Järgmisest aastast rakendub Eestis seadusemuudatus, mis puudutab koolijuhtide atesteerimist, arenguvestlusi ja värbamist. Atesteerimine on vahend haridusjuhtimise kvaliteedi tõstmiseks ja toetamiseks. Selle eesmärk on anda direktoritele tagasisidet nende tööst ning parandada seeläbi koolikultuuri. Koolijuhi roll on koolikultuuri parandamisel, õpetajate motiveerimisel ja seeläbi hariduse üldise kvaliteedi tõstmisel kriitilise tähtsusega.

Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juhi Heidi Uustalu selgitusel on atesteerimissüsteem vajalik ennekõike juhtimiskvaliteedi ühtlustamiseks Eesti koolides seeläbi, et ekspertide tugi koolijuhtidele jõuaks koolikultuuri ja -keskkonda. Seega sõltub juhtimise kvaliteedist otseselt ka hariduse kvaliteet Eesti koolides.

„Kui juht on orienteeritud oma arengule, mõistab selle olulisust, suudab ta luua sellise keskkonna ka oma töötajatele,“ selgitab ta. „Koolikultuur, kus iga töötaja on väärtustatud ja tema areng oluline, aitab tagada õpetajatele võimalikult motiveeriva töökeskkonna, mis innustaks neid parimal moel õppetöösse panustama ning aitaks vähendada nende töölt lahkumist.“ 

Koolijuhtide atesteerimine on Uustalu sõnul ennekõike ekspertide tagasiside juhi tööle. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise raames rakenduv atesteerimine hakkab hõlmama viieaastast perioodi, alates koolijuhi värbamisest kuni arenguvestluste ja -toeni. 

Atesteerimiskomisjoni moodustab koolipidaja, pidades sealjuures silmas, et komisjoni kuuluksid koolijuhtide esindajad. Eesti Koolijuhtide Ühendus on hea tahte kokkuleppes kinnitanud oma valmisolekut kanda professionaalse erialaliidu rolli haridusjuhtide värbamisel ning töö tulemuslikkuse hindamisel.

Atesteerimisprotsess käivitub plaani kohaselt tulevast aastast ja kehtestub esimeses etapis üldhariduskooli direktoritele. Käivitatud on atesteerimiseksperdi arenguprogramm, mille läbijatest saavad eksperdid atesteerimisprotsessis.