• Üheksandike jaoks on seekordne eksamisessioon pingelisem kui kunagi varem.
• Õpilasi on pärast eksamit raske motiveerida – eriti neid, kes ei jätka õpinguid gümnaasiumis.
• See õppeaasta on eksamite ajakava suhtes eksperimentaalne – välja kooruvad murekohad, selgeks saavad head ja vead.

Jooksva õppeaasta 9. klassi lõpueksamite ettepoole toomine on kütnud kirgi ja jaganud õpetajad algusest peale kahte leeri. Peamised murekohad kõigis eksamiainetes on seotud ainekava läbimisega, pärast eksameid õpilaste motiveerimisega, õpetajate töökoormuse kasvuga seoses tavapärase õppetöö jätkumise ja eksamisessiooniga ning sisseastumistega maikuu alguses ühel ja samal ajal. 

Kas varem on siis parem? Kohe alguses ütlen ära, et ma ka ei tea.

9. klassi lõpueksamite ettepoole toomine, tegelikult tehniliselt sisseastumiskatsete ja eksamite äravahetamine on külvanud parasjagu segadust kõigi asjaosaliste jaoks. Inglise keeles on valmistumine eksamiks, mille ettevalmistusperiood on lühem, olnud sujuv ja ainekava läbimisega pole probleeme. Õpilastega suheldes on aga selgunud, et õpilastele ei tee muret ainealane fookus, vaid hoopis kõikide kaalukate ja elumuutvate eksamite ning sisseastumiskatsete mahutamine ühte kuusse ilma vahepealse hingetõmbeajata. 

Õpetaja vaade

Õpetajate jaoks on oluline õpilaste ettevalmistus eksamiks, õppekava läbimine ja õpilaste motiveerimine. Tasub pidada meeles, et kuigi inglise keele eksami valib valikeksamiks meie koolis vähemalt 90% õpilastest – võib arvata, et seda tehakse samas mahus ka teistes koolides –, mõjutab eksamiralli ja ettevalmistus eksamiteks kõiki õpilasi klassis. Lisaks valmistutakse eksamiteks sel ajal kõikides eksamiainetes, st need, kes teevad teise valikaine eksami, peavad samas tempos, mahus ja samasuguse intensiivsusega õppima kõiki aineid ühtemoodi. Erisusi tavapärases õppes ju teha ei saa.

Tõsi, inglise keele eksamit teevad kõik õpilased oma elus kunagi kindlasti, seega on nad motiveeritud oma tuleviku kasu nimel inglise keeles pingutama. Kui ka kõikides teistes valikeksami ainetes on õpe kõikide õpilaste jaoks sama intensiivne, siis tundub, et üheksandike jaoks on eksamisessioon pingelisem kui kunagi varem.

Tallinna Ühisgümnaasiumi, Tallinna Arte Gümnaasiumi, Tallinna Reaalkooli ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kolleegid kinnitavad, et pärast inglise keele põhikoolieksamit jätkub õpilaste jaoks tavapärane õpe ja tunniplaanis reeglipäraselt muudatusi ei tehta. Inglise keele õpet pakutakse eksamijärgsel perioodil õppevormis, mis toetab iseseisvat õpet, ettevalmistust B1+-tasemeks gümnaasiumiosas, ühiseid koostööprojekte, soovijatele keerulisemate teemade ülekordamist. Eelseisvad sisseastumiskatsed on sel juhul selgemalt fookuses, sest see on väga paljudele õpilastele kõige tähtsam sooritus ja motivatsioonilangust ei ole kindlasti näha, pinge pigem kasvab.

Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi kolleeg aga kinnitab, et nende kool on mures ainekava läbimisega 12. maiks, sest seoses eksamitega jääb üheksandikel palju tunde ära – see mõjutab nende teadmisi ja õppimist 10. klassis. Õpilasi on pärast eksamit raske motiveerida, eriti neid, kes ei jätka õpinguid gümnaasiumis. Seega peavad õpetajad eksami varasemaks kuupäevaks toomist väga valeks otsuseks, millega kaasneb rohkem probleeme kui tulu.

Õpilase vaade

Frank (kõik õpilased on üheksandikud) ja Mia arvavad, et kuigi kõik on nüüd surutud maikuusse, on süsteem varasemast loogilisem: kõigepealt saab eksamid kaelast ära ja edasi võib keskenduda sisseastumiskatsetele ja intervjuudele. Peale selle on sisseastumiskatseid lausa vähem või on need teises formaadis. 

Ellimari kinnitab, et eksamitega enne sisseastumiskatseid ühele poole saamine annab võimaluse lisada eksamitulemus katsetele. Väike lisastress tekib võimalusest, et kogu materjali ei jõua läbida ja see mõjutab katsete tulemusi. Katriin võtab kokku mitme õpilase vaate: küsimus pole selles, kumb on enne, nüüd on kõik maikuus üksteise otsas ja kahe stressirohke perioodi vahele ei jäägi aega puhkuseks. 

Kuna ka õpetajate jaoks on süsteem uus, tunneb Katrin, et õpetajad on hakanud õpetamisega kiirustama ja pole kindel, kas kogu materjal selle ruttamisega selgeks õpetatud saab. Lõpetuseks tõdeb Mia, et elu ei peagi olema kerge, ta teab, et raske aeg läheb mööda ja siis läheb kergemaks. Mia leiab, et 9. klassi lõpuaktuse jätmine juunikuu teise poolde on pigem venitamine, see võiks toimuda varem.

Õppejuhi vaade

Tallinna Ühisgümnaasiumi õppejuht Margit Timakov nimetab tänavust õppeaastat eksamite ajakava suhtes eksperimentaalseks. Loodetavasti kooruvad selle käigus välja murekohad ning saavad selgeks head ja vead. Kuidas õppekava läbida jõutakse, milliseks maikuu koormus nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks kujuneb, sellele ei oska õppejuht veel vastata. Teda teeb murelikuks, et samal ajal kui õppetöö täies mahus käib, on koolil vaja senisest rohkem eksamipäevi korraldada ning aineõpetajad peavad eksamitöid parandama ja samal ajal teiste klassidega töötama. 

Margit Timakov on veendunud, et kätte on jõudnud aeg, mil tasub õppeaasta algus ja lõpp, kestus ja sisu riiklikult üle vaadata. 

Aeg annab arutust

Kui lugeja ja kaasamõtleja on nüüd jõudnud siia artikli lõpuossa, oleme me tegelikult tagasi alguses: ühtegi kõikide huve ja ootusi silmas pidades head mõtet või lahendust ei tea veel keegi. Olen ise see inimene, kes usub, et tähtis pole see, et meil oleks tass täis, oluline on, millega me selle täidame. Olgu eksamieelsel perioodil meie tassikeses fookusega koostöö, avatud suhted, paindlikud lahendused ja toetav emotsionaalne tugi õpilasele ja enesehool õpetajale. 

Artikkel on valminud koostöös võõrkeeleõpetajatest kolleegidega artiklis nimetatud koolides, vesteldes minu 9. klassi inglise keele õpilastega ja meie kooli õppejuhi Margit Timakoviga.