Ennekõike usaldusest koolides moodustatavate eksamikomisjonide vastu, aga ka mõningase kokkuhoiu eesmärgil loobutakse tänavu välisvaatlejate värbamisest riigieksamitel.

Lõpueksamite tänavune korraldus erineb mõnevõrra varasemast: põhikooli lõpueksamid toimuvad varem kui eelmistel aastatel arvestusega, et põhikooli- ja gümnaasiumieksamite ajad ei kattuks.

Kavandatava määrusemuudatusega väheneb gümnaasiumi riigieksamitel ka välisvaatleja roll. Õigemini ei viibi välisvaatlejad enam inglise keele, eesti keele ja matemaatikaeksami sooritamise juures. Erandina jäävad nad eesti keele kui teise keele riigieksamile, kuna see eksam on ühitatud eesti keele tasemeeksamiga. Samas jääb riigi esindajatele õigus ja võimalus teha riigieksamite ajal koolides pistelist kontrolli, saamaks ülevaadet komisjoni töökorralduse laabumisest. 

„Riigieksamite korraldamisel on gümnaasiumid näidanud aastate jooksul kõrget taset ja väärivad suuremat usaldust,“ põhjendab Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna nõunik Valdek Rohtma välisvaatlejatest loobumist. Kuna koolidel on korralik kogemus varasemate koolieksamite ja õpilastööde läbiviimisel, ei ole ministeeriumil põhjust eeldada, et riigieksamitel tuleb ette suuremaid rikkumisi.

Eksamikomisjoni moodustab Harno kooli tehtud ettepaneku alusel ja seejuures on koolijuhi valik, keda komisjoni ettepanekusse kaasata. Näiteks võiks võimalusel vastava eksamiaine õpetaja asemel olla komisjonis teiste ainete õpetajad objektiivse eksami läbiviimisele mõeldes.

Ühtlasi soovib HTM korrastada tasemetööde ja põhikooli lõpueksamite korraldamist. Seoses õpikohustuse reformiga muutub lisaks eksamite varasemaks toomisele ka nende eesmärk: lõpueksamid tõendavad õppekava täitmist, aga peavad samas andma ka gümnaasiumidele infot õpilaste vastuvõtmiseks. Ehk siis eesmärk on vältida eksamite dubleerimist lõpetamisel ja sisseastumisel. Muudatus on osa õppimiskohustuse ea pikendamise plaanist, millega toetatakse õpitee jätkamist ühise vastuvõtuprotsessi kaudu. Vastuvõtt nii gümnaasiumisse kui kutsekeskhariduse õppesse toimub pärast põhikooli lõpueksameid.

Määruse muudatuses täpsustatakse ka erivajadusega õpilasele rakendatavaid eritingimusi ja testide andmekogus läbiviidavate eksamite korraldust. Samuti suurendatakse valmisolekut minna üle e-eksamitele. Mõte on rakendada e-eksamitele üleminekul keskset ja võimalikult automatiseeritud hindamist ja välistada õpetajate topelttöö hindamisel. E-eksamite tulek võimaldab võtta põhikoolis kasutusele lisaeksami korraldamise õpilasele, kes ühtsel lõpueksamil osaleda ei saanud.

Põhikooli e-eksamitele üleminek on planeeritud 2027. aastasse.  

Lõpueksamite periood algab aprilli lõpus, gümnaasiumi- ja põhikoolieksamite aeg ei kattu.

Gümnaasiumi lõpetamiseks on kohustuslik sooritada kolm riigieksamit.

Riigieksamite vorm ja aeg

1. eesti keel (kirjalik) – 14. aprill;
2. B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 15. aprill;
3. B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 15.–17. aprill;
4. inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 5. mai;
5. inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 5.–9. mai;
6. matemaatika (kirjalik) – 21. mai.