Tallinna Ülikooli magistriõppe üliõpilased – neli andragoogika ja üks haridustehnoloogia erialalt – viisid SUURE ELU ehk erialasid lõimiva uuenduse projektõppemooduli raames Kohila Sipsiku lasteaias läbi koostöö võimestamise programmi, mis kestis kolm semestrit ehk poolteist aastat. SUURE ELU mooduli eesmärk ongi, et tudengid ülikoolis omandatud teadmisi ja pädevusi ka praktiseeriks.  

Andragoogika eriala magistrant Elisabeth Purga räägib, et projekti fookusideed otsiti tudengite ja lasteaia koostöös. „Enne koostööprojekti algust toimunud kohtumisel lasteaias sõnastasime koos juhtkonna, õpetajate, assistentide ja tugispetsialistide esindajatest koosneva grupiga teemad, mis vajasid tähelepanu. Vaatasime ka selle pilguga, mida me omalt poolt suudame pakkuda.

Üks teema, millesse sooviti rohkem süveneda, puudutas lasteaias kokku lepitud väärtusi. Kohila Sipsiku lasteaias peetakse oluliseks toetada lapse iseseisvust ning pööratakse palju tähelepanu tulevikuoskuste kujundamisele. Eesmärk on, et kõike, millega laps ise hakkama saab, teeks ta ise. Kui mõni töötaja kipub laste eest asju ära tegema, töötab ta sellega kokkulepitud väärtusele vastu, mis võib tekitada omavahelisi arusaamatusi ja pingeid. 

Samuti huvitas lasteaednikke, kuidas anda ja võtta vastu tagasisidet ning rühmameeskonna liikmete rollide teema.“

Vajadustest lähtuv programm

„Panimegi programmi kokku mitte traditsioonilise koolituse, vaid koostöiste kohtumiste vormis,“ selgitab Elisabeth Purga. „Esialgsest mõttest pakkuda mõnd juba olemasolevat koolitusprogrammi otsustasime loobuda ning koostasime oma programmi just Kohila Sipsiku lasteaia vajadustest lähtuvalt. Programm sündiski n-ö rätsepatööna lasteaiaga koostöös ja kohtumistest võttis osa kogu lasteaia personal.“

Hakatuseks paluti osalejatel hinnata meeskonnatööd puudutavaid väiteid kümnepalliskaalal. Näiteks: „olen teadlik asutuse väärtustest“, „oskan tagasisidet vastu võtta“, „tean oma nõrkusi ja tugevusi meeskonnaliikmena“, „lasteaias on olemas süsteem, kuidas otsida koostöiselt probleemidele lahendusi“ jne. Küsitluse tulemused kinnitasid, et ühiselt programmi valitud teemad vajasid tähelepanu. Kui osalejad samadele väidetele koolituse vahepeal ja lõpus vastasid, olid tulemused oluliselt kõrgemad.

Elisabeth Purga sõnul kohtuti viie kuu vältel viis korda, kokku oli aga kohtumisi kümme, sest iga töötuba viidi läbi kaks korda, et kogu kollektiiv saaks osaleda. See oli võimalik tänu sellele, et lasteaias on igal rühmal oma sõprusrühm, mille õpetajad vajadusel kolleege asendavad ja lastel silma peal hoiavad. Ka juhtkonna ja tugispetsialistide esindajad olid oma meeskonnaga kohal ja tegid kõike kaasa.

Sisukad koolituspäevad

„Esimesel kohtumisel võtsime fookusesse lasteaia väärtused,“ räägib Elisabeth Purga. „Mõtestasime need ühiselt lahti, et kõik neist ühtmoodi aru saaksid, ja rääkisime näidete varal läbi, kuidas ühe või teise väärtuse rakendamine tegelikkuses väljendub.

Järgmisel kokkusaamisel harjutasime, kuidas tagasisidet anda ja vastu võtta. Alustasime sellest, miks on tagasisidestamine üldse oluline ning kuidas teha kolleegile märkust nii, et sõnum jõuaks kohale, aga inimene ei solvuks.“

Hamburgeri mudel, kus enne kritiseerimist öeldakse midagi head, seejärel räägitakse negatiivsest ning lõpetatakse taas hea sõnumiga, on tema sõnul paljude arvates läbinähtav ega toimi. „Meie õppisime kasutama mudelit, milles alustatakse faktide väljatoomisest. Näiteks tulebki kolleegile öelda, et leppisime kokku, et kohtume kell kaks, aga sina jäid 50 minutit hiljaks. Seejärel väljendada oma tundeid: tundsin, et sa vedasid mind alt ja panid mu asjatult ootama, ning lõpuks paluda tal järgmine kord kokkuleppest kinni pidada. Võtsime mudeli harjutamiseks teadlikult mitte päriselt aset leidnud, vaid väljamõeldud olukorrad ja proovisime läbi nii häid kui ka halbu tagasisidestamise näiteid. Rääkisime sellestki, et tagasiside andmine ei tähenda ainult kriitikat. Eestlastel on tavaks üksteist harva kiita, aga ka seda, kui kolleeg teeb midagi hästi või suurepäraselt, tuleks talle öelda.“

Meeskonnaliikmete tundmaõppimisel võeti aluseks Belbini meeskonnarollide teooria, kus on välja toodud ja lahti kirjutatud üheksa rolli: võimaluste otsija, innovaator, kujundaja, meeskonnatöötaja, hindaja, teostaja, koordineerija, asjatundja, viimistleja. Igal rollil on oma tugevad ja nõrgad kohad ja kui seda teadvustada, on lihtsam koostööd teha. Näiteks kui kõik meeskonna liikmed soovivad aina uusi asju algatada, aga ei malda neid lõpuni viia, on vaja lisaks kedagi, kes seda teeks. Jagasime kõigile töölehed, mille abil sai iga meeskond välja selgitada, millist rolli keegi neist täidab. Palusime tuua kõigil oma tööga seoses ka mõne näite selle kohta, kuidas see roll tema puhul väljendub. 

Neljandal kokkusaamisel viisime läbi kovisiooni töötoa ning programmi lõpukohtumisel reflekteerisime toimunut.“

Elisabeth Purga sõnul oligi peamine eesmärk anda koolitusprogrammis osalejatele tööriistad, mis aitavad neil ka edaspidi vajalike teemade üle arutleda. Programmi läbiviijate hulka kuulunud haridustehnoloogia eriala üliõpilane Maarja Sert lõi eraldi veebilehe, kuhu pandi üles materjale ning mille kaudu toimus suhtlus osalejatega, kellele anti ülesandeid enne iga järgmist kokkusaamist. Kohtumist alustati alati eelmisel korral õpitu meenutamisega, et soodustada õpitu kinnistamist. 

Tulemused ja nende mõju

Tulemustest rääkides toimus märgatav hüpe kõigis meeskonnatööd puudutavates arusaamades. Tulemusi mõõdeti mitte kohe kohtumise järel, mil koolituse mõju on veel värske, vaid mõne aja pärast. „Programm lõppes eelmise aasta kevadel, sügisel tegime kokkuvõtteid ja mõõtsime tulemusi uuesti. Meeldiv üllatus oli, et need ei olnud langenud,“ ütleb Elisabeth Purga.

Tõsiasi, et ka pool aastat hiljem olid tulemused kõrged, annab tema sõnul kinnitust, et neist kohtumistest oli kasu. „Lasteaia tagasisidest selgus, et osa rühmameeskondi sai oma koostöö väga hästi toimima: omavahel räägitakse varasemast avameelsemalt ning osatakse üksteisega paremini suhelda ja kaaslaste eripäraga arvestada. Väärtuste mooduli kohta arvati, et selle võiks lasteaias läbi viia iga õppeaasta alguses – sellest on kasu nii uutele töötajatele kui ka staažikatele olijatele. Meie läbiviijatena peame koolitusprogrammi suurimaks väärtuseks tõsiasja, et see andis kogu kollektiivile võimaluse olulised teemad ühiselt läbi arutada ja mõtestada. On imetlusväärne, kui kollektiivis julgetakse ka ebamugavatel teemadel avatult rääkida.

Et tahtsime ise samuti protsessist õppida, andsime tudengitega üksteisele pidevalt tagasisidet selle kohta, mis läks hästi ja mida oleks võinud teisiti teha. Tiimi omavaheline koostöö toimis hästi, samuti saime kogu aeg tuge õppejõududelt, kellega oli hea ideid põrgatada.“

---

KÜSIMUS JA VASTUS 

Kuidas koostöö alguse sai ja kas programmist oli kasu?

Kristina Mägi, Kohila Sipsiku lasteaia direktor:

Üliõpilased võtsid meie lasteaiaga ühendust, kuna oleme organisatsiooni arengu teemadega järjepidevalt tegelenud ja sellega ilmselt silma jäänud. Meie lasteaias oli hea sellise programmiga algust teha.  

Korraldasime kohtumise, kus nad tutvustasid meile oma programmi lähemalt ja kirjeldasime hetkeolukorda. Juba esimesel kohtumisel tuli välja, et lasteaed on valmis projektiga kaasa minema. Inimesed leidsid, et meil endal on seda väga vaja.

Võimalus kogu meeskonnaga ühises infoväljas olla, oligi programmi suurim väärtus. Meie jaoks oli oluline seegi, et tegu polnud universaalse koolituspaketiga, vaid saime anda sisendi ise, nii et see muutus meie omaks. Saime öelda, mida me kõige rohkem vajame, ja nende teemadega süvitsi minna. Paljus keskendutigi just oma meeskonnale ja tehti palju grupitöid. 

Kokku toimus viis teemaplokki: käsitlesime väärtuste ja tagasisidestamise teemat, Belbini meeskonnarolle, kovisiooni läbiviimist ning lõpukohtumisel reflekteerisime toimunut.

Lasteaia juhina leian, et selline programm on meeskonna koostöö ja arengu seisukohalt väga hea investeering. Seda tänulikumad oleme võimaluse eest, et Tallinna Ülikooli SUURE ELU mooduli raames õnnestus meil sellest täiesti tasuta osa saada. Kuna oleme palju koolitustel osalenud, ei olnud kogu info meie jaoks uus. Aga see aitas teadmisi kinnistada, paremini ja sügavamalt aru saada, praktiseerida ja mõjus lõppkokkuvõttes väga hästi.