Inimesele on tema töö väga oluline mitte ainult põhjusel, et ta teenib endale elatist, vaid ka seepärast, et töö on eneseteostuse osa. See ei ole ainult palk, mille pärast õpetaja koolis või lasteaias meie lapsi arendab. 

Kui tööandja teeb inimesele tööga seoses etteheiteid, siis peavad need osutama, mida täpselt töötaja valesti tegi. Asjaolu, et anonüümseid kaebusi ei arvestata, on täpsustatud töölepingu seaduse § 28 lõige 2 punktis 1. Selle kohaselt on tööandja kohustatud andma tööalaseid korraldusi selgelt ja õigeaegselt. Õpetajal peab olema selge, mis toimub, teda ei tohi ebamäärasesse olukorda jätta. 

Õpetaja kohta esitatud anonüümseid kaebusi ei peaks direktor läbigi lugema. Kui direktorile on kaebajate isikud teada, aga nood nõuavad, et direktor õpetajale neid ei paljastaks, siis ei saa direktor kaebust menetleda. On võimalik, et direktor noomib õpetajat, aga õpetaja suhtes on see ilmselgelt ebaõiglane. Igaühel on mis tahes süüdistuste korral õigus anda selgitusi. 

Õpetajad on kõrgelt haritud, intelligentsed, oma tööd südamega tegevad inimesed. Üldiste süüdistuste loopimine, ilma et õpetajale oleks konkreetne juhtum teada, võib tema töömotivatsiooni pikaks ajaks vähendada – kuni haigestumise või ametist loobumiseni välja. 

Näiteks üks konkreetne juhtum. 

Lapsevanem esitas direktorile süüdistuse, et õpetaja kohtleb lapsi ebavõrdselt. Õpetaja olevat tema lapsega nõudlik, kuri, väsinud jms. Süüdistus põhines lapse ütlustel. Direktor käskis õpetajal täita küsimustiku teemal, mis puudutas õpetaja pädevust, suhtlemis- ja probleemide lahendamise oskust, suhteid kolleegide ja lapsevanematega jpm.

Õpetaja oli hämmingus ja tundis end väga halvasti, kuna ei teadnud, mis toimub. Ta oli valmis esitama lahkumisavalduse, et „uurimine“ lõpetataks.

Juristi vastus

1. Õpetaja seisukohast on tegemist anonüümse kaebusega. Teada on ainult ühe õpilase arvamus, et teda on teistega võrreldes ebavõrdselt koheldud ja et õpetaja on kuri, nõudlik ja väsinud. 

2. Direktor on keeldunud konkreetset probleemi lahendama asumast ja andnud õpetajale täitmiseks küsimustiku teemal, mis puudutab õpetaja pädevust, suhtlemis- ja probleemide lahendamise oskust, suhteid kolleegide ja lapsevanematega. Seega keeldub direktor millegipärast probleemi otse lahendamast, vaid kasutab kaudseid ja ebamääraseid vahendeid.

3. Õigusteaduse dogmaatika kohaselt saab eriarvamusi ja vaidlusi lahendada ainult siis, kui asjaolud on selged, kui on teada, mis tegelikult toimus: kuidas ja millist õpilast õpetaja teistega võrreldes ebavõrdselt kohtles. Kas teised said mingis konkreetses kontrolltöös samade tulemustega parema hinde või on koolitundide käigus midagi õpilast häirinud? Olukorra lahendamiseks peab olema teada, mille tõttu tundub õpilasele, et õpetaja on tema vastu kuri. Lisaks tuleb arvestada, mis õppeainega on tegemist, millises eas ja iseloomuga õpilasega on tegemist. Distsipliini nõudmine õpetaja poolt ei ole „kuri suhtumine õpilasesse“. See on tavapärane koolitunni läbiviimine. 

4. Soovitus on teha direktorile ettepanek selgitada lapsevanemale, et on lapse huvides, kui direktor saab konkreetsest juhtumist õpetajale rääkida. Direktor peaks lapsevanemat julgustama, et õpetajatel on konfidentsiaalsuskohustus ning õpetaja soovib teha oma tööd parimal võimalikul moel. Sellel, et õpetajale antakse täpne info, ei saa olla õpilase jaoks negatiivseid tagajärgi. Alles siis saab korraldada lepitusmenetlust. Pooled kuulavad üksteist rahulikult ära. Selgitavad üksteisele oma ootusi. Õpilasele selgitatakse koolitunni korda. Õpetaja saab oma tööks vajalikku tagasisidet. 

Teine võimalus on jätta kaebus täiesti tähelepanuta. 

---

Korra kuus vastab jurist Külli Kröönström õpetajate küsimustele.

Ootame küsimusi juristile sirje@opleht.ee.