Tallinna külje all ootab avastamist sõjaajaloo poolest rikas Viimsi poolsaar. Mineviku sõdadest tunnistust andvad märgid maastikul vahelduvad kauni looduse ja merevaadetega. Viimsis tasub varuda terve päev ja alustada Viimsi mõisast, kus asub Eesti suurim sõjamuuseum.

Miks on Eesti Sõjamuuseum just Viimsis? Viimsi mõis mängis 20. sajandil Eesti sõjaajaloos olulist rolli. Aastatel 1923–1940 kuulus see Vabadussõjas Eesti väge juhtinud kindral Johan Laidonerile. Teise maailmasõja aastatel oli mõis vaheldumisi nii Punaarmee kui ka Saksa armee käes. Pärast sõja lõppu kolis sinna Nõukogude Põhjalaevastiku luurevalitsuse 8. mereraadiosalk (väeosa nr 31388), mis seiras Põhja-Atlandil seilavaid NATO sõjalaevu. Pärast iseseisvuse taastamist asus mõisa peahoonesse Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum, mille näitused annavad ülevaate Eesti ja eestlaste saatusest sõdades läbi aegade. Alates 23. aprillist on muuseumi lahtiolekuaegadel avatud ka kogu Baltikumis unikaalne sõjatehnika angaar, mis on täis raskerelvi ja militaarsõidukeid. Ekskursiooni tellides saab angaari kokkuleppel külastada igal ajal.

Sõjaajalugu ei piirdu Viimsis aga vaid kindral Laidoneri kunagise suvekoduga. Eelneval kokkuleppel tuleb sõjamuuseumi giid kaasa ringreisile kogu poolsaarel, et tutvustada selle sõjaajaloo kihistusi.

Üsna mõisa lähedal mere kaldal leiame jälgi teadaolevalt esimesest militaarobjektist Viimsi poolsaarel. Võimas Miiduranna tähtkants valmis juba pärast Põhjasõda, 1727. aastal. 

Vahetult enne Esimest maailmasõda hakati ehitama Peeter Suure merekindlust ja Miiduranna külla rajati selle osana rannakaitsepatarei nr 13. 1922. aastal võttis patarei kasutusele Eesti Vabariik ja sellest sai Eesti merekindluste reserv-patarei. 

Rannakaitsepatarei varemed ja selle juurde kuulunud kasarmu leiab ka poolsaare teiselt kaldalt Tammneemest: 1934. aastal valmis Tammneeme ja Randvere külade piiril rannakaitsepatarei nr 11, mis relvastati nelja 152 mm kahuriga. 

1941. aasta augustikuu lõpus, mil Punaarmee Tallinnast taandus, purustati Tammneeme/Randvere patarei tulejuhtimispunkt ja Miiduranna patarei pea täielikult. Mõlema patarei varemed on tänaseni maastikul vaadeldavad. 1939. aastal valmis ka Viimsi ülemine tuletorn, mis pidi sõja korral olema Eesti merekindluste peatulejuhtimispunkt. 

Külma sõja ajal paiknesid Viimsis koguni tuumaraketid. Rohuneeme raketibaas kavandati 1950. aastatel endise Saksa rannakaitsepatarei asukohta, kuhu asus suurim neljast Eestis asunud seniitraketiväeosast. Rohuneeme raketibaasi relvastuses olid S-75 tüüpi raketid, mis võisid kanda ka tuumalõhkepead. Tuumalõhkepeade hoidla koos vastava tehnoruumi ja laoruumiga on senini säilinud. 

Nõukogude okupatsiooni ajal rajati Viimsisse Lubjamäe läänenõlva alla Nõukogude armee 3063. kütuseladu, mille mahutid on tänaseni osaliselt säilinud. Neile pääseb hästi ligi mööda Karulaugu terviserada, mis algab Eesti Sõjamuusemi juurest. 

Viimsis on hulk söögikohti, kus pidada lõunapausi. Grupile saab tellida lõuna sõjamuuseumisse. Või miks mitte korraldada ilusa ilmaga hoopis piknik mere kaldal. Kel soovi, võib õhtul lõõgastuda Viimsi SPA hotellis ja sõita koju alles järgmisel päeval.