Nutiseadmete kasutamine on koolides juba pikka aega olnud hell teema ja see, mis alustel, mil määral ja mis ajaks nende kasutamist õpilaste hulgas piiratakse, erineb kooliti suuresti. Olulisim küsimus on, milliseid keeldusid ja piiranguid toetab seadus ja milliseid mitte. Omavahel võtavad selles kõiges mõõtu inimõigused, kooli kodukorras sätestatud korra tagamise võtted, aga ka laste vaimne ja füüsiline tervis. 

Jurist ja sotsioloog Jüri Ginter alustab teema lahkamist Eesti põhiseaduse eripärast. Nimelt võib inimõigusi, mille hulka kuuluvad ka õigus kasutada oma vara ja suhelda, piirata vaid seadusega, kusjuures nende õiguste piiramist ei saa allapoole delegeerida. „Enamikus riikides ei ole see kord nii range. Seal võib seadusega anda piiramise õiguse ka allapoole, nt võib telefonide kasutamist keelata kooli kodukorraga,“ selgitab Ginter. Eestis ei saa aga riik koolidele öelda, et seal keelataks nutitelefonide kasutamine oma suva järgi ära. Selline keeld ei kehtiks. „Sellise loa saab riik koolidele anda ainult siis, kui muudetaks põhiseadust. Praegu on see põhiseadusega vastuolus,“ lisab ta. 

Halb ja hea politseinik

Õiguskantsleri 23. jaanuaril avaldatud analüüsis on kirjas, et tuginedes teaduskirjandusele ja avalikkudel aruteludel välja toodud punkidele, põhjustab nutiseadmete ülemäärane kasutamine muuhulgas laste keskendumisvõime ja lugemisoskuse halvenemist, sotsiaalmeedia- ja mängusõltuvust, küberkiusamist, vähest liikumist, sotsiaalsete oskuste kängumist ja silmade ülekoormust. 

Sellele kõigele toetudes on koolides üsna mugav keelde ja piiranguid kehtestada ja oht, et mõni lapsevanem põhiseaduses näpuga järge ajades mõnda keeldu vaidlustaks, on väike. Lapsevanemad on ilmselt pigem õnnelikud, kui keegi nende võsukeste nutisõltuvust kontrolli all aitab hoida. 

Ginteri sõnul on koolidel aga muretsemiseks põhjust, sest seadus nutitelefonide kasutamist koolis ei keela, aga õiguste piiramist allapoole delegeerida ei saa –mõni lapsevanem võiks kooli taoliste keeldude eest tegelikult lausa kohtusse kaevata. Lahendus on tema sõnul väga lihtne: Riigikogu keelab koolis ja lasteaias lastel nutiseadmete kasutamise ja annab sama õigusaktiga koolidele ja lasteaedadele õiguse kasutada nutiseadmeid teatud tingimustel. „Riik võtab halva politseiniku rolli endale ja annab hea politseiniku oma koolile,“ ütleb Ginter. Tingimused, mille alusel tohib telefoni kasutada, võivad olla seotud näiteks õpilase vanuse, käitumise või tõigaga, kas parasjagu on käimas tund või vahetund.   

Tõsiasi on aga see, et kool ei pruugi head politseinikku mängida, ja siis ei tohi õpilased terve koolipäeva vältel oma nutiseadmeid kasutada. Eesti õiguskantsleri kantselei vanemnõuniku Atko-Madis Tammari hinnangul peab seadusandja kaaluma, kas see oleks ikka proportsionaalne, kui lisaks sellele, et koolis ei tohi õue minna ja igale kiiremale või äkilisemale liigutusele koridoris järgneb märkus või karistus, ei tohi ka telefoni kasutada. „Keelamine on väga lihtne tee. Küsimus on aga ka selles, missugust inimest me kasvatame ja kuidas ta ühiskonnas toime tuleb, kui tema iseseisvus ja loomingulisus on igasuguste keelude all kannatada saanud,“ arutleb ta.

Õigus suhelda

Tammar rõhutab, et kõigepealt tuleb selgelt vahet teha, kas telefoni kasutamist piiratakse vahetunnis või tunnis. Tunni ajal valitseb nutiseadmete kasutamise piiramise teemal tema hinnangul konsensus: õpetajal on õigus tunnikorra tagamiseks mitmesuguseid tegevusi, sh telefonide kasutamist piirata. „Kui õpetaja näeb, et telefoni kasutamine segab tundi, ja on teinud õpilasele korduvalt märkuse, õpilane tema korraldusi aga ei täida, on tal õigus kooli kodukorrale toetudes telefon hoiule võtta,“ räägib Tammar. 

Paljud koolid on keelanud telefoni kasutada aga ka vahetunnis ja see olukord on hoopis keerulisem. Tammari sõnul peavad mõnes koolis olema telefonid lausa koolipäeva alguses välja lülitatud ja kotti pandud. Kuigi see teema puudutab ka omandiõigust, rõhutab tema siinkohal õpilaste õigust suhelda. „See väljalülitamise käsk ei ole enam vajalik. Telefoni kotti panemisest peaks piisama. Kui õpilasel tekib vahetunni ajal vajadus suhelda vanemate või ükskõik kellega, peab ta saama seda teha,“ arutleb Tammar. 

Vaidlusi, mida seadus võimaldab ja mida mitte, on Tammari sõnul peetud palju ja see näitab seaduste abstraktsust. Näiteks koolid tuginevad nutiseadmete keelamisel tihti sättele, mis räägib kooli kohustusest tagada õpilaste füüsiline ja vaimne turvalisus. See on tihedalt seotud koolikiusuga. Telefoni kaudu kiusavad õpilased üksteist väga palju. „Õpilased väidavad vastu, et tegelikult tuleks tegeleda kiusu endaga. Nutitelefonide piiramisega see kius kuhugi ei kao, vaid võtab mõne teise vormi,“ vahendab Tammar õpilaste mõtteid. 

Õiguskantsler leiab, et nutiseadmete kasutamise reeglite koostamisse tuleb kaasata lapsed ja noored. Nende arvamuse väljaselgitamine annab reeglite kehtestajatele väärtuslikku teavet, mis omakorda aitab sätestada tulemuslikumad reeglid. Lisaks järgivad lapsed reegleid tõenäoliselt meelsamini, kui on saanud nende koostamisel kaasa rääkida. 

---

KOMMENTAARID VÄLISMAALT

Belgia

Belgia prantsuskeelses piirkonnas võeti septembrist vastu seadus, mis keelab kuni 12-aastastel õpilastel nutitelefoni kooli tuua. Vanemate õpilaste puhul on see tungiv soovitus. 

Belgia IV Euroopa Koolis töötav Margit Hunt räägib, et neil on nutiseadmed keelatud. „Enne olid need põhikoolis ja gümnaasiumis mingil kujul lubatud ja oli väga vaevarikas jälgida, et kooliterritooriumil tehtud pilte ja videoid kuskil ei jagataks. Alates sellest aastast on nutiseadmed aga kõigi jaoks keelatud,“ ütleb Hunt. 

Brüsselis ei tohi alla 12-aastased lapsed iseseisvalt linnas liikuda ja kooli vahet liigeldakse kas koolibussi või vanematega. Kooli territoorium on suletud, välja sealt ei saa. Seega ei ole Hundi sõnul õpilasel mingitel praktilistel eesmärkidel nutitelefoni vaja. Kui vanematel on oma lapsele midagi pakilist öelda, saavad nad seda teha õpetajate kaudu. „Meil ei pea nad oma nutivahendeid ka õppetöös kasutama, sest koolis on neid piisavalt,“ toob Hunt välja teisegi põhjuse, miks telefoni vaja pole. 

Küll aga lisab ta, et seadmeid keegi kokku ei kogu, õpilased panevad need ise ära ja välja ei võta. „Vähemalt ei tohi vahele jääda, siis võetakse need küll ära,“ muigab Hunt. 

Austraalia

Austraalias on hästi paljud koolid teel selles suunas, et telefonid täiesti ära keelata. Victoria osariigis asuvas erakoolis matemaatikat õpetav Karina Kesvatera ei ole kindel, kas see töötaks, kuna noored on telefonist täielikult sõltuvuses. Seda enam on keeld tema hinnangul vajalik. 

Koolis, kus Kesvatera ise õpetab, ei olnud nutitelefoni kasutamine veel hiljuti keelatud, küll aga võis seda teha ainult 20 minutit kestva lõunapausi ajal. „Tegelikkuses kasutati telefone aga ka tunnis laua all ja neid pidi kogu aeg konfiskeerima. Õpetaja pidi päevas piltlikult öeldes sada korda telefone ühest kohast teise transportima,“ kirjeldab Kesvatera õpetajate katsumusi. 

Victoria osariik on riigikoolides nutitelefonid täielikult ära keelanud ja kuigi erakoolid teevad seal niikuinii, mida tahavad, näevad Kesvatera sõnul ka nemad, et nutitelefonide lubamine kas või kindlal ajavahemikul ei toimi. „Laste tähelepanuvõime on nii kehv, et kui ma neile silmast silma midagi seletan, ei saa nad isegi aru, et ma nendega räägin,“ ütleb ta. 

Läti

Läti riik võttis eelmisel sügisel vastu otsuse, et alates käimasoleva aasta septembrist on nutitelefonid kuni 6. klassini koolis keelatud. „Meie koolis peab telefon olema aga juba praegu kogu koolipäeva vältel kotis – kasutada seda ei tohi,“ räägib Riia Eesti Koolis õpetav Ivika Keisele. Kui sellise süsteemi juures võivad õpilased pärast viimase tunni lõppu telefoni välja võtta, siis uus seadus näeb ette, et koolimajas ei tohi seda üldse kasutada. „Peame järjest tõsisemalt teadvustama, et lapse jaoks on nutisõltuvus väga-väga suur probleem.“ 

Keisele soovitab lapsevanematel ka endal peeglisse vaadata. Haruldased pole olukorrad, kus kotis olevad telefonid hakkavad piiksuma just selle tõttu, et vanemad ise helistavad või saadavad sõnumeid. Juba see heli muudab lapsed ärevaks. „Mida me täiskasvanutena neist lastest siis tahame, kui ei oska ise aega valida ja vaadata, millal tunnid lõppevad,“ vangutab ta pead. 

Rootsi

Ka Rootsis liigutakse nutiseadmete koolis kasutamise ärakeelamise poole. Stockholmi Eesti Koolis ollakse juba praegu selles suhtes väga range. „Meie koolis annavad õpilased hommikul oma telefoni ära ja saavad selle koju minnes tagasi. Alates seitsmendast klassist tohivad nad seda lõunaajal kasutada,“ ütleb direktor Piia Paljak Särlefalk. 

Nutiseadmetega seotud reeglid on Rootsis koolide enda kehtestada ja Paljak Särlefalki sõnul on direktoritel õigus telefonid õpilastelt ära võtta. „Eks selleks peab valmis olema, et mõni lapsevanem või õpilane hakkab õiendama, aga seda juhtub pigem vanemates klassides. Seal ongi tehtud kompromiss, et lõunaajal võivad õpilased 40 minutit telefoni kasutada,“ räägib ta ning toob välja, et mingi aja möödudes hakkasid ka õpilased ise rääkima, kui tore on vahepeal kõigist neist kirjutistest ja piltidest, mis teised kogu aeg üles panevad, rahu saada.

Kogus RAGNAR KAASIK