ja pädevuste-, mitte niivõrd faktiteadmiste põhine. Õpilase jaoks, kes oskab valemitega opereerida, ülesandeid lahendada ja üldiselt loodusteaduslikult mõelda, aga kes ei viitsi alati definitsioone pähe õppida, võib füüsika olla just lihtsam,“ selgitab Raudla. Ta ei salga, et ujub selle arvamusega ilmselt vastuvoolu ja paljud teised ei pruugi seda seisukohta jagada. 

Raudla on aastate jooksul märganud, et põhikooliõpilaste otsust mõjutab palju sümpaatia õpetaja vastu. Mida mugavamalt ja turvalisemalt õpilane end tunnis tunneb, seda suurema tõenäosusega ta seda andva õpetaja aine eksamiks valib. Eriti sageli juhtub see siis, kui vastava aine õpetaja on ka tema klassijuhataja. Juhtub aga ka vastupidist: aine ise õpilast huvitab, kuid kuna sümpaatia õpetaja vastu on väike, jääb see eksamiks valimata. 

Raudla poolehoidu õpetaja vastu kõige õigemaks valikukriteeriumiks ei pea, aga on selle alusel tehtud otsuseid näinud küll ja küll. „Olen 14 aastat töötanud Tartu Variku koolis, mis on tavaline piirkonnakool ja kus on väga palju lapsi, kellel ei ole sellist ühte head ainet, mida valida. Nad ei tunne end üheski aines mugavalt ja turvaliselt. Siis mängib õpetaja isik valikus eriti suurt rolli,“ arutleb ta. Väga palju ei ole ta pidanud õpilasi veenma, et nad mõne muu eksami valiksid, kuid üksikutel kordadel on sedagi teha tulnud.