10. aprillini on kõigil võimalik esitada oma lemmikõpetaja, -koolijuht, -õppejõud, haridusse panustaja või haridustegu aasta õpetaja konkursile. Õpetajate Leht uuris, kuidas läheb varasematel laureaatidel.

Aasta põhikooli aineõpetaja 2013 AUNE TAMMI
(Tartu Hiie Kool)

12 aasta eest rääkisite intervjuus Õpetajate Lehele, et teil on oma salarelv – tihe klassiväline töö. Viite lapsi kultuuriüritustele ja teete näidendeid. Kas jätkate samal lainel? Millised on viimased kultuurikäigud?

Õnneks on Tartus mitu teatrit, valikut on. Suurepäraselt sobisid nii õpilastele kui ka mulle endale vaatamiseks ja hilisemaks arutlemiseks „Vennad Lõvisüdamed“ Vanemuises ja „Ernesto küülikud“.

Jätkuvalt on õnneks ka õpilasi, kes käivad meelsasti näiteringis. Nende jaoks olen sobiva teksti kirjutanud enamasti ise. Esineme jõulupeol ja kevadel enne õppeaasta lõppu.

Millised on olnud suurimad muutused teie töös tosina aasta jooksul?

Elu muutub, see on loomulik. Järjest rohkem mõjutavad noori teadupoolest nutiseadmed. Rohkem on kiirustamist, pealiskaudsust. Inglise keelt osatakse sageli paremini kui eesti keelt. Õnneks või kahjuks?

Lootsite toona intervjuus, et jagub energiat ja optimismi ning suudate leida üles suhkrutükke ka siis, kui elul on pipraterasid pakkuda. Kas suhkrutükke on kiiresti muutuvas maailmas vähemaks jäänud?

Loomulikult tasub koolielus usinasti otsida ka suhkrutükke ja kes otsib, see leiab. On praegu ja küllap ka tulevikus õpilasi, kes on väga motiveeritud, rikka sisemaailmaga, empaatilised.

Aasta põhikooli aineõpetaja 2024 PÄRT KUKK
(Uulu Põhikool)

Eelmine aasta oli teile tõeline tunnustuste aasta: teid valiti aasta õpetajaks ja tõsteti „Rakett69“ saates esile õpetajana, kes on oma õpilast enim mõjutanud. Kuidas olete tähesära karussellilt argiellu sukeldunud või on siiani pidulik meeleolu?

Kuidas nüüd võtta, sai alles presidendi vastuvõtult tuldud. Tegelikult käin ikka tööl ja õpetan lapsi ning toetan kollektiivi.

Kas on õnnestunud töökoormust vähendada, nagu pärast galat lubasite?

Õnnestus ikka, sest oli olemas inimene, kellega suusõnaline kokkulepe tehtud ja kes oli huvitatud füüsikatundidest Uulu koolis. Mulle tundub, et sai valitud õigesti, noorem inimene on ikka aktiivsem ja loob õpilastele rohkem võimalusi.

Kas igav pole, kui enam füüsikat ei õpeta ja piirdute arvuti- ja tööõpetusega?

Kus ta igav on: kolm päeva töötan, kaks päeva olen pensionär ja ainult kaks päeva jääbki puhkamiseks – nädal on algusest lõpuni sisustatud. Olen oma otsusega rahul. Natuke aega ja energiat on kulunud ka praktikandile. Hea, et keegi ikka õpetajaks tahab saada.

Lubasite koolijuhile, et kui vaja, lähete õpetajaid asendama. Kui tihti on tulnud seda teha ja mis tunde olete andnud?

Õnneks või kahjuks harva. Ei saagi aru, kas pole vaja või ei juleta tülitada. Mõned korrad on ette tulnud: kolmanda klassi käeline tegevus ja üheksanda ühiskonnaõpetus. On olnud ka mõned koostöötunnid, see tähendab, et võtad mõne kolleegi koos klassiga ja viite tunni ühiselt läbi. Õigem oleks vist öelda, et nemad valisid minu. Füüsikas pole olnud vaja asendada.

Kuidas Uulu koolil praegu läheb?

Õnneks jälle hästi. Siin võiks olla pikem jutt, aga kõike ei pea kogu riigile pasundama. Algas kõik sellest, et meie direktor Egle Rumberg sai järjekordse magistritööga valmis ja otsustas minna uusi väljakutseid otsima. Seejärel selgus, et mitte kõik inimesed, kellel vajalik haridus ja soov olemas, ei saa Uulu kooli õpetajate juhtimisega hakkama. Ei olnud kõige parem aasta algus koolile ja kollektiivile, aga nüüd on töörahu tagasi ja inimesed jälle rõõmsad. Lisaks saime Eesti kõige ühtsema kollektiivi.