Õppeaasta on pakkunud põhikoolilõpetajatele ja -õpetajatele lisapinget eksamite ettepoole toomisega, kuid ka õppetöö jätkamine pärast pingelangust (eksamid) on väljakutse. Kuidas motiveerida õpilasi tulemuslikult õppima, kui nii-öelda finišijoon on ületatud?

Eesmärgistamine

Kui tegija saab aru, mida ja miks ta peab tegema, on tulemuseni jõuda hõlpsam. Õpetaja peab võtma aega, et aidata õpilastel mõista, kuidas eesootavad nädalad toetavad eelkõige tema vaimset arengut, mitte ainult soovitud hindeni jõudmist. Õnneks ei ole sellised tegevused hindelised, vaid võimaldavad õppijal õppida analüüsima, mis on eesmärkide püstitamiseks vajalik. Saab istuda ringis või rühmas ja arutada, mida ja kuidas eesootavaid teemasid õppida, et kinnistada oma teadmisi ja suunata ka pilk tulevikku. 

Eesmärgistamisülesanded võimaldavad pidada ka debatti või väitlust. Peamine kasu – kõnelemine, kuulamine, mõtlemine ja oma seisukoha kujundamine kindlas formaadis ja klassis – on õpilastele tõhus õppimismeetod, et saada oma seisukohale kinnitust, seda täpsustada või ka muuta, kui kuuldud argumentatsioon on olnud veenev. 

Motiveerimine

Kevadel, kui lisaks kõigele muule hiilib ligi kevadväsimus, on vaja õppetöösse vaheldust. Eesti keele ja kirjanduse teemade õppimiseks on hea võimalus klassis ERR-i arhiivist sobivaid saateid kuulata ja vaadata. Seejärel saab kuuldu või nähtu põhjal ise tegutseda: luua oma saade, korraldada viktoriin, koostada luulekava või teha midagi muud, mis annab valikuvõimalusi ja ärgitab loomingulisust.

Silmaring

Teatrid, kinod, raamatukogud, muuseumid, näitused pakuvad võimalust minna kohapeale või kutsuda neist asutustest kedagi kooli. Nende kodulehtedelt leiab huvitavat reklaami, infot, videomaterjali, mida tunnis kasutada. Võib teha näiteks oma reklaami või kultuurilehe, seinaettekande või kultuuripäeviku. Vahelduseks võib tund toimuda oma kooli raamatukogus, kust igaüks saab valida raamatuid ja ajakirju lugemiseks oma maitse järgi.

Refleksioon

9. klassi lõpus on väga oluline vaadata endasse, peegeldada endale ja teistele, mida olulist ollakse inimesena õppinud. Saab olla tänulik ja tänu ka välja näidata – seda olulist oskust võib õpetaja õrnalt suunata, et keegi ei jääks kõrvale. Võib kirjutada kirju üksteisele, aga kirjutada ka kirja, mis jääb õpetaja kätte hoiule teatud tähtajani. 

Hea võimalus on koostada klassi tänu- või mälestusraamat, peatükkideks kas vahvad juhtumised tundides, aastate jooksul kogunenud omalooming, aga ka tänusõnad klassikaaslastele, sõpradele, õpetajatele.  

Õpetaja peamine tugevus on loovus – oskus leida igale situatsioonile sobivaim lahendus oma õpilasi silmas pidades. Kuigi praegune aeg justkui soosiks digikeskkonnas õppimist, soovitan mina üksteisele silma vaadata, üksteist kuulata ja üksteisega rääkida nii, et klass sumiseb naerust ja headest mõtetest.