Eve Eisenschmidt.
Eve Eisenschmidt.

Miks ja kuidas koolijuhtimine on muutumas?

,
Eve Eisenschmidt.
Eve Eisenschmidt.
4 minutit
3244 vaatamist
6 kommentaari

Vähemalt kahel väga olulisel põhjusel on koolijuhtimine muutumas. Esiteks muutuvad ootused töökeskkonnale ja koolijuht kui õpetajate töökeskkonna looja peab muutustega kaasas käima. Teiseks muutub käsitus juhtimisest üldisemalt igas eluvaldkonnas, kus ootamatute muutuste kontekstis tuleb kiirelt leida uusi lahendusi ja paindlikult reageerida.

Alustame töömaailma muutustest. Nii töötajad kui tööandjad peavad oluliseks mõtestatud tööd, väärtustavad avatust ning kaasatust, kus koos tegutsedes liigutakse eesmärgi poole. Kool ei erine tööandjana teistest valdkondadest – eriti õpetajate puudust ning uute õpetajate ootusi silmas pidades. Mõtestamata ja oma töö üle otsustamist omamata peletame noorema põlvkonna koolist. Igapäevast pingelist, tihti üksi suure grupi õpilastega töötamist saab tasakaalustada teiste õpetajatega koos õpetamist mõtestades, kokkuleppeid sõlmides ja koos õpilaste õppeprotsessi planeerides. Juhtide ülesanne on märgata iga õpetaja huvisid ja anda õpetajatele võimalus teostada end väljaspool õppeprotsessi juhtimist.

Alates 2016. aastast Tallinna Ülikoolis tehtud kooliuuringus osalevad koolid eristuvad juhtimise poolest (vt www.tlu.ee/kooliuuring). Suurema jagatud juhtimisega koolides, kus fookus on õppimise parendamisel, on ka õpetajad oma tööga ja suhetega koolis rohkem rahul, nad tajuvad, et neil on koolis toimuvale mõju. Veelgi enam – õpetajad väärtustavad koostöist õpetamist ja koolis rakendatakse soovitud õpetamispraktikaid.

Juhtimiskäsitused on muutunud igas eluvaldkonnas. Kui 1980-ndatel rõhutati liikumist manageerimiselt (management) eestvedamise (leadership) suunas, siis nüüd on märksõnaks saanud jagatud ja kaasav juhtimine (vt Deloitte, Forbesi juhtimise sõnumid). Kaasav juhtimine tähendab keskkonna loomist, kus töötajad tunnevad kuuluvust ning kus neil on võrdsed võimalused ja ressursid oma rollis hästi toime tulemiseks. Juhtidel tuleb arendada empaatiavõimet ning luua organisatsioonis usalduslikke suhteid. Esimese koroonakriisi etapi lõpus (mais 2020) uurisime, kuidas koolijuhid täiesti ootamatus olukorras toime tulid ja koolitöö üleöö ümber korraldasid. Paremini tulid toime juhid, kes olid juba varem loonud koolis kollegiaalse koostöökultuuri, kus oli kujunenud välja rutiin, kuidas koos töötada ja üksteist toetada. Lisaks veel väga oluline tähelepanek – paremaks hindasid oma toimetulekut juhid, kes teadsid, mis on õppeprotsessis tähtis, ehk kes tajusid hästi koolis toimuvat ja suutsid kiiresti langetada otsuseid. Need juhid pidasid oma põhiülesandeks õppeprotsessi arendamist.

Kuidas juhtimine meie koolides välja võiks näha? Pidevalt muutuvates oludes vajame kokkulepet ehk raamistikku, mida iga juht saaks enda töö analüüsimiseks ja arenguvajaduste väljaselgitamiseks kasutada. Oleme Haridusjuhtimise Akadeemias koos koolijuhtidega mõtestanud õppimist toetavat juhtimist ja koondanud juhtimistegevused nelja valdkonda (vt joonis). 

Juhi töö algab sihiseadest – ei saa luua inspireerivat töökeskkonda õpetajatele, kui puudub siht, mille poole püüelda. Koolijuhi tuumteadmine on õppimise tundmine – ei saa juhtida protsessi, mida sa ei tunne. Õppimise olemuse tundmine on muutunud eriti tähtsaks, kuna tõenduspõhised teadmised õppimisest täiustuvad kiiresti ja võimalused õpilaste vajadusi analüüsida on samuti palju kasvanud. 

Kooli töö alusraamistik on õppekava, mis ei ole ehk olnud juhtide töös (või üldse koolis) esikohal. Seda on tinginud meie koolide arengutee: 1990-ndatel hiilis lisaks koolide demokratiseerumisele ühiskonnast koolijuhtimisse ka konkurents. Ikka püüti teisest koolist ägedamat arenguvisiooni luua ning ununes, et õppekava seab meile eesmärgid ning ka turvalise raami, et töötame õigete asjade nimel. 

Kui siht on paigas, on juhi põhiülesanne hoida kurssi ning siduda sellega arendustöö koolis: õppekavaarendus ja õpetajate õppimine. Juhid on eestkõnelejad, selgitades kavandatud muutusi nii koolis kui väljaspool, näiteks lastevanematele ja koolipidajale.

Juhid lähtuvad keskkonnast ja ühtlasi kujundavad keskkonda, kooli roll hariduskeskusena on kogukonnas tähtis, aga usaldust loovad ka kooli ja keskkonna tugevad sidemed ning koostöö lastevanematega muudab koolis kavandatud muutuse lihtsamaks.

Suurem tõenäosus õppimist toetava juhtimise rakendumiseks on jagatud juhtimise paradigma, kus iga õpetaja tunneb, et kokkulepitud siht on ka tema asi. Nii ei vastuta juht üksi, vaid õpetajad tunnevad, et kooliarendus on ka nende asi.

Kommentaarid

  1. Austatud LUGEJAD!

    Kui oleme LAPSE kuulutanud TÄISKASVANUGA VÕRDSEKS (isiksuseks), siis pole vaja mingit JUHTIMIST (küsime vaid lastelt, mis neile meeldib)… Küll võimaldab selline olukord KÕIGIL mõelda välja ja jagada keerulisi TEADUSKAUGEID TEOORIJAID-arvamusi.

    Kui hakkame koolis(kodus) lähtuma looduspärasest TAVAPEDAGOOGIKAST, arengu- ja kognitiivse psühholoogiast alusuuringutest (mis on olemas), siis muutub kõik – tuleb tunda TEADUST ja selle rakendamise võimalusi koolis… Aga see pole enam nii lihtne, sest nõuab VAIMSUST.

    Peep Leppik

  2. Vabandust, aga mitmed koolid on hädas õpetajatega, kes mitte ei taha osaleda ja panustada, vaid tahavad, et nad lihtsalt jäetaks rahule, et nad saaks oma tööd teha (st kontakttundi läbi viia), mitte ei peaks arendama, koostööd tegema jm moel oma aega raiskama.

    Mirjam

  3. Kas minu kui tavalise õpetaja käest on keegi küsinud, soovin ma kooli juhtida? Ei ole! Ja tõesti: õpetaja tahab, et ta rahule jäetaks ja antaks talle aega enda põhitöösse süveneda.

    Täpselt nii

  4. Kõigepealt tuleks lõpetada ära see,et koolijuhid valitakse KOVides peamiselt poliitiliste käikudega,kus koolijuhid on võimuerakondades kirjas.Koolijuhtide valimisel peaks olema kriteerium nr. 1 laitmatu taust ja hea suhtleja,sobivad isiku omadused. Koolijuhte tuleks valida kompetentselt( KOVid seda paraku ei suuda,seetõttu on Eestis ka palju probleeme esinenud koolijuhtidega)
    Koolijuhte tuleks valida riigi poolt ja väga kõrgete kriteeriumitega,et piss peas tegelased ei saaks tooli soojendama asuda. Omad ja tuttavate kogemused näitavad,et hetkel Eestis KOVid valides ise koolijuhte,ei soovi vastutada koolijuhtide töövigade ja probleemide osas mis teatud koolijuhtidega esineb. Ringkaitses istudes saab näiteks koolikiusajast koolijuht istuda aastaid koolijuhi toolil,kui KOV võimuparteid on koolijuhti soosivad. Ajakirjanikud võiks uurida,et miks KOVid ei tee korrektset järelvalvet ja miks mitte keegi ei peagi võtma vastutust,kui koolijuht teeb tõsiseid töövigu kooli juhtimisel.

    Madis K

  5. Jube tore on ikka jälle kõike veel õpetaja kaela suruda. Arenda, jälgi, muuda, aga mingiks lisatasuks raha ei ole.
    Koolijuht on türann ja isegi vaheajal ei lase kodukontorit teha, et sellest piskust palgast hoida nädala autokütuse raha kokku.
    Kui kaua peaks ja tahab õpetaja rapsida õhinapõhiselt kolme koha eest ja teha erinevate asjatajate tööd ära? Koolijuhi eest arendust, huvijuhi eest mõtle välja toredaid üritusi, eripedagoogi ja sotsiaalpedagoogi eest jälgi lapsi, kirjuta kaarte, lohuta ja noomi. Haldusjuhi eest majanda miinimumkuludega.
    Aitab ehk ja väga sooviks teha OMA õpetaja tööd ja seda hästi teha ja tunda oma tööst rõõmu, mitte rapsida teiste eest ja tunda ennast poolikult.
    Ka õpetajal on lapsed ja oma pere kellele tahaks ka aega jätta!!!

    Olen nõus!

  6. Mulle meeldis artikkel. Just see, et kaasav juhtimine on, et õpetajalt küsitakse, kuidas tema keskkond saaks talle sobivaim olla. Võlu on selles, et kui suu avada ja oma mõtted ja palved välja öelda, siis see ongi juba juhtimises osalemine. Kui avada suu ja öelda: “ma tahan oma tunde anda, keskenduda, palun laske mul seda teha keskendunult” – siissee ongi kõige eesrindlikum kool, mida ette kujutada. Minu arvates. Lugesin siin kommentaare ja näen väikest paradoksi – et justkui õpetajad ei sooviks, et nende soovidega arvestataks. Reaalsus on ju vastupidine, kui koolijuht “ülalt alla” nõuab, et sina, õpetaja teed veel sada muud asja ja projekti ja kõike, mis on nagu showbisnis kooli vaatlejatele, et me oleme nii “innovaatliline kool”. Tegelikult vaatad kooli sisse, ja õpetajad ja lapsevanemad ja lapsedki kurdavad rohkem nagu terrorit, minu hinnangul ja nad ise ka kasutavad seda sõna. Eriti, kui tegu on erakooliga või mõne muu posh kooliga, ja kui ei meeldi või lihtsalt enam ei jaksa, lendad kiiremini kui rakett “tavalisse” kooli, kus “lihtsalt” õpitakse ja keskendutakse tunni ajal – ja õpetaja saab tasu “lihtsalt” selle, st tavalise õpetajaks olemise töö eest.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Koolitus ees, õnnetus taga

Olgu see uute tehnoloogiate juurutamine, kogukondade lõimimine, tervislike eluviiside kujundamine või mis iganes ühiskondlike probleemidega tegelemine, lahendust nähakse kooli õppekavade täiendamises…

10 minutit
3 kommentaari

TI kasutamise paradoks

Kuna ChatGPT-l pole üldist universaalset ja kõigile ühtmoodi nähtavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta meie õpilastele pähe hakkab ajama. Kuidas…

6 minutit
Õpetajate Leht