24.–26. märtsini Reykjavíkis toimunud rahvusvahelisel õpetajaameti tippkohtumisel rõhutati alushariduse määravat tähtsust lapse arenguteel ja edu saavutamisel.

„Islandlased võtsid õigustatult tippkohtumise fookusse kvaliteetse alushariduse, mida ka meie väärtustame hariduse olulise osana,“ lausus Saaremaa Gümnaasiumi direktor Ivo Visak, kes esindas Eesti delegatsiooni koosseisus koolijuhtide ühendust. „Islandil on palju sisserännanuid, kelle emakeel pole islandi keel, ja alusharidus on nende laste arengu võrdsustaja.“

Mida aeg edasi, seda enam nähakse paljudes riikides lasteaeda haridustee olulise osana, sest seal tagatakse hilisema õpiteekonna kvaliteet. Ehkki tippkohtumisel olid esindatud haridusvaldkonna tippriigid, ei lähene kõik alusharidusele sarnaselt. On riike, kus vanem peab võtma pangalaenu, et lapsele lasteaias käimist võimaldada, aga on ka Eesti-sarnaseid riike, kus lasteaias käib enamik lapsi.

Ivo Visak võttis sõna õpetajate toetamise aruteluplokis. Ta rääkis, et õpetajad väärivad väga häid koolijuhte. Nende hoidmiseks peavad riik ja kohalikud omavalitsused jälgima, et mentorlus oleks aktiivne, järelkasvuga tegeldaks kõrgemal tasandil ning pöörataks tähelepanu ka juhtimiskvaliteedile.

Teise teemana kõneles Ivo Visak aja mõõtmest. „Huvitavaid haridusprogramme on meil palju, aga kust leiab tegevõpetaja aega neis osaleda? Õpetajail on õigustatud ootus paremale palgale, aga kui palk ei tõuse, tuleb leida neile vähemasti aega, et nad saaks tegelda iseenda harimisega,“ vahendas Visak oma sõnavõtu olulisemaid punkte.

Visaku sõnul on õpetajaameti tippkohtumine maailmas haruldane formaat – valdkonna ministrid osalevad seal koos oma maa haridustöötajate ametiühingu juhiga ja esitlevad teemasid koos. Prantsuse minister ja ametiühingu esindaja ei mahtunud ühte ruumi ära, aga meie haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri seisid ühise asja eest, ehkki seljataga on õpetajate streik. 

Alushariduse teema juhataski Eesti poolt sisse minister, kes rääkis, et Eestis on kõigil lastel õigus käia lasteaias ja saada oma arengus professionaalidelt tuge, et kõigile oleks loodud võrdsed võimalused. Reemo Voltri tõi välja, et meie tugevate PISA tulemuste üks eeldusi ongi tõsiasi, et meil on kõrgharidusega lasteaiaõpetajad ja nende töötasu on juba aastaid seotud kooliõpetaja töötasuga. „Selle ja ka kõigi teiste palgatõusudega peame jätkama,“ sõnas Voltri. „Kahjuks on ühiskonnas ja haridusasutuste pidajate seas veel erinevat suhtumist lasteaedadesse ja koolidesse. Lasteaiaõpetajatel ja -juhtidel ning kooliõpetajatel ja -juhtidel tehakse vahet. Ühiskond peab aru saama, et väga hea hariduse vundament laotakse lasteaias, kus käib väga suur protsent lapsi.“

Eesti delegatsiooni juht Kristina Kallas jagas ka meie kogemusi digitehnoloogiate kasutamisest hariduses ning rõhutas õpetajate pideva professionaalse arengu tähtsust.

Kohtumise käigus külastasid osalejad Islandi lasteaedu ja koole ning tutvusid sealse haridussüsteemi uuendustega.

Õpetajaameti tippkohtumisele (International Summit on the Teaching Profession, ISTP) kutsutakse rahvusvaheliste uuringute põhjal silma paistnud hariduse esiriikide haridusministrid, õpetajate esindusorganisatsioonid ja koolijuhid. Kohtumist korraldavad koos võõrustava riigiga OECD ning ülemaailmne õpetajate ja haridustöötajate ametiühingute ühendus Education International. Viieteistkümnendat korda aset leidnud kohtumise peateema oli „Kvaliteetne haridus: võti heaolule ja jõukusele“. Arutelud keskendusid kolmele alateemale: võrdse ja kaasava hariduse aluse loomine, õpetajate toetamine võrdsuse ja heaolu edendamisel ning õpetaja roll lapsest lähtuvates haridussüsteemides.

Järgmist tippkohtumist korraldab 2026. aasta märtsis Eesti. Arutlusainest annab kindlasti tehisaru.

„Üks teemadest, mis tippkohtumist raamistab, on ka koolijuhtide autonoomia,“ märkis Ivo Visak. „Meil on palju autonoomiat. On aga riike, kus koolijuht on klassikaline ametnik, kelle eest on hulga asju ära otsustatud. Näiteks meil paneb koolijuht ise oma meeskonna kokku, aga Jaapanis saadab prefektuur õpetajad ja juht peab meeskonna tööle panema.“