„Läbirääkimised haridusteemalise koalitsioonileppe sõlmimiseks on alles algusjärgus,“ lausub Riigikogu kultuurikomisjoni liige, endine haridusminister Liina Kersna, kes räägib haridusteemadel läbi Reformierakonna nimel.

„Oleme seni kohtunud kahel korral: esimesel kohtumisel panime paika teemad, millega plaanime edaspidi tegeleda,“ kirjeldab ta läbirääkmiste käiku. „Teisel kohtumisel arutasime üldhariduse küsimusi koos Eesti Haridustöötajate Liidu ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajatega. Samal kohtumisel käsitlesime ka noorsootöö ja huvihariduse teemasid koos valdkonna esindajatega.“

Kersna sõnul on alanud nädalal plaanis kohtuda Rektorite Nõukogu ning Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esindajatega, et arutleda kõrghariduse ja teaduse teemadel. „Keeleteadlastega arutame võimalikke muudatusi keeleseaduses,“ lisab ta. „Üldhariduse teemadel jätkame omavahelist arutelu.“

Kersna ütleb, et üks keskne vaidluskoht üldhariduses on põhikooli lõpueksamite lävendi kaotamine. „Minu hinnangul – ja seda seisukohta jagavad ka haridustöötajate liit ning koolijuhtide ühendus – ei ole mõistlik kehtestada põhikooli lõpetamisel lävendit olukorras, kus õppimiskohustust on pikendatud 18. eluaastani ning kõik põhikoolilõpetajad peavad edasi õppima,“ selgitab ta. „Kui õpilane vajab välist motivatsiooni, võiks lävend olla seotud järgmisele haridusastmele – gümnaasiumisse või kutsekooli – sisenemisega. Haridus- ja Teadusministeerium on juba astunud samme selles suunas, et gümnaasiumid ja kutsekoolid kasutaksid sisseastumisel ühe kriteeriumina põhikooli lõpueksamite tulemusi.“

Järeleksamitel pidi osalema ligi 3700 õpilast

Kersna sõnul teame teadusuuringutest, et ärevas olukorras väheneb inimese töömälu maht kuni 40%. „Suure panusega testi tehes võib sooritus ärevuse tõttu olla lausa 12% madalam kui rahulikumas õhkkonnas,“ nendib ta. „Eelmisel õppeaastal pidid koolid korraldama järeleksamid ligi 3700 õpilasele, mis tähendas õpetajatele õppeaasta lõpus märkimisväärset lisakoormust – nii järeleaitamistundide, eksamitööde koostamise kui hindamise näol.“

Kersna hinnangul on oluline, et õpilane liiguks järgmisele haridusastmele tunnistusega, mis peegeldab adekvaatselt tema tugevusi ja õpilünki – see annab järgmisele kooliastmele vajaliku info, mille põhjal õppimist jätkata. „Õppimine on protsess – alati on võimalus edasi areneda ja juurde õppida,“ lisab ta.

Kersna ütleb, et teine oluline arutelukoht on õpetajate karjäärimudeli rakendamine. „Oleme kõik seda meelt, et karjäärimudel tuleb kehtestada, kuid selle kujundamises on praegu veel eriarvamusi,“ sõnab ta. „Haridusleppe läbirääkimiste tulemusel on koostatud karjäärimudel, mille järgi saaks õpetajale vanemõpetaja taseme anda kas kool või koolipidaja. Meisterõpetaja taseme saamiseks tuleb taotleda kutset kutseandjalt. Siinkohal tuleb aga tähele panna, et kui kool või koolipidaja annab õpetajale vanemõpetaja taseme, ei tähenda see automaatselt, et õpetaja omab vastavalt kutsestandardile ka vanemõpetaja kutset.“

Kersna sõnul on viimase aasta jooksul laiapõhjalise töörühma koostöös nüüdisajastatud õpetajate kutsestandardit. „Minu hinnangul ei peaks me looma paralleelselt kahte süsteemi,“ sõnab ta. „Võiksime kaaluda võimalust, et riik kehtestab koolipidajatele kohustuse kujundada karjäärimudel, mis lähtub õpetaja kutsestandardist, kuid ei määra selle detailset ülesehitust. Selline lahendus annaks koolipidajatele ja koolidele suurema autonoomia kujundada just endale sobiv karjäärimudel. Jätkame neil teemadel arutelusid.“

Uus koalitsioon jätkab alustatud reformidega

Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Aleksei Jašin kaitseb koalitsiooniläbirääkimistel koos haridusminister Kristina Kallasega Eesti 200 seisukohti.

„Uus koalitsioon kavatseb jätkata juba alustatud reformidega,“ lausub Jašin. „Neist suurimad on eestikeelsele haridusele üleminek, õppimiskohustuse ea tõstmine 18. eluaastani ning kutseharidusreform. Need reformid omavad tulevikus suurt mõju nii Eesti haridustaseme tõstmises kui ka majanduse konkurentsivõime tagamises. Eestikeelsele haridusele ülemineku elluviimine on jätkuvalt hariduspoliitika olulisim prioriteet.“ 

Jašini sõnul haridusvaldkonnas uusi suuri reforme lähiajal ei tule, sest juba algatatute maht ja ulatus on suur. Tuleb pingutada nii sisuliselt kui ka täiendava raha leidmisel. 

„Oleme uue koalitsiooniga otsustanud, et liigume eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava elluviimisega koos ettenähtud eelarvega täies ulatuses edasi,“ sõnab ta. „See tagab Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele kõrgema palga jätkumise ning suurema õpetajakoolituse ja stipendiumid.“ 

Jašin toob välja, et õppimiskohustuse laiendamine 18. eluaastani ning kutseharidusreform nõuab lisaraha ning selles peab koalitsioon veel kokkuleppele jõudma. „On arusaadav, et see tähendab rohkem õpilasi, keda on vaja õpetada uute õppekavade alusel,“ selgitab ta. „Reformi tagajärjel tekib noortel põhikooli järel senisest enam õpiradasid ning Eesti tööturg saab igal aastal ligi 1200 kvalifitseeritud noort juurde. Kokkuvõtvalt tähendab see rohkem eestikeelset haridust Eesti inimeste jaoks.“ 

Kõrghariduses seisukohad erinevad

Jašini sõnul on kõrghariduse rahastamine juba pikemalt arutelu all. „Koalitsioon on alustanud sel teemal arutelu, kuid järeldusi ja kokkuvõtteid teha on veel vara,“ lausub ta. „Võib öelda, et kahe partneri seisukohad erinevad. Eesti 200 seisab selle eest, et esimene eestikeelne kõrgharidus oleks kindlasti tasuta. Samal ajal tuleb leida senisest enam võimalusi kaasata kõrghariduses eraraha. Doktorantide arvu suurendamise ning õppelaenu võimaluste laiendamise üle arutletakse samuti.“ 

Aprilli esimesel nädalal kaasati koalitsiooni läbirääkimistel hariduse ja noorsoo valdkonna partnereid ja huvigruppe. Jašin ütleb, et puudutati õpetajate järelkasvu, töötingimuste parendamise ja palga teemat. „Eesti 200 seisab selle eest, et meil õnnestuks teha õpetajatega palga kollektiivkokkulepe vähemalt kaheks järgnevaks aastaks,“ lausub ta. „See annaks selge signaali, et Eesti riik väärtustab õpetajate tööd. Täpne summa ja protsent selgub läbirääkimistel, kuid selge on see, et õpetajate palk peab järgmisel aastal tõusma. Samamoodi tuleb ellu viia haridusleppes kokkulepitud karjäärimudel ning tõsiselt ette võtta õpetajate koormuse vähendamine.“ 

Jašini sõnul on päevakorral taas noorsootöötajate ja huvihariduses töötajate kvalifikatsiooninõuded, mille üle arutelu jätkub. „Noortevaldkonnas tahame jätkata noorte kandideerimise ja hääletamisea langetamise plaaniga ning arendada noortevolikogude suunda kohalikes omavalitsustes,“ sõnab ta. 

Haridusvaldkonna läbirääkimised kestavad veel kuni kuus nädalat ning paljudes punktides pole teada, mis kokkulepped koalitsioon sõlmib. „Otsustasime süveneda punktidesse koostöös ekspertide, ministeeriumi ja huvigruppidega, mis peaks tagama läbirääkimiste parema kvaliteedi,“ lausub Jašin kokkuvõtteks. 

Opositsioonipoliitikud tahavad valitsusliidult õpetajatele palgatõusu

Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed kritiseerivad uut valitsust hariduspoliitika selgusetuse ja lubaduste täitmata jätmise pärast. Opositsioonipoliitikud näevad hariduses suuri ülesandeid, mille lahendamisele pole uus valitsus seni piisavat tähelepanu pööranud.

Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees, endine haridusminister Tõnis Lukas (Isamaa) rõhutab õpetajate palkade tõstmise, eestikeelsele õppele ülemineku ning kutsehariduse piisava rahastamise vajalikkust. Ta ütleb, et uue koalitsiooni eesmärkidest pole palju teada ning tal on võimuliidu poliitikutele mitmeid soovitusi. 

„Õpetajate järelkasvu tagada, täielikult eestikeelsele õppele üle minna ja Eesti koolide head taset säilitada õnnestub ainult juhul, kui täidetakse lubadus viia õpetajate palk 120%-ni keskmise palgaga võrreldes,“ lausub Lukas. „Keskmine palk ja inflatsioon muudkui kasvavad, aga õpetajate palgavahe lubatud tasemega võrreldes käriseb! Õpetajate palgatõusuks ja karjäärimudeli rakendamiseks vajalik raha tuleb ette näha ja konkreetselt Eesti 200 ja Reformierakonna leppesse kirjutada.“

Lukase sõnul peab üleminek täielikult eestikeelsele õppele jätkuma 2022. aastal tehtud kava järgi. „Samuti protsessi rahastamine,“ lisab ta. „Kuid haridusministeerium ei ole piisavalt jälginud metoodilist vajadust paigutada eesti keelt eri tasemel oskavad lapsed vähemalt algul, kuni taseme ühtlustumiseni, eraldi rühmadesse. Seda just senistes eestikeelsetes koolides ja lasteaedades. See on vajalik, sest eesti kodukeelega laste keelekeskkond ja õppetase ei tohi kannatada. Nad väärivad samuti õpetajate arendavat tähelepanu. Metoodilist tuge pakkuda ja probleeme lahendada tuleb muidugi kogu kaasava hariduse rakendamisega seoses.“

Lukas ütleb, et üleminek tasulisele kõrgharidusele oleks vale, sest kaotaksime andekaid eesti üliõpilasi, kes võivad sel juhul suunduda õppima riikidesse, kus kõrgharidus on tasuta. „Samuti oleks see suur löök eestikeelsele kõrgharidusele, sest meie rahvaarv on selle jaoks niikuinii kriitilisel piiril,“ nendib ta.

Lukase sõnul on kutseharidusreformist palju räägitud, kuid ei ole teada, kuidas seda kavatsetakse rahastada. „Kui tõstetakse üldainete mahtu kutseharidusõppekavades, on vaja juurde õpetajaid,“ selgitab ta. „Uute õppekavade käivitamine käesolevast sügisest alates tähendab, et juurde on vaja raha, sest uue start nõuab vana jätkamisega võrreldes õppekava kohta kolmandiku võrra rohkem raha. Lisaks suurenesid kutseõppeasutuste kohustused õppimiskohustuse eapiiri tõstmisega 18. eluaastani. Kui valitsus ütleb, et kogu see lisarahavajadus (vähemalt 30 miljonit aastas) kaetakse täiskasvanute kutseõppe tasuliseks muutmisega, siis see on bluff. Eelarvelise lisata see ei toimi.“ 

Lukas ütleb, et teaduse riigieelarveline rahastamine peab jõudma tagasi 1%-ni SKT-ga võrreldes. „Michali eelmine valitsus loobus selle lubaduse täitmisest,“ nendib ta. „Ootan pikisilmi korralikku keeleseaduse eelnõu, millega kindlustataks eesti keele rolli avalikus ruumis. Seda on lubatud, kuid ei Kallase ega Michali valitsus pole sellega hakkama saanud.“

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE) ütleb, et Eesti on saanud selgelt parempoolse valitsuse. „Reformierakonna ja Eesti 200 plaanidest ja eesmärkidest hariduse vallas pole just ülearu palju teada,“ lausub ta. „Kõnekas on ainuüksi fakt, et uue koalitsiooni aluslepingusse pole haridus eraldi teemana mahtunud. Mitmete avalikkuseni jõudnud infokildude põhjal on alust karta, et hakatakse liikuma tasulise hariduse, eriti tasulise kõrghariduse suunas, mis kahtlemata suurendaks veelgi hariduslikku ebavõrdsust. Pikhof sõnab, et Eesti hariduse üheks suurimaks valukohaks on niigi süvenev hariduslik kihistumine, millega tuleks otsustavalt tegeleda. „Ärevaks teeb ka, et pole mingit kindlust, nagu õpetajate palgad lähiaastatel tõuseksid,“ ütleb ta. „Läbirääkijad on palgatõusu küsimust kommenteerinud umbmääraselt ja viidanud eesseisvatele riigieelarvestrateegia aruteludele. Õpetajatele antud lubadused tuleb täita!“ 

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Vadim Belobrovtsev (KE) ütleb, et Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsiooni aluslepingus ei ole haridusvaldkonda eraldi välja toodud ning sõna „haridus“ esineb kogu dokumendis vaid korra – peatükis „Majandus“ (Arvestame Eesti kutse- ja rakendushariduses ettevõtete vajadusi kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate järgi). 

„On üsna keeruline mõista, mis suunas plaanib valitsusduo haridusvaldkonnas liikuda,“ lausub Belobrovtsev. „Koalitsioonipartnerite senised arutelud pole samuti konkreetseid vastuseid pakkunud. Võib oletada, et kuna haridusminister jäi samaks, liigutakse senisel kursil, mis tekitab tõsist muret mitmel põhjusel. Esiteks süveneb õpetajate puudus: võib öelda, et liigume katastroofi suunas. Juba kaks aastat pole õpetajate alampalgamäär kasvanud, kui mitte arvestada 17-eurost armuandi, mille valitsus eelmisel aastal eraldas, et õpetajad lõpetaksid streigi. Teiseks ei ole õpetajaameti maine paranenud, sest haridusministeerium ei tee selleks midagi. Kolmandaks räägitakse üha enam, et kõrgharidus võib muutuda tasuliseks, mis tooks kaasa veelgi suuremaid probleeme. Neljandaks plaanib koalitsioon „jätkata eestikeelsele õppele üleminekut praeguse tegevuskava alusel“. Samal ajal löövad koolijuhid häirekella: alates septembrist jääb puudu sadadest õpetajatest, kes suudaksid õpetada eesti keeles, ning nn üleminekukoolide neljandates klassides on hariduse kvaliteet langenud juba alla kriitilise piiri.“

Belobrovtsevi sõnul ei anna see kõik kahjuks põhjust optimismiks. Ta viitab taas sellele, et riik vajab erakorralisi valimisi ja valitsuse vahetust. „Praegune valitsus ei tule oma ülesannetega selgelt toime,“ nendib ta.

Õpetajate Leht küsis ka EKRE esindaja arvamust hariduse teemal, kuid seekord jäi see tulemata.

Toomas Raag