Korra kuus tutvustab Liia Ots välisteadlaste sulest ilmunud artikleid, mis käsitlevad hindamisuuringuid. Sel korral vaatleb ta lähemalt Ameerika Ühendriikide teadlase Alison Koenka ja tema kolleegide 2021. aastal ilmunud artiklit „A meta-analysis on the impact of grades and comments on academic motivation and achievement: a case for written feedback“.
Artikli jaoks viisid uurijad läbi neli metaanalüüsi, kahes uurisid nad hinnete ja tagasiside puudumise ning hinnete ja sisulise tagasiside mõju akadeemilisele motivatsioonile ja sooritusele (õpitulemustele). Eestikeelse kokkuvõtte jaoks kasutasin ChatGPT abi tõlkimisel, sõnastamisel ja analüüside mõtestamisel.
Akadeemiline motivatsioon
Oluline tegur õppimise juures on õppija motivatsioon. Õppimise kontekstis saab rääkida konkreetselt akadeemilisest motivatsioonist, mille defineerisid D. H. Schunk, J. L. Meece ja P. R. Pintrich aastal 2014 kui protsessi, mille käigus käivituvad ja püsivad eesmärgistatud õppetegevused. Sellega on seotud mitmesugused motivatsiooniteooriad. Uuringu tarbeks käsitlevad autorid kahte motivatsiooni konstrukti: sisemine ja välimine. Sisemise motivatsiooniga õppija keskendub õppimisele kui väärtuslikule tegevusele iseenesest, välise motivatsiooni puhul on õppimine pigem vahend millegi saavutamiseks.
Hinded versus tagasiside puudumine: motivatsioon
Analüüsides hinnete andmise ja tagasiside puudumise mõju motivatsiooniteguritele, ilmnes, et hindeid saanud õpilastel oli muuhulgas märkimisväärselt madalam õppimishuvi, autonoomne motivatsioon ning tunnetuslik enesetõhusus. Samuti kaldusid nad rohkem omistama edu või ebaedu välistele, ebapüsivatele põhjustele. Lisaks oli neil madalam sisemine motivatsioon ja kõrgem väline motivatsioon kui õpilastel, kes ei saanud üldse tagasisidet. Eriti täheldati olulist mõju sisemisele motivatsioonile põhi- ja gümnaasiumiastme õpilastel, samas kui algklassiõpilastega sellist mõju ei leitud.
Alison Koenka ja tema kolleegid soovisid ka teada, kas õpilase varasem õppeedukus mõjutab seda, kuidas hinnete saamine mõjutab sisemist motivatsiooni. Tulemused näitasid, et hea õppeedukusega õpilastel ei olnud hinnete saamisel märgatavat mõju sisemisele motivatsioonile – nende huvi õppimise vastu jäi samaks, olenemata sellest, kas nad said hinde või mitte. Õppimisega raskustes olevatel õpilastel aga langes sisemine motivatsioon oluliselt, kui nad said hindeid – nende huvi õppimise vastu vähenes tuntavalt võrreldes nendega, kes hindeid ei saanud.
Õppeaine ei mänginud motivatsioonis olulist rolli – hinnete mõju sisemisele motivatsioonile oli suhteliselt ühtlane, sõltumata ainevaldkonnast. Mis motivatsioonile aga mõjus, oli hinde ootus. Hinde juba saanud õpilaste sisemine motivatsioon ei erinenud märgatavalt nende omast, kes üldse tagasisidet ei saanud. Õpilastel, kes aga alles ootasid hinnet, langes motivatsioon märgatavalt võrreldes nendega, kes ei saanud üldse tagasisidet.
Hinded versus tagasiside puudumine: sooritus
Kui võrreldi, kas kooliastmel on mõju sellele, kui hästi õpilased sooritavad ülesandeid pärast hinnete saamist, võrreldes nendega, kes tagasisidet ei saa, selgus, et kõigis kooliastmetes – nii algklassides, põhikoolis kui gümnaasiumis – oli hindeid saanud õpilaste sooritus parem. Kuid mõju tugevus erines: algklassiõpilastel oli hinnete positiivne mõju sooritusele kõige tugevam, gümnaasiumis ja põhikoolis oli see väiksem.
Samuti leiti, et õppeaine mõjutab seda, kui palju hinnete andmine parandab õpilaste sooritust, võrreldes tagasiside puudumisega. Keeleõppes mõjusid hinded väga tugevalt – hinde saanud õpilased sooritasid ülesandeid oluliselt paremini kui need, kes tagasisidet ei saanud. Matemaatikas ja loodusainetes oli hinnete mõju märgatav, kuid palju tagasihoidlikum.
Lõpuks uuriti, kas muud tegurid – õpilase varasem õppeedukus ja see, kas hinne oli juba saadud või alles oodatav – mõjutavad seda, kui palju hinded parandavad õpitulemusi, võrreldes tagasiside puudumisega. Tulemused näitasid, et kumbki neist teguritest ei muutnud märkimisväärselt hinnete mõju akadeemilisele sooritusele.
Sisuline tagasiside versus hinded: motivatsioon
Lisaks uuriti, kas sisulise tagasiside mõju võrreldes hinnetega sõltub sellest, millist konkreetset motivatsiooni aspekti vaadeldakse. Tulemused näitasid, et mõju tõepoolest erines – sõltuvalt sellest, millist tüüpi motivatsiooni mõõdeti, oli sisulise tagasiside mõju märgatavalt positiivsem kui lihtsalt hinnete korral.
Õpilased, kes said sisulist tagasisidet (ilma hinneteta), tundsid rohkem huvi õppimise enda vastu, soovisid rohkem õppimist jätkata ning uskusid tugevamalt, et nende edu tuleneb isiklikust pingutusest ja oskustest. Samuti hindasid nad kõrgemalt oma võimekust ja enesetaju ning väärtustasid õppimist kui tegevust.
Seevastu õpilastel, kes said ainult hindeid, oli suurem kalduvus seletada edu või ebaedu välistingimustega, nagu juhus või õnn. Lisaks leidsid autorid, et sisuline tagasiside suurendas tugevalt sisemist ning vähendas välist motivatsiooni. Kõige mõjusam oli ülesandepõhine, konkreetse tööga seotud tagasiside, mis andis juhiseid edasiseks arenguks. Üldine tagasiside stiilis „Hea töö!“ mõjus motivatsioonile mõõdukamalt. Kui aga tagasiside anti koos hindega, kadus tagasiside positiivne mõju motivatsioonile. Õpilased keskendusid hindele ja ignoreerisid kommentaari sisu.
Sisuline tagasiside versus hinded: sooritus
Metaanalüüsis selgus, et ka sooritusele avaldab mõju sisulise tagasiside fookus. Üldised kommentaarid ei andnud sooritusele olulist lisakasu. Seevastu ülesandepõhine, edasiviiv tagasiside toetas märgatavalt sooritust, võrreldes ainult hinde saamisega. Sealjuures oli sooritus oluliselt parem õpilastel, kes said ainult sisulist tagasisidet, võrreldes nendega, kes said ainult hindeid – efektisuurus oli väga suur (d = 1.14). Kui kommentaarid anti koos hindega, siis ei olnud õpilaste tulemustes mingit erinevust võrreldes nendega, kes said ainult hindeid – efekt oli tühine (d = –0.04). (Selgituseks: efektisuurus (Coheni d) on statistiline mõõdik, mis näitab, kui suur erinevus on kahe grupi (näiteks kahe eri tagasiside saanud õpilasgrupi) tulemuste vahel. Kokkuleppeliselt on d ≤ 0.5 väike, 0.5 < d < 0.8 keskmine ja 0.8 ≤ d suur efektisuurus).
Kokkuvõtvalt tagasiside mõjust
Metaanalüüside tulemused näitavad, et hinded võivad lühiajaliselt parandada õpitulemusi, kuid kahandavad sageli sisemist motivatsiooni, mis on seotud sügavama ja püsivama õppimisega. Õpilased võivad hakata õppima ainult hinnete, mitte teadmiste pärast.
Sisuline tagasiside ilma hinneteta seevastu toetab ühtlaselt nii motivatsiooni kui sooritust – õppijad on õppimisest rohkem huvitatud, panustavad rohkem ja saavutavad paremaid tulemusi.
Autorid leidsid, et tagasiside mõju ei ole universaalne – see sõltub suuresti kontekstist, õpilase omadustest ja sellest, kuidas tagasisidet esitatakse. Vanematele õpilaste – eriti põhikooli ja gümnaasiumi tasemel – motivatsioonile mõjusid hinded kahjulikumalt kui nooremate omale. Tõenäoliselt on selle põhjuseks hindamise leebem iseloom nooremates klassides ja soodsam tagasisidekeskkond.
Teiseks mõjutas õpilaste akadeemiline tase hinnete mõju. Tugevate õpilaste sisemine motivatsioon püsis isegi hindamise korral, kuid nõrgemate õpilaste motivatsioon langes märgatavalt. Samuti selgus, et motivatsioon langes hinnete tõttu sarnaselt kõikides õppeainetes. Keeleainetes oli hinnetel sooritusele parem mõju – võimalik, et seal vajatakse enam õpetaja sisulist tagasisidet, samas kui reaalainetes suudetakse enam arendusvajadusi märgata.
Erinevusi leiti ka tagasiside tüübis. Ülesandepõhine tagasiside mõjus motivatsioonile ja õpitulemustele palju paremini kui üldised tunnustavad kommentaarid. Tõhus kommentaar seostus paremate tulemustega ainult siis, kui see anti ilma hindeta. Kui kommentaar esitati samal ajal hindega, kadus selle positiivne mõju – õpilased keskendusid hindele ja ignoreerisid tagasiside sisu. Seega võib parim lahendus olla anda kommentaar esmalt ja hinne alles hiljem.
Lisaks selgus, et motivatsiooni võib mõjutada ka tagasiside ajastus – juba hinnete ootamine võis sisemist motivatsiooni vähendada, kuigi hinde kättesaamine ise ei avaldanud motivatsioonile märgatavat mõju.
Koenka ja kolleegid andsid tulemuste põhjal õpetajatele mõned soovitused.
- Anna konkreetseid, ülesandepõhiseid kommentaare, mis aitavad õppijal mõista, mida ta oskab ja mida võiks parandada.
- Kui võimalik, väldi hinnete andmist kujundava hindamise puhul. Kommentaarid võivad olla iseseisvalt tõhusamad.
- Kui hinne on vajalik, anna esmalt kirjalik kommentaar ja alles seejärel hinne, et säilitada tagasiside mõju.
- Arvesta õppija vanust ja taset – vanemad ja akadeemiliselt nõrgemad õpilased võivad hinnete mõjul kergemini kaotada sisemist motivatsiooni.
Autorid tõid lõpetuseks välja, et uuringu tulemusi piirab asjaolu, et enamik analüüsitud uuringuid keskendus vaid sisemisele motivatsioonile ning hinnete ja kommentaaride võrdlusuuringuid oli vähe. Samuti jäi uurimata, kuidas tagasiside mõju sõltub selle emotsionaalsest toonist või kommentaaride detailsusest.
Koenka, A. C., Linnenbrink-Garcia, L., Moshontz, H., Atkinson, K. M., Sanchez, C. E., & Cooper, H. (2021). A meta-analysis on the impact of grades and comments on academic motivation and achievement: a case for written feedback. Educational Psychology, 41(7), 922–947.
https://doi.org/10.1080/01443410.2019.1659939
Lisa kommentaar