Eesti koolide pingeridade koostamine ja nende avaldamine on taas tähelepanu keskpunktis. Märtsi alguses esitatud edetabel, mis põhines eelmisel kevadel sooritatud riigieksamite tulemustel, on tõstatanud küsimuse, kuidas õiglaselt hinnata koolide kvaliteeti. 

Kas peamiselt eksamitulemustele tuginevate pingeridade koostamine annab meile objektiivse ülevaate koolide tegevusest? Kas see tõepoolest peegeldab kogu kooli väärtust ja õpilaste arengut?

Koolide järjestamise eesmärk on väidetavalt pakkuda selget ja mõõdetavat hinnangut, mis oleks kõigile võrreldav. Riigieksamite tulemused on objektiivselt mõõdetavad, nende alusel saab teha otsuseid, arvestades õpilaste teadmisi ja oskusi. Siiski, kas see on piisav, et hinnata kooli kvaliteeti? Eri koolid pakuvad erinevaid õppeprogramme, mõnes koolis saab sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud inglise, saksa ja prantsuse keele eksameid (Cambridge Assessment English, Delf, Goethe sertifikaat, saksa II astme keeletaseme diplom), mis on võrdsustatud riigieksamiga, kuid ei jõua eksamite pingeridade arvestusse. Pelgalt üht tüüpi eksamitulemustest lähtumine ei pruugi anda kõikehõlmavat pilti ka lõpetamisel arvesse minevatest tulemustest.

Kooli kvaliteedi hindamine – rohkem kui vaid eksamitulemused

Lisaks eksamitulemustele võiks koolide hindamisel arvestada palju laiemalt kooli arengukavasid ja nendes esile toodud tegevuste mõju. Täiendavad uuringud, nagu Harno rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluste tulemused, mida tehakse igal aastal 4., 8. ja 11. klasside seas, pakuvad olulist teavet kooli õhkkonna ja õpilaste rahulolu kohta. Näiteks küsitlus, kus uuritakse kooli soovitusindeksit nii õpilastelt, lapsevanematelt kui ka töötajatelt või õpilaste rahulolu koolitoiduga, esitatakse küsimusi õppemetoodika mitmekülgsuse kohta või tuntakse huvi, kas koolis on piisavalt liikumisvõimalusi, annab kooli kohta väärtuslikku teavet, mida riigieksamid ei suuda mõõta. 

Samuti on oluline vaadata, kuidas koolid panustavad õpilaste heaolusse, osaledes arendusprogrammides, nagu näiteks „Kiusamisvaba kooli“ programm, VEPA metoodika rakendamine, „Vaikuseminutid“, „Liikuma kutsuv kool“, „Roheline kool“ jpt. Täiendavalt viib Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus läbi kooliuuringuid, et selgitada välja Eesti üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste organisatsioonikultuur, uurida, millised on õpetajate ja õpilaste seisukohad olulistel koolielu ning tulevikuvalikute teemadel. Ka need andmed on põnevad ja avavad laiema vaate koolielule.

Samuti on paljud koolid osalenud mitmesugustes haridusprogrammides ja projektides, mis toetavad õpilaste arengut ja koolide arenguvajaduste täitmist. Näiteks on Tallinna Ülikooli Tulevikukoolis osalevad koolid suunanud oma tegevuse uuenduslike õpimeetodite kasutamisele ja nüüdisaegse hariduse arendamisele.

Lisaks riigieksamite tulemustele on oluline vaadata ka teisi näitajaid, et hinnata koolide tõelist panust. Üks selline võimalus on mõõta kooli panust õpilaste arengusse – see erineb eksamitulemustest, kuna iseloomustab õppetöö tulemuslikkust, arvestades õpilaste lähtetaset. Gümnaasiumi panuse hindamine on oluline, kuna pelgalt riigieksamite punktid kajastavad tihtipeale esmajoones pigem õpilaste võimekust ja hoiakuid kui kooli suutlikkust neid teadmisteni viia.

Kooli panus õpilaste edasijõudmisesse ei pruugi olla kõige suurem koolis, kus eksamitulemused on kõrgeimad, vaid hoopis seal, kus on suudetud õpilase arengule enim kaasa aidata. Näiteks võib keskpäraste eksamitulemustega kool, millel on kõrge lisandväärtus, olla väga edukas, kui suudab hästi toetada suhteliselt nõrga lähtetasemega õpilaste arengut. Selline lähenemine annab eksamitulemustele lisaväärtust, pakkudes paremat ülevaadet kooli töö tegelikest tulemustest. Õppetöö tulemuslikkuse hindamisel tuleb vaadata mitut näitajat koos: nii eksamitulemusi kui ka kooli panust õpilaste arengusse. 

See kehtib ka hariduslike erivajadustega õpilastele vajalike teenuste pakkumise puhul. Pole mõistlik kõrvutada koolide eksamitulemusi, kui ühes on muu kodukeelega õpilaste ja HEV-õpilaste osakaal väike ja teises on just need piirkondlikud eripärad peamisteks väljakutseteks. Võib olla, et just nendes koolides annab lisakvaliteeti väärtuspõhise kaasava hariduse pühendunud rakendamine, mille raames toetatakse eri- ja tõhustatud toega õpilasi või ka lihtsustatud õppekava õpilasi põhikooli ulatuses. 

Kõiki neid tegureid tuleb koolide puhul arvestada, et tagada hindamise objektiivsus ja õiglus. Hindamisel ei tohi piirduda ainult eksamitulemustega, vaid tuleb kajastada ka kooli väärtusi, nende töö põhjalikku mõju õpilaste arengule ja panust kogukonda.

Motivatsioon ja koolide omavaheline konkurents

Koolide pingerea avaldamine võib igal juhul mõjutada õpetajate ja õpilaste motivatsiooni. Eksamitulemustele keskendumine võib aidata motiveerida õpetajaid ja õpilasi pingutama, et oma tulemusi parandada, kuid tekitada ka liialdatud survet ja stressi. Kui enda kooli pingereas kõrgelt kohalt leidmine saab oluliseks eesmärgiks, kiputakse tähelepanuta jätma õpilaste individuaalseid vajadusi, nende heaolu ja terviklikku arengut.

Koolide omavaheline terav konkurents võib viia olukorrani, kus keskendutakse ainult eksamitulemustele ja akadeemilisele edukusele, jättes kõrvale sellised olulised aspektid nagu õpilaste heaolu, toimetulek, sotsiaalne sidusus ja kaasav haridus. Tõhusa konkurentsi edendamiseks peab koole hindama mitmekülgselt ja tasakaalustatult, et see tooks esile koolide profiili erinevused, väärtused ja arengusuunad.

Koolide pingeridade koostamine võib olla meediatehniliselt kasulik klikimagnet ning anda tagasisidet, kuidas on sel konkreetsel aastal nende koolide konkreetsetel õpilastel läinud, kuid see ei tohi olla ainus viis koolide kvaliteedi hindamiseks. Selle asemel et keskenduda eksamitulemustele, peaksime arvestama ka õpilaste ja õpetajate heaolu, omavahelisi suhteid, sotsiaalset arengut, panust väärtusloomesse ja kaasamisega seotud tegevust laiemalt. Kui pingeridade koostamine on siiski vajalik, tuleb arvestada kõigi koolide eripära ning kasutada laiemat hindamismetoodikat, mis kajastaks koolide tegevuse eri tahke ja aitaks kaasa nende jätkusuutlikule arengule.