Mõistan, et meedias / meedia kaudu on juba pikemat aega soovitud tekitada narratiivi, et pingeread on saatanast ja nende koostamine tuleks lõpetada. Ma ise päris nii ei arva. Pingeridu ma iseenesest kurjana ei näe, lihtsalt praegu on need koostatud ja avaldatud ebaõnnestunult.

Parim lahendus ei pruugi samas olla pingeridade keelamine või avaldamise lõpetamine. Usun, et hästi koostatud pingeridadest võivad võita mitmed sihtrühmad. Hästi läbi mõeldud ja mitmetahulise metoodikaga koostatud võrdlused võivad pakkuda väärtuslikku tagasisidet, kuid liiga lihtsustatud või kitsalt mõõdetud pingeread võivad teha rohkem kahju kui kasu. Samuti on oluline, kuidas eri sihtrühmadele pingeridasid avaldatakse.

Koolidele annavad need pingeread võimaluse näha oma tugevusi ja arenguruumi võrdluses teistega. Hea kool kasutab seda infot eneserefleksiooniks ja arenguks, mitte ei näe ainult välise hindamisena.

Koolipidajatele ja hariduspoliitika kujundajatele annavad pingeread süsteemse ülevaate, mis aitab teha teadlikke otsuseid ressursside jagamisel ja haridussüsteemi arendamisel.

Lapsevanematele võivad need olla üks (kuid kindlasti mitte ainus) sisend koolivalikul, eriti kui tulemused on esitatud mitmekülgselt ja selgitustega, mitte pelgalt järjestusnumbrina.

Ainult riigieksamite tulemuste põhjal koolide järjestamine ei anna objektiivset ülevaadet koolide kvaliteedist. See on nagu tervise hindamine ühe näitaja, näiteks vererõhu põhjal. Riigieksamid mõõdavad vaid kitsast osa haridusest – teatud ainete teadmisi kindlal ajahetkel –, jättes kõrvale paljud muud aspektid, mis koolide kvaliteedi mõõtmisel on vähemalt sama olulised.

Koolide pingerea avaldamisel võib olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju õpilaste ja õpetajate motivatsioonile ning koolide omavahelisele konkurentsile. Positiivsest küljest võib pingerida pakkuda koolidele selget tagasisidet, mis võiks motiveerida õpilasi ja õpetajaid oma tulemusi parandama ning pidevalt arenema. Lisaks võib see aidata märgata tunnustamisväärset, mida teised koolid saaksid kasutada eeskujuna. Hästi koostatud pingerea avaldamine võiks suurendada läbipaistvust, võimaldades õpilastel ja nende vanematel koolide vahel teadlikumalt valida.

Valedel alustel või ebasobivaid meetodeid kasutades koostatud/avaldatud pingerea avaldamisel võib aga olla kahjulik mõju. Näiteks võivad koolid hakata liigselt keskenduma ainult mõõdetavatele näitajatele, jättes tähelepanuta hariduse muud olulised aspektid, nagu loovus või sotsiaalsed oskused. Koolide vahel võib tekkida ebaterve konkurents, mille puhul nad hakkavad keskenduma pigem üksteise ületamisele ja edetabelis kõrgema koha saavutamisele kui hariduse kvaliteedi terviklikule arendamisele. Pingereas tagapool olevate koolide stigmatiseerimine võib kahandada nii sealsete õpilaste kui ka õpetajate enesehinnangut ja motivatsiooni, raskendades positiivsete muutuste elluviimist.

Eksamitulemuste kõrval või asemel võiks koolide hindamisel arvestada järgmisi koolielu tahke.

1. Lisandväärtuse mõõdikuid, mis näitavad õpilaste arengut ajas (võrreldes nende varasemate tulemustega).
2. Õpilaste ja lapsevanemate rahulolu õppekvaliteedi ja koolikeskkonnaga.
3. Vilistlaste edasist käekäiku (õpingute jätkamine, tööturule sisenemine).
4. Õppijate heaolu ja vaimse tervise näitajaid.
5. Õpetajate kvalifikatsiooni ja rahulolu näitajaid.
6. Õpikeskkonna innovaatilisust ja kohanemisvõimet.

Õiglane pingerida arvestab nelja põhiküsimust: mida, kuidas, kellele ja miks mõõdetakse? Õiglane hindamine mõõdab õpilaste arengut koolis, mitte vaid lõpptulemust, ja hindab koole vastavalt nende eesmärkidele ja kontekstile. Eri sihtgrupid vajavad erinevat infot, mistõttu peaks andmeid esitama sihtgrupile sobivas vormis. Võrdlema peaks sarnaseid koole, arvestades nende ressursse, õpilaskonna tausta ja tingimusi, ning esitama tulemused koos vajaliku kontekstiga. Kõige olulisem on selgitada, miks me üldse võrdleme – kas eesmärk on koolide arengut toetada või konkurentsi õhutada. Õiglane pingerida näitab kooli tööd mitmekülgselt, vältides lihtsustatud hinnanguid.