Koolijuhi töö olemus sõltub ajast ja ruumist, ettevalmistusest ning valmisolekust. Sõltub ka oludest, milles tuleb tegutseda. Rahuliku arengu perioodil tegutsemine erineb tegutsemisest kiirete muutuste ajal, rääkimata tegutsemisest kriisides. 

Minu 43-aastane kogemus sisaldab nii rahulikumaid kui ka tormilisemaid, sh murrangulisi perioode ning kriise nii koolis kui ka väljaspool. Alustasin Nõukogude riigi „viljastavates tingimustes“. Viimasel asjaolul ma siiski peatuda ei taha. Kehtiv ühiskondlik korraldus mõjutab hariduselu paratamatult. Samas ei mõtle me selle peale oma igapäevategevuses just tihti. Viimaste aastakümnete vaieldamatult suurim mõjutaja oli koroonakriis, mille jooksul tuli käsulaudu oluliselt rohkem kui varasemal perioodil. Minu kujunemist mõjutas ka see, et sain täiesti uue kooli direktoriks. See tähendas, et tegeleda tuli kõigega, mis ühe organisatsiooni loomise ja kujunemisega seotud on. Saime alustada nullist – nii ise kui ka organisatsioon. See sobis mulle. Õppida tuli töö kõrvalt, käigult. Loomulikult polnud vaja kõike ise välja mõelda, rääkimata tegemisest. 

Keda või mida koolijuht siis õieti juhib? Juhib kooli – inimesi ja protsesse, tagab arengu, hea füüsilise keskkonna ja õhustiku, esindab kooli. Tagab enda juhitava organisatsiooni efektiivse toimimise mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus. Selleks on koolijuhile vajalikud professionaalsed juhtimise oskused, sh oskused juhtida muutusi. Eriti oluline on suhtlemine, muu hulgas arusaamine, et sinu sõnadel on kaal. Pead arvestama, et sinu üsna tähtsusetustki sõnumist võidakse teha hoopis teistsuguseid järeldusi, kui sa ise mõtlesid. Näiteks võidakse aru saada, et oled oma arutamiseks esitatud ettepaneku kohta otsuse juba teinud. Kui direktor juba räägib, siis nii ju ka läheb. Mõnikord tuleb ka tehtud otsused või ka lubadused tagasi võtta või muuta. Noorena põed selliseid asju rohkem. Oma vigu tuleb tunnistada. Seda mõnikord ka siis, kui pole ise teinud valesti midagi. Lõpuks vastutadki ju kõige eest, mis koolis sünnib. Ka ei tasu asju liigselt südamesse võtta. Alguses on seegi keerulisem. Pingutustest hoolimata ei suuda sa alati kõiki olukordi lahendada. Arusaamine sellest tekib ajaga, kui tekib. Minu arust on viimane ka läbipõlemise üks olulisi põhjuseid. 

Koolijuhi töös on veel üks oluline külg, millest saad aru aegamööda. See on toimimine teatavas mõttes filtrina. Kooli laekub suurtes kogustes igasugust infot – palutakse edastada, tehakse pakkumisi ja ettepanekuid (sh reklaam), kutsutakse osalema jms. Sellise info sisu on aja jooksul muutunud. Muu hulgas tuleb mõelda ka toredate, isegi ahvatlevate ettepanekute puhul, kas meile on seda vaja. Kas meil on ressursse (eriti inimesi ja nende aega) sellise asjaga tegeleda. Eriti palju tuleb palveid osaleda igasugustes uuringutes. Saad aru ja püüad võimalusel vastu tulla, aga see tähendab, et koolis peab keegi asja korraldama. Mõnikord tundub, et peaks eraldi inimese tööle võtma, kes selliste asjadega tegeleks. Kahjuks (tegelikult õnneks) pole see võimalik. Räägime palju, et bürokraatiat on palju ja seda on vaja vähendada. Vähem võiks seda tõesti olla. Näiteks miks peab igal koolil olema õppekava üldosa, kuigi 90 protsenti sellest on riikliku õppekava koopia. Viimastel aastatel on palju energiat koolides nõudnud ka arvutipõhiste katseeksamite korraldamine. Seda nii koolijuhtidelt kui ka pedagoogidelt. Meil pole selleks eraldi inimesi võtta, peame kõik korraldusega seotu tegema muu töö kõrvalt.

Eelnevast jõuame autonoomia juurde. On tore, et Eesti koolid on üsna autonoomsed. See on väärtus, mis väärib hoidmist ja arendamist. Samas tuleb koolidele luua võimalused ja tingimused ootuste ja eesmärkide saavutamiseks. Kahjuks neid alati pole. Näiteks kaasava hariduse juurutamisel on ootused koolidele suured. Samas riigi panus jätab soovida. Selleks on nii mittepiisav rahastamine kui ka hädavajalike spetsialistide (sh eripedagoogid, psühholoogid) vähesus. 

Kooli direktori tööülesanded on pandud paika põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. Seaduse silmis vastutame samade asjade eest. Tegelikkuses on siiski erinevusi. Vahel suuri. Muude asjaolude kõrval sõltub see ka juhtimisstiilist ning isikuomadustest. Head juhid võivad olla eri juhtimisstiili ja ka isikuomadustega. Koolijuht peab omama autoriteeti, aga ta ei tohi olla enesekeskne, autoritaarne. 

Sõltumata sellest, milline on meie ettevalmistus (sh formaalne või mitteformaalne), alustame kõik ikkagi tühjalt lehelt. Pole ühtegi ametit, mille saab selgeks õppida enne ametisse asumist. See käib ka koolijuhtide, aga samuti õpetajate kohta. Akadeemiline ettevalmistus (st vastavus kvalifikatsiooninõuetele) ei anna veel garantiid, et saad ametis hakkama. Ettevalmistus (teaduskraad, koolitus vms) on tarvilik, aga mitte piisav tingimus. Vajalik on ka mingi x-faktor, sh isikuomadused, mis soodustavad või takistavad edukat hakkamasaamist ja tõeliselt professionaalseks kujunemist.