Järgmisest õppeaastast jõustub kutseõppeasutuse seaduse muudatus, millega piiratakse täiskasvanud õppijate korduvat tasuta õppimist kutseõppes. Muudatus tuleneb vajadusest tagada kõigile põhikoolilõpetajatele õppimisvõimalus seoses õppimiskohustuse ea pikenemisega.

Minister Kristina Kallas rõhutas reformi vajalikkust: „Kutsehariduse reform on oluline samm, et tagada noortele järjepidev õpitee ja kvaliteetne haridus. Kutseõppeasutuste roll põhikoolilõpetanute haridustee jätkamisel kasvab märgatavalt. Samal ajal peame tagama, et korduv tasuta õppimine ei koorma liigselt riigi ressursse. Kutseharidus peab olema suunatud sellele, et noored omandaksid tööturul vajalikke oskusi ja kvalifikatsioone, mis toetavad nii isiklikku arengut kui ka Eesti majanduse konkurentsivõimet.“

Edaspidi muutub tasuliseks kutseharidus täiskasvanud õppijatele, kes on juba varasemalt lõpetanud sama või kõrgema taseme õpingud või katkestanud õpinguid mitmel korral. Samuti rakendatakse tasulist õppimist vene- või ingliskeelsetel õppekavadel. Tasuta õppimise võimalus tekib uuesti viie aasta möödumisel kutseõpingutest või kümne aasta möödumisel kõrghariduse omandamisest. Erandina on sätestatud, et kuni 26-aastased noored, kes asuvad teist korda sama taseme kutseõppesse või on lõpetanud kõrghariduse, ei pea tasu maksma kuni 1. septembrini 2030.

Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke lisas oma kommentaaris: „Meie jaoks on reform omamoodi põnev väljakutse, kuna loome uuenduslikke rakendusliku keskhariduse õppekavasid, mis toovad teadlikumad noored õppijad ka kutsehariduskeskustesse. Samal ajal peame aga selgitama ka täiskasvanutele, miks tasuta õppimisvõimalused on nüüdsest piiratud ning püüame arendada atraktiivseid tasulisi täienduskoolitusi, mis vastaksid täiskasvanud õppija vajadusele.“

Tasulise õppe piirmäärad on kehtestatud Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP) alusel. Üldiselt jääb tasu vahemikku 35–85 eurot EKAP-i kohta, muusika ja esituskunstide õppekavade puhul on vahemik kõrgem: 200–215 eurot EKAP-i kohta. Aastase õppe puhul, mille maht on 60 EKAP-it, jääb tasu vahemikku 2100–5100 eurot.

2023/2024. õppeaastal võeti kutseõppesse vastu ligi 14 000 õppijat, kellest ligikaudu viiendik oleks uute reeglite järgi pidanud õppetasu maksma.

Kutsehariduse reformi keskmes on vajadus tagada noortele mitmekesised ja kvaliteetsed õppimisvõimalused, et luua eeldused kvalifitseeritud tööjõu olemasoluks ja Eesti konkurentsivõime kasvuks. Reformi tulemusena paraneb noorte ligipääs kutseharidusele, samas kui ressursikasutus muutub tõhusamaks ja õiglasemaks.