Tallinna Veerise Lasteaia 5–7-aastased lapsed võtsid veebruari lõpust aprilli alguseni ette põneva avastusretke, mille eesmärk oli aidata neil paremini mõista oma keha, tervist ja suhet ümbritseva loodusega. Projekti „Minu keha, tervislik toit ja loodus“ algtõukeks sai tähelepanek, et laste vahel esines palju arusaamatusi ja nad ei mõistnud, et tõukamine või löömine võib teisele haiget teha. 

Tegevuste kavandamisel lähtusin arusaamast, et laste õppimisviis, -tempo ja iseloom on erinevad. Minu eesmärk oli luua keskkond, kus igaüht aktsepteeritakse just sellisena, nagu ta on, ning kus empaatia, sallivus ja üksteise toetamine aitavad ennetada kiusamist. Sellest lähtuvalt tahtsin tutvustada lastele nende keha ülesehitust ja toimimist, rääkida tervislikest eluviisidest ning õpetada hoolivust nii enda kui ka ümbritseva keskkonna suhtes. Lapsed uurisid raamatutest, millest inimese keha koosneb, kuidas see toimib ning miks on oluline keha eest hoolitseda. Õppetegevustes keskendusin liikumisele, igahommikusele võimlemisele, tasakaaluharjutustele, tervislikule toitumisele, hügieenile ja emotsioonidele. Lastele jäi meelde, kui palju on inimestel luid ja lihaseid ja milline on kõige suurem lihas. 
Kasutades peegleid, inimfiguuri skeeme ja liikumismänge õppisime tundma kehaosi, nagu käed, jalad, süda ja silmad. Lapsed said teada, miks süda tuksub, mis juhtub siis, kui oleme rõõmsad või väsinud, ning kuidas oma tundeid väljendada. Õpetajana panin tähele, et ka tagasihoidlikud lapsed said julgust juurde just rühma- ja paaristöös.

Toitumise teema tekitas lastes suurt elevust. Arutasime, kust tuleb toit, miks mõned toidud on kehale kasulikumad kui teised ning kuidas tasakaalukas toitumine aitab lapsel kasvada ja end hästi tunda. Lapsed valmistasid puuviljasalateid ja smuutisid, õppisid tundma mitmesuguseid vilju ning tõid näiteid sellest, mida nad söövad ning mida peavad tervislikuks. Toidupüramiidi koostamisel ja taldrikureegli õppimisel selgus, et lapsed oskavad hästi vahet teha tervislikul ja vähem tervislikul toidul. Elevust tekitas küsimus, mis juhtub, kui iga päev ainult kommi süüa. Praktilise tööna uurisime suhkru kogust gaseeritud jookides Lapsed võrdlesid eri jooke ja arutasid, milline neist sisaldab kõige rohkem ja kõige vähem suhkrut. Lapsed said teada, et Coca-Colas on  väga palju ehk üheksa suhkrutüki jagu suhkrut, mida on palju rohkem, kui nad arvasid.

Projekti kolmas osa viis meid loodusesse ja sidus teemad kokku. Rääkisime, kuidas loodus meile värsket õhku, toitu ja liikumisruumi pakkudes meie tervist toetab. Käisime metsas, uurisime taimi ja putukaid, korjasime looduslikku materjali, tegime looduskunsti ning ladusime korduvaid mustreid. Lapsed kogesid, et loodus ei ole midagi kauget, vaid osa meie igapäevaelust. Jalutuskäigud, kevademärkide otsimine, seemnete külvamine ja putukate eluviisi uurimine aitasid lastel mõista, et loodus toetab meie heaolu. Arutlesime, miks on oluline prügi mitte maha visata ja kuidas igaüks saab looduse hoidmisel oma panuse anda. Saadud teadmisi toetas lasteaias külas käinud Prügihunt. Lapsed märkasid ka ise looduses prügi ja pakkusid, kuidas seda vähendada. 

Projektis lõid aktiivselt kaasa ja jagasid oma teadmisi meie rühma lapsevanemad, kes on eri elualade spetsialistid: kardioloog, ämmaemand, hambaarst, toitumisspetsialist ja kokk. Nad rääkisid lastele nii toitumisest, liikumisest, hammaste pesust kui ka hügieenist. Suurt elevust tekitas koera, merisea ja hundikoera külaskäik, mis aitas lastel mõista, mida tähendab hoolitsus, vastutus ja armastus elusolendite vastu.

Arvan, et meie projekt õnnestus hästi: andis lastele juurde uusi teadmisi, aitas arendada kuulamis-, eneseväljendus- ja koostööoskust, empaatiat. Lapsed said praktiliste kogemuste kaudu õppida elust enesest. Õpetajana väärtustan väga loodusest pärit õppematerjali, mis annab lapsele võimaluse katsuda, uurida ja tunnetada maailma oma meelte kaudu. Laste tagasiside näitas, et õpitu jäi neile meelde ja igaüks mõtestas seda omamoodi.

---

Eha Maria Paas: „Lastega tuleb rääkida ja neile asju selgitada“

Tiina Vapper

Eha Maria Paasil on töökogemust üle 40 aasta. 30 aastat töötas ta lasteaiaõpetajana Pärnus, seejärel kümme aastat Tallinna Nurmenuku lasteaias. Veerise lasteaia 5-7 aastaste rühma õpetajana on ta ametis olnud üheksa kuud. 

Ütlesite, et projekt sai alguse laste erimeelsustest rühmas. Mis oli nende põhjus?

Kõige rohkem tekkis erimeelsusi kodust kaasa võetud mänguasjade pärast, mistõttu tuli mänguasjade lasteaeda toomist piirata. Leppisime kokku, et keegi ei võta kodust mänguasju kaasa, sest üksteist hakati tõrjuma ja kõiki lapsi ei võetud mängu. Kuu aja jooksul muutsime kokkuleppeid mitu korda. Lapsed aitasid ise kokkuleppeid teha, katsetasime ikka ja uuesti, kuni lõpuks kõik toimis. Olen lastele öelnud, et kogu aeg ei pea samade lastega koos mängima, mängukaaslasi võib ka vahetada. Aga seda saab ilusasti öelda, kui soovid vahepeal teise sõbraga mängida. Teiste vastu viisakas olla on väga tähtis. Hoolitsen selle eest, et ükski laps ei tunneks end üksiku ja tõrjutuna, vaid kõik oleksid mängu kaasatud.

On tulnud ette ka füüsilist jõukatsumist ning välimuse ja kehakaalu pärast narrimist. Minu jaoks täiesti uus kogemus oli, kui lapsed võrdlesid oma vanemate automarke või seda, kui tihti ja kaugele on nad perega reisinud. Sel ajal, kui ma õpetajana alustasin, sellist asja polnud.

Mida te sellisel juhul teete? 

Olen lastega hästi palju rääkinud ja selgitustööd teinud. Ma ei kiirusta sekkuma ega olukorda lahendama, vaid lasen neil endal lahendusi leida. Hommikuringis toon elulisi näiteid enda lapsepõlvest ja olukordadest elus. Näiteks rääkisin lastele, et kui minu lapsed olid väikesed, meil autot ei olnud, vaid sõitsime bussiga ja käisime hästi palju jalgsi, tänu millele olime terved ja sportlikud. Selgitan neile, et vanemad on perele auto ostmiseks palju tööd teinud ja vaeva näinud, aga auto on tarbeese, millega saab ühest kohast teise sõita, mitte asi, millega uhkustada ja kiidelda. Seoses kehakaaluga oleme vaadanud videoid ja arutanud, et kõik inimesed ongi erinevad, ning kehakaal pole põhjus kedagi narrida. 

Mõnikord oleme koos teise õpetaja ja õpetaja abiga mingeid olukordi ette mänginud ja lastele nende käitumist peegeldanud. Näiteks kippusid lapsed üksteisega väga valjul häälel suhtlema. Näitasime neile selle piltlikult ette ja lapsed said kõrvalt vaadates kohe aru, et võib ka vaiksema häälega vestelda. Lastega on vaja rääkida ja asju selgitada, nad oskavad ise väga häid lahendusi pakkuda. 

Kui rühmas midagi juhtub, kas räägite sellest ka vanematele?

Meil on lastega kokkulepe, et kui saame rühmas omavahel asjad selgeks rääkida ja leiame lahenduse, siis ma vanematele ei räägi. Aga kui sarnane käitumine hakkab korduma, tuleb seda teha. Kuulan rahulikult kõik asjaosalised ära ja lasen neil endal lahenduse välja pakkuda. Mõnikord võtab see kaua aega, aga lõpuks jõutakse kokkuleppele. Kindlasti tuleb välja selgitada, mis on halva käitumise taga. Oluline on, et laps mõistaks, et ta sai hakkama halva teoga, ja seda edaspidi enam ei juhtuks.

Rühmareeglid ja kokkulepped on tehtud ühiselt vanematega, kes teevad lasteaiaga meelsasti koostööd. Kaaslastest lugupidamine, viisakus, üksteisega arvestamine ja hea läbisaamine on väärtused, mille poole me iga päev püüdleme. 

Kui tähtis on, et õpetajad on ühel meelel ja nende nõudmised sarnased?

See on väga tähtis. Ennekõike peabki iga õpetaja püüdma ennast teiste meeskonnaliikmetega kohandada, et rühma meeskond oleks ühtne. Lapsed on väga arukad, nad saavad kohe aru, kui omavahel head läbisaamist pole. Meie teeme oma meeskonnaga kõike koos ja mõtleme ühtmoodi. Täiskasvanute käitumine ja viis suhelda on lastele eeskujuks, lapsed peegeldavad seda. 

Millest sõltub üksmeel rühmas?

See sõltub õpetajatest. Minul on olnud kõik rühmad üksmeelsed. Võtan last alati kui endaga võrdset. Laps tunnetab selle ära ning ausus ja avatus loovad usalduse.

Jälgin ka, et kõik lapsed, ka kõige vaiksemad ja tagasihoidlikumad, saaksid milleski esiplaanil olla. Selleks tuleb võtta appi oma õpetajaoskused ja mõnikord ka kavalus. Korraldasime just hiljuti öölasteaia ürituse ja üks kartlik tüdruk otsustas jääda ööseks lasteaeda. Hommikul ärgates oli ta väga õnnelik, et ta julges seda teha ja suutis ennast ületada. Tunnustan last alati, kui ta on millegagi hästi hakkama saanud. 

Muutsin ka rühmakeskkonda, et see oleks hubane ja võimalikult kodusarnane. Meil on mängunurgad, kus on mõnus kodu ja lauamänge mängida, ning kunstinurk, kus töövahendid ja materjalid on kogu aeg kättesaadavad, et laps saaks luua ja meisterdada.  

Rühmas on diivan ja tugitool ning rohenurgad toataimedega, mida lapsed ise kastavad. Sooja ilmaga luban lastel olla rühmas paljajalu ning minna diivanile pikutama, kui keegi tunneb, et on väsinud.

Kui ma näen, et lapsed ennastunustavalt mängivad, lasengi neil mängida ja lükkan muud tegevused edasi. Legodest ehitamine, kus on koos värvid, suurused, kujundid, arvutamine, on samuti õppimine. Lapsed on loonud oma mängudele lood ja sisu ning nende oskus mängida on silmanähtavalt paranenud. 

Paar korda kuus olen rühma kõlari kaasa võtnud ja teinud lastele diskot. Terve viimase kuu on nad Eesti eurolaulu järgi tantsinud. Lapsed tahavad liikuda ning sellised asjad liidavad neid. Kuna meil on kogukonna lasteaed, kus enamik peresid on omavahel tuttavad, suheldakse omavahel palju ja käiakse üksteise sünnipäevadel ja külas.

Arvan, et lasteaia kõige tähtsam ülesanne ongi arendada lapse sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi, sest sellest sõltub ka lapse kooliküpsus. 

Mis on teie rühma laste lemmiktegevused?

Üks on kindlasti mängimine. Viibime väga palju õues ja laste lemmikmänguasjad on looduslikud materjalid: kaikad, kivid, käbid jne, mida nad väga loovalt ja nutikalt oskavad kasutada. Veerise lasteaia eripära on rahvuslikkus, millega seostub looduslikest materjalidest mustrite loomine. Tihti käime Õismäe raba matkateedel jalutamas, kus lapsed saavad puude otsa ronida, kaigastega möllata ja mängida, sildasid ehitada.

Üheksa last läheb sügisel kooli. Mis mõtete ja tunnetega te nad kooli saadate?

Meie lapsed on arukad, enesekindlad, julged ja head suhtlejad ning kooliminekuks valmis. Olen kindel, et nad saavad koolis hästi hakkama.