Järva valla haridusjuht Piret Sapp kirjutas eelmises Õpetajate Lehes („Haridusminister suurendab omavalitsuste ja koolide bürokraatiat“, 08.04), et haridusvaldkonnas on liialt palju mitmesuguseid nõudeid ja täiendavaid toetusi taotleda on omavalitsustel liialt keerukas. Osalt võib kriitikaga nõustuda, kuid mündil on alati kaks külge.

Valitsus võttis hiljaaegu sihiks vähendada riiklikke regulatsioone ja dubleerivaid bürokraatlikke nõudeid. Kindlasti on algatus vajalik ning ka Haridus- ja Teadusministeerium liigub selles suunas. Kuid paratamatult on nõudeid, mida päris ära ei saa jätta, ning toetuse andjana peame veenduma, et riigi raha on kasutatud sihipäraselt.

Ida-Virumaa täiendava palgatoetuse meetme väljatöötamisel kaalusime muuhulgas võimalust eraldada toetust automaatselt, tuginedes Eesti hariduse infosüsteemi andmetele. Loobusime sellest, kuna andmed, mida haridusasutused on EHIS-esse esitanud, ei ole alati korrektsed. Taotlemissüsteemi loomine, sh taotluste põhjalik kontrollimine, osutus vägagi põhjendatuks. Näiteks esimesel taotlusperioodil 2023. aasta sügisel küsisid omavalitsused riigilt neljaks kuuks ligi 284 000 euro võrra rohkem raha, kui pidanuks. 

Taotlemine on lihtne

Terve aasta peale oleks see tähendanud riigile üle miljoni euro asjatut kulu ja praeguseks oleks see summa juba üle 2 miljoni euro, juhul kui oleksime valinud automaatse süsteemi. 2023. aasta sügisel küsiti palgatoetust 82 haridustöötajale, kes ei vastanud tingimustele: neil puudus vajalik kvalifikatsioon või kõrgharidus, nad ei töötanud eesti keeles või ei osanud piisavalt eesti keelt. Samas lisandus andmete täpsustamise käigus 12 haridustöötajat, kellele omavalitsus esmalt üldse toetust ei taotletud.

Kuna haridusasutuste poolt EHIS-esse sisestatud andmed ei ole alati korrektsed, ei ole võimalik taotlemata eraldada palgatoetust ka töökohta vahetavatele Ida-Viru õpetajatele. Küll aga ei pea töökohta vahetanud õpetaja esitama taotlemisel siis dokumente, vaid piisab eelmise töökoha nimetamisest. Iga järgmise vooruga oleme taotlemise protsessi kriitiliselt üle vaadanud ja proovinud seda koolipidajate jaoks hõlpsamaks teha. Teeme seda ka edaspidi ja arvestame omavalitsuste tagasisidet.

2024. aastal lõime omavalitsustele toetuse eestikeelsele õppele üleminekuks vajaliku õppevara soetamiseks. Eraldasime toetust ilma taotlemiseta, üksnes käskkirja alusel ja kõigile, kes tingimustele vastastasid. Ent selgus, et kõik toetust saanud ei olnud sellest üldse huvitatud! Seetõttu toimub tänavu taotlusvoor (avatud kuni 20. aprillini). Taotlemine on väga lihtne, alusandmed on eeltäidetud.

Täiendavate toetuste, sh keeleõppetoetuste taotlemine on omavalitsustele vabatahtlik. Oleme eri keeleõppetoetuste taotlemist korrastanud ja ühtlustanud taotlemisperioode. Alates 2024. aastast taotletakse keeleõppetoetust samal ajal ühes taotlusvoorus. Põhjus, miks keeleõppetoetusi on nelja liiki, peitub selles, et need on suunatud eri sihtrühmadele (näiteks uussisserändajatele, keelekümbluse metoodika rakendajatele), ning sellest sõltub ka toetuse summa. 

Toetuste tingimuste loomisel oleme lähtunud sellest, millist eesti keele kui teise keele õppe mudelit või tegevusi haridusasutus kasutab. Kui ollakse liitunud keelekümblusprogrammiga, saab taotleda selleks toetust. Kui tegemist on eestikeelse kooli või lasteaiaga, saab juht taotleda neile mõeldud eesti keele õppe lisatoetust. Sellest aastast ei pea taotlejad ise enam õpilaste andmeid esitama, vaid on loodud eeltäidetud EHIS-e andmestik, kust saab valida õpilased-lapsed, kelle jaoks eesti keele õppe lisaraha küsitakse. Taotlemise tingimusi oleme selgitanud ka infotundides, arutanud koolipidajatega ja võtnud arvesse taotlemist lihtsustavaid ettepanekuid. Kuna tegemist on vajaduspõhise toetusega, eeldab see taotlejatelt paratamatult tingimustega tutvumist.

Pingutame tasakaalu nimel

Oleme liikunud bürokraatia vähendamise suunas ka mitme uue seaduseelnõuga. Näiteks on vastu võetud alusharidusseadus, millega kaotati loamenetlus – kohalikud omavalitsused ei pea enam lasteaedade avamisel taotlema ministeeriumilt koolituslubasid.

Ministeerium ja Harno on ümber kujundamas mitmeid infosüsteeme. Käimasolevad arendustööd puudutavad õppeasutustesse sisseastumise, eksamite sooritamise ja tegevusnäitajaid puudutavaid infosüsteeme. Järk-järgult on kadumas koolide jaoks tülikad ja käsitööd nõudvad tegevused.

Meie kõigi elu peaks aitama lihtsamaks teha ka tehisintellekti rakendamine. Näeme tehisintellektis väärtuslikku tööriista, mis aitab asjaajamist ja kõikvõimalike toetuste taotlemisi lihtsustada ja kiirendada nii ministeeriumi kui omavalitsuste jaoks. Pingutame selle nimel, et koostöiselt leida regulatsioonide vähendamise ja riigi jaoks siiski vajalike kontrollide tasakaal.