10. aprillini on kõigil võimalik esitada oma lemmikõpetaja, -koolijuht, -õppejõud, haridusse panustaja või haridustegu aasta õpetaja konkursile. Õpetajate Leht uuris, kuidas läheb varasematel laureaatidel.

Aasta klassijuhataja 2013 Aina Porman
(Tallinna Õismäe Gümnaasium)

Mis on teie tööelus tosina aastaga muutunud? 

Mul on klassijuhatajana tõesti väga pikk staaž. Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumis asusin tööle saksa keele õpetajana aastal 1996 ja kohe anti mulle ka juhendada 6. klass. Ega ma sel ajal klassijuhatamisest suurt midagi teadnud, kuid arvan, et hea suhtlemisoskus ja empaatiatunne aitasid noori inimesi mõista ja neile toeks olla.

Olen põhikooli lõpuni viinud kaks klassikomplekti ja gümnaasiumi on minu juhendamisel lõpetanud neli lendu. Eelmisel õppeaastal lõpetasin järjekordse 12. klassiga ja sel õppeaastal on mul juhendada 5. klass.

Muutunud on kindlasti õpilaste hoiakud ja maailmakäsitus. Kuid oma põhiolemuselt on õpilane ikka jäänud vastavalt oma eale samaks koolipoisiks, -tüdrukuks, kes vajab tähelepanu ja hoolt. 

Mida peate klassijuhataja ametis kõige tähtsamaks?

Klassijuhataja roll seisneb eelkõige õpilaste toetamises, ärakuulamises ja kindlasti usaldamises. Õpilasel peab olema koolis keegi, keda ta saab tingimusteta usaldada ja kellele oma muret kurta, teades, et need vestlused jäävad nelja silma vahele. Tihti teab klassijuhataja laste tegemistest rohkem kui lapsevanem. Loomulikult on tähtis jälgida koolikohustuse täitmist ja hakkama saamist õppetöös. Klassijuhatajana märkad, kui midagi on valesti või õppimine ei edene, ja pöördud lahenduse leidmiseks lapsevanema või kooli tugistruktuuride poole. Tähtis on märgata ja rääkida, luua turvaline õpikeskkond. Klassijuhatajana näeb õpilane sind iga päev, seega oled eeskujuks nii käitumise, suhtlemise kui oma nõudmiste järjepidevusega. Õpilasele on tähtis teadmine, et tema mured lähevad sulle korda.

Klassijuhatajatöö on väga eripalgeline ja oleneb sellest, kas oled põhikoolis või gümnaasiumis, kas klassis on valdavalt poisid või tüdrukud, millised on õpihoiakud. 12. klassi puhul on õpetaja roll pigem suunav, tulevikku vaatav, õpilasi julgustav ja motiveeriv. 5. klassis algab kõik jälle otsast peale, tegemised ja probleemid on hoopis teise suunitlusega. Klassijuhatajana aitad kujundada ja vormida hästi toimivat kollektiivi. Õpetaja innustab oma isikliku eeskujuga õpilasi mitmetes ettevõtmistes, olgu see siis Playback või esinemine kooli jõuluetendusel, rääkimata aktiivsest osalemisest spordipäevadel või magamata öödest klassiekskursioonidel.

Mis teeb muret?

Esmalt mainiks klassijuhatajatöö alatasustamist. Juba aastaid on räägitud tasu tõstmisest, sest seda tööd teeb õpetaja iga päev hommikust õhtuni. Ei saa öelda, et sellesse ametisse ihkajaid oleks koolis väga palju, sest klassijuhataja panustatud aeg ja energia jääb tihti väärtustamata. Aga õpetaja ei kurda, sest ta on selle ameti ju ise valinud, ja suurim tänu on näha õpilasi, kes särasilmi ellu astuvad ja hiljem sind sõbraks peavad.

Aasta klassijuhataja 2024 Kädi-Liis Ilves
(Holstre Kool)

Mis on teie tööelus aasta õpetaja gala järel muutunud?

Aasta klassijuhataja tiitli võitmise järel on nii töö- kui ka eraelus olnud mitmeid huvitavaid olukordi, mida ei oleks varem ette kujutanud: taskuhäälingus osalemine, intervjuud ajalehtedesse, tunnustused maakonna tasandil, osalemine vastuvõttudel ja tähelepanu all olemine nii meedias kui kogukonnas. Olen saanud juurde palju enesekindlust, et teen õiget asja ja minu sisetunne on kõigis toimetustes õige. Tunnen, et ka lapsevanemad ja kogukond usaldavad mind varasemast rohkem. See on muutnud mu enesekindlamaks: julgen võtta vastu väljakutseid klassiga koos tegutsemisel, näiteks korraldada ööbimisega klassiõhtuid ja mitmepäevase parvematka looduses.

Intervjuus Õpetajate Lehele rääkisite, et teie üks nipp on, et õpilaste vanemad oleksid omavahel sõbrad. Kas olete praeguse klassiga selle eesmärgi saavutanud?

Just praeguse klassiga olen suutnud ka lapsevanemad omavahel võimalikult tuttavaks teha. Meil toimub igal sügisel lapsevanematele mõeldud klassiõhtu, mis on justkui klassi plaanidest rääkimise koosolek klassiõhtu vormis. Teeme sel õhtul koos ka midagi põnevat, näiteks panime vanemad proovile tikutorni ehitamisel. Sellised väljakutsed liidavad ja toimivad jäämurdjatena, liites täiskasvanuid. Nii tekivad ka jutud muudel teemadel, nagu klassiga teatrisse minek või veekeskusesse sõidu planeerimine. Meil on lapsevanematega ka ühine suhtluskanal, kus jagame operatiivselt infot. Mõnikord küsitakse seal ka teemavälist abi või kutsutakse üles osalema spordivõistlustel. Arvan, et klassi lapsevanemate kogukond on suurepärane võimalus leida ühine keel ka klassiga seotud otsuste langetamisel, näiteks kuhu võtta ette kevadreis jms.

Mida huvitavat olete sel õppeaastal oma klassiga teinud?

Klassi lemmiktegevused on seotud liikumismängude ja klassiööga. Veedame klassiga ühe pika õhtu koos lõbutsedes, võimlas liikudes ja ka lauamänge mängides. Oleme sel õppeaastal ka batuudikeskust külastanud, airsoft’i mänginud, linna jõululaadaks valmistunud, seal valminud asju müünud ja saadud raha eest veekeskust külastanud. Plaanis on veel Viljandi TEMUFI teatri külastus, tüdrukute ilupäev ilusalongis, kahepäevane parvematk Emajõe Suursoos, Valma seikluspargi külastus ja traditsiooniks saanud kardisõidu päev enne suvevaheaega.