8. ja 9. aprillil AHHAA keskuses toimunud õpilaste teadusfestivalil tutvustas lisaks 99 põhikooli- ja gümnaasiumiõpilasele oma töid ka 28 algklassilast.

Keskuse Elusaalis uurimusi esitlenud 1.–6. klassi õpilaste teemavalik oli eluline. Tunti huvi pereliikmete lugemisharjumuste, hamstri jooksmise, lindude söögimaja ehitamise, äädikakärbeste tõrjumise ja paljude muude teemade vastu. Tõrvandi Kooli 3. klassi poisid uurisid, kui hästi näeb autojuht helkureid, ja katsetasid, kas kõik neist on võrdselt head.

„Hommikul siia tulles oli poistel hirm, kuidas nad hakkama saavad, kui inimesed midagi küsivad, aga nad avanesid ja rääkisid vaimustunult oma tööst. Selgus ka uusi tahke, mille peale nad polnud tulnudki,“ rääkis juhendaja Jaak-Albert Metsoja, kelle ametinimetus on Tõrvandi Kooli insener-leiutaja. Metsoja õpetab insenerioskusi, mis on kuuenda klassini kohustuslik aine. „Uurimine ja katsetamine on meie lastel veres, teeme juba esimeses klassis uurimistöid ja õpilased ise valivad teema, mida nad päriselt tahavad uurida,“ lausus Metsoja. 

Tõrvandi Koolis usutakse, et igaühes on suur annus loovust. Metsoja on varem õpetajatöös näinud, kuidas avatud küsimise oskus kipub kaduma, kui lapsed saavad vanemaks. 

„Muututakse enesekriitilisemaks ja tekib mentaliteet, justkui kool oleks õigete vastuste õppimise koht. Ei ole ju! Koolis saad küsida igasuguseid küsimusi. Insenerioskuste tunnis ja uurimistööd tehes saad lähtuda oma huvidest ja katsetada. Püüangi teha nii, et lastes ei kaoks julgus küsida ja eksida,“ märgib Metsoja.

Selline tee on õpetaja jaoks ajamahukas, aga kui laps saab ise katsetada, jäävad tal seosed paremini meelde. Juhendades ei ütle Metsoja otse välja, kui õpilane on valel rajal, vaid suunab edasi küsimustega.

Helkurite katsetajad alustasid katsetega väljas ja Metsoja hakkas kooli sõitma jalgratta asemel autoga, et poisid saaksid teha mõõtmisi autotulede valgel. Seejärel ehitasid nad käepärastest vahenditest katseseadme, et uurida ka toas. Isegi vana sokk läks kasutusse, et musta paberiga kaetud kast peegeldaks vähem tagasi! Ühe augu tegid poisid algul valesse kohta, aga ka päris teaduses tuleb aeg-ajalt teha muudatusi.

„Usun, et mõne aasta pärast on nad oma uurimistöödega juba suurte õpilaste saalis,“ sõnas Metsoja.

Tartu Hansa Kooli 3. klassi õpilaste töid aitasid lisaks õpetaja Kädi Krillole juhendada ka lapsevanemad. Ralf Mae aitas oma tütrel Lennal uurida Euroopa angerja väljasuremisohtu sattumist ja Jaan Liira Jaan juunioril välja selgitada, miks on Marss punane.

„Läbi eksimuste tähtede poole,“ muheles Jaan Liira. „Isegi teadjamaid ehmatas tulemus, et naelad ei roostetanud vees, vaid veest väljas.“

Ralf Mae kujundas ka plakati − 3. klassi laps ei orienteeru selleks veel piisavalt arvutiprogrammides.

„Igasugune tegevus, mis hoiab lapsi helendavatest ekraanidest eemal – olgu see teadus, sport, pillimäng –, on teretulnud ja seda tuleb julgustada. Kellest teadlane tuleb, on kolmandas klassis vara öelda,“ sõnas Mae.

„Igal lapsel on mõni idee tagataskus. See tuleb osata sealt välja tuua, et laps julgeks ideed arendada ja kogeks, et tema mõtted on väärt,“ lausus õpetaja Kädi Krillo. „Kui kodud toetavad, on ka lapsed rohkem innustunud. Klassikaaslasedki tulid vaatama, millised tööd meie koolist veel AHHAA-sse jõudsid, et teaks järgmiseks aastaks sihte seada ja leida ideid, mis kõnetavad teisi lapsi.“

Maardu Gümnaasiumi 5. klassi õpilased uurisid müra mõju õppimisele. Teema pakkus välja matemaatikaõpetaja Anna Maltseva. Õpilased tegid viis katset ja lahendasid võrdluseks ülesandeid vaikuses, klassikalise muusika, loodushäälte, vahetunnimüra ja popmuusika saatel. Väga hästi mõjutas õppimist klassikaline muusika.

„Uurimistööd tehes nägid lapsed, kuidas tavaelus matemaatikat kasutatakse,“ lausub Maltseva. Koolis õpitakse eesti keeles ja ka uurimistöö tuli teha eesti keeles. 

„See tegi asja natuke raskemaks, aga mida suurem on pingutus, seda rohkem aju areneb,“ sõnas Maltseva.

„Lahe, et teadusepisikut süstitakse juba algklassides,“ lausus Jaan Poska Gümnaasiumi õpetaja Lauri Mällo, kelle õpilased on igal aastal teadusfestivalil olnud. „Kui väiksed lapsed saavad siit eduelamuse ja toreda kogemuse, teevad nad rõõmuga ka vanemas astmes uurimistöid.“

24. korda toimunud õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esitati rekordarv töid: 320 tööd 94 koolist, neist 59 põhikooli- ja 261 gümnaasiumiastmes. Kolmandat korda toimunud algkoolide uurimistööde konkursile esitati 86 tööd 36 koolist.

Kõik tulemused koos eripreemiatega leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Uurimistööde kokkuvõtteid saab lugeda konkursi kogumikust.