Jaanuaris Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis kaitstud magistritöös küsisin kolmanda kooliastme matemaatikaõpetajatelt hinnanguid nende valmisoleku kohta õpilasi e-eksamiks ette valmistada. Mis takistab ja mis toetab üleminekut?

Kui 2024. aastal toimus suure valimiga e-katseeksam, olin töötanud alustava ja samal ajal õppiva matemaatikaõpetajana kolm aastat. Käes olid esmased kogemused õppekava mahust, lõpueksamitest ja e-tasemetöödest. Leidsin end sügisel ootamas e-tasemetöö valimi nimekirja, et otsustada, kas minna kogu klassiga arvutiklassi või tegeleda eraldi mõne õpilasega. Alustava õpetajana oli iga tund 7. klassis arvel ja digivahendeid kasutasin pigem teadmiste kontrollimiseks kui uue avastamiseks ja kinnistamiseks. E-katseeksami laialdasem läbiviimine pani aga fakti ette, et tegelikult peavad kõik õpilased olema omandanud lisaks matemaatikapädevustele ka väga head digipädevused. 

Siit tärkas minus huvi, milline on üldine olukord: kas olen ainuke, kuidas teised jõuavad ehk kuidas on matemaatikaõpetajad e-eksamiks valmis. Uurimuse viisin läbi 2024. aasta sügisel ja selles osales 160 matemaatikaõpetajat üle Eesti. Oma magistritöös uurisin, kuidas hindavad kolmanda kooliastme matemaatikaõpetajad oma valmisolekut õpilaste ettevalmistamisel, milliseid digivahendeid kasutavad nad õppetöös õpilastega, ning kirjeldasin matemaatikaõpetajaid toetavaid ja takistavaid tegureid e-eksamile üleminekul.

E-eksami sooritamiseks peavad nii õpilased kui ka õpetajad olema eelnevalt töötanud ning harjutanud selles või sellega samaväärses testimiskeskkonnas, et nad saaksid e-eksamil väljendada oma saavutatud matemaatikapädevusi. Et keskkonnast tulenevad tegurid ei saaks takistuseks, peab õpilane saama keskkonnas enne piisavalt kohaneda, lahendada ülesandeid, et põhifookus oleks eksamiülesannete sisulisel lahendamisel. Seega peab põhikoolilõpetaja olema e-eksami läbimiseks omandanud õppekava üldpädevustes olevad digipädevused ja ta peab oskama kasutada spetsiifilisi matemaatikale omaseid digilahendusi. Informaatika on valikaine ja kool ei ole kohustatud seda eraldi ainena võimaldama, mistõttu iga õpetaja peab panustama oma aines õpilase digipädevuste arengusse. See panustamine on kooliti ja õppeaineti aga väga erinev. 

IT-varustus erineb

Matemaatikaõpetajate tehnoloogilised võimalused tundide läbiviimiseks on viimasel ajal kõvasti paranenud, kuid kooliti siiski varieeruvad. Paljudel õpetajatel on klassis kõik vahendid olemas, samas on mõnel kasutada ainult projektor. E-eksami eel uuris Harno, kui paljudes koolides on piisavalt arvuteid, ning selgus, et 338-s vastanud koolidest oli arvuteid piisavalt vaid 195 koolil (57,7%). Hea on tõdeda, et vaatamata rahapuudusele hariduses leidis Haridus- ja Teadusministeerium eelmise aasta lõpus 10 miljonit koolide IT-varustuse uuendamiseks. 

Matemaatikaõpetajate valmisolek e-eksamiks sõltub õpetajate pedagoogilistest oskustest, digipädevusest ning võimalustest kasutada digivahendeid igapäevases õppetöös. 

Õpetajate kutsestandardi, kompetentsimudeli ja digipädevusmudeli järgi on õpetaja õpikeskkonna kujundaja ja haridusuuenduste rakendaja, kasutades õppeprotsessis eesmärgipäraselt digilahendusi. Matemaatikatundides kasutatakse digivahendeid vähe. Minu uuringus osalenutest peaaegu pooled – 75 õpetajat – kasutavad digivahendeid harva üksikute teemade juures. Siiski tõid 71 vastanut välja, et kui minnakse üle e-eksamile, siis planeeritakse tunnis rohkem digivahendeid kasutada.

Programmid, mille kasutamist uurisin, olid võetud matemaatika e-katseeksami eristuskirjast. Need on GeoGebra, Desmos, tabelarvutusprogramm, matemaatilise teksti sisestamine vastavate töökäskudega. Lisaks uurisin riiklikult arendatava õppematerjalide keskkonna E-koolikott kasutust. Arvutiprogrammidest kasutatakse jätkuvalt kõige enam GeoGebrat. Desmost kasutavad vähesed. E-katseeksamil osutus õpilastele kõige keerulisemaks ülesandeks tabelarvutusprogrammi kasutamine. Kui varasemate uuringute kohaselt kasutasid õpetajatest tabelarvutusprogramme üksikud, siis nüüd selgus, et kasutajaid on varasemast oluliselt rohkem. 

Riigi rahastatud digiõppematerjalide keskkonda E-koolikott kasutab vaid viiendik vastanutest. Õpetajad tõid välja samad probleemid, mis ilmnesid M. Hindi 2022. aastal TLÜ-s kaitstud magistritöös – keskkond ei ole muutunud õpetajate jaoks kasutajasõbralikumaks, leidub ebakvaliteetseid ning mitteavanevaid materjale. 

Et õpilastel oleks võimalik eksamikeskkonnaga harjuda, on oluline, et seal oleks piisavalt harjutusmaterjali. Minu uuringus osalenud õpetajatest kasutab üle kolmandiku seda õppetöös, peamiselt e-tasemetööks valmistumisel. Mitmed tõid välja, et e-tasemetööde tagasiside on õpetajate jaoks kasutu ning enne e-eksamile üleminekut võiks selle korda teha. 

Välja toodi ka, et õpetajal kulub sobivate ülesannete otsimiseks, nende testimiseks ja lahenduskäikude sisestamise õpetamiseks palju aega. Õpetajad ei tea, kui põhjaliku lahenduskäigu peab õpilane arvutis lahendamisel välja tooma, ning millise lahenduskäigu arvuti õigeks loeb. Selle käigus läheb kaduma ülesande lahendamine õpilase enda poolt, sest sarnaseid ülesandeid on vähe. EIS-i keskkonda peab nüüdisajastama, materjale uuendama ja õpetajaid seda põhjalikult ainealaselt kasutama koolitama.

Mis toetab, mis takistab?

Toetavatest teguritest hinnati kõrgeimalt järgmisi: võimalik on osaleda täiendkoolitustel; enamikul õpetajatest on piisavalt digiseadmeid ja kooli internetiühendus on küllaldane; õpetajad julgevad kasutada uusi digivahendeid; paljudes koolides on olemas IT-tugi. Paljud õpetajad hindasid kõrgelt ka oma digiseadmete õppetöösse rakendamiseks vajalikke tehnilisi teadmisi ja pedagoogilisi oskusi.

Kui kõrgelt hinnatud toetavaid tegureid oli palju, siis andmete analüüsi käigus eraldusid selgelt kaks takistavat tegurit: ajapuudus ja mahukas ainekava.Uus ainekava on valminud teadmisega, et minnakse üle e-eksamitele, kuid matemaatika ainekava on sisult varasemast pigem mahukam ja ainetundide arv on jäänud samaks. 41 õpetajat lisas ise takistavaid tegureid. Enim toodi välja õpetajate vähene ettevalmistus digivahendite kasutamiseks. Õpetajad ei tea, mis mahus peab õpilane oskama neid kasutada, kui palju on piisav lahenduskäikude sisestamisel. Vastanute arvates peab õpilane suutma esmalt ise mõelda, lahendada, joonestada ja alles seejärel tegema seda digivahendeid kasutades. 

Eri kontseptsioonide põhjal võib e-eksami olemuse kokku võtta järgmiselt: tegu on ajaliselt piiritletud elektroonse kokkuvõtva hindamisega, mille käigus kasutatakse digivahendeid. Toimub see kokkulepitud eksamikeskkonnas järelevalve all. Kokkuvõttev hindamine ei pea koosnema ainult elektroonsest eksamist, vaid võib olla kombineeritud traditsioonilise paberil eksamiga. 

Holland uuendab parajasti oma põhikooli lõpueksameid. Õppekavainstituut SLO korraldas eelmisel kevadel seminari, kuhu koondas 50 hariduseksperti eri maadest. Eksperdirühm koostas raporti eri eksamitüüpidest. Matemaatika lõpueksamina toodi välja seitse tüüpi ning eeskujuna soovitati kasutusele võtta Soome küpsuseksami variant. Esimene osa on kirjalik, tehakse seda paberil ilma abivahenditeta, ja teine osa e-eksam, kus õpilane saab valida ülesande lahendamisel eri digivahendite vahel. Õpetajale annab see autonoomsuse valida vahendeid, mille kasutamist õpilastele õpetada.

Uuenduse kolm mõõdet

E-eksam on haridusuuendus ning olemaks selleks valmis, on vaja töötada kolmes mõõtmes: uuendust toetavad materjalid (õppekava, ainekava, digivahendid, õppematerjalid jne); uuendatud õppemeetodid (teaduspõhiselt välja töötatud, õpetajate koolitamine); uskumuste ja hoiakute muutmine (üheselt arusaadav, mõtestatud, eesmärgistatud). 

Mul ei õnnestunud leida Haridus- ja Teadusministeeriumi ega Harno koduleheküljelt ühtegi uuringut ega strateegilist dokumenti e-eksamile ülemineku kohta, mille põhjal muutusi tehakse. Matemaatika e-eksamile üleminekule on tulenevalt selle haridusuuenduslikest aspektidest vaja läheneda teaduspõhiselt.

Uuringus osalenud matemaatikaõpetajad pigem ei ole valmis e-eksamile üle minema. Oma digitehnilisi oskusi ja teadmisi õpilaste ettevalmistamiseks hindasid nad üldiselt rahuldavaks ja kõrgeks, kuid valmisolekut e-eksamiks madalaks. Matemaatika e-katseeksamil osalenud õpetajad hindasid enda valmisolekut e-eksamiks veidi kõrgemalt, kuid digitehnilisi oskusi ja teadmisi õpilaste ettevalmistamiseks madalamalt. Hinnang enda valmisolekule ei sõltunud õpetajate vanusest, tööstaažist ega digioskustest. 

Võib välja tuua, et e-eksam matemaatikas on matemaatikaõpetajate jaoks oluline arutelukoht. Väiteks annab alust õpetajate vabatahtlik vastamine minu magistritöö küsimustikule ning rohkete täiendavate kommentaaride lisamine. Segadust ning ärevust loob ka selge teadmise puudumine edasistest tegevustest ja kriteeriumidest, muretsetakse matemaatika ainesisu kadumise pärast – kardetakse, et see taandub testi täitmiseks. 

Eestis on tehtud otsus muuta põhikoolieksamid digitaalseks. Seega on oluliseks muutunud õpetajate baasoskused ja ainealane digipädevus, kuna need mõjutavad otseselt õpilaste lõpueksamite tulemusi. E-eksam peab olema tehniliselt kooskõlas eelneva õpetamispraktikaga ja digivahendid lõimitud igapäevasesse ainetundi. 

Lihtsalt tehnoloogia rakendamine ei põhjusta muutusi paremate õpitulemuste saavutamiseks. Õpetajad vajavad mitte ainult tehnilist abi, vaid ka pedagoogilist tuge digivahendite mõtestatud lõimimiseks ainetundi. 

Tallinna Ülikooli matemaatika didaktika lektori Jüri Kurvitsa sõnul tuleb didaktikutel ümber mõtestada koolimatemaatika ainekava, et paremini lõimida digivahendeid ainetundidesse. Seejuures on oluline matemaatikaõpetajate toetamine kogu protsessi vältel (www.opleht.ee/2024/05/uleminek-e-eksamitele-kui-valmis-me-selleks-oleme/).

Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühenduse esimees Hele Kiisel tõi 2024. aasta 50. matemaatikaõpetajate päevadel välja kaks põhilist takistust e-eksamile üleminekul: ei ole tehnilist baasi, mis tagaks kvaliteetse õppetöö läbi õppeaasta ning e-eksamil, ja järjest süvenev kvalifitseeritud matemaatikaõpetajate puudus. 

Kokkuvõtteks

Uurimusi ja artikleid läbi töötades tõdesin, et põhikooli matemaatikas on tõesti teemasid, mida ei ole mõistlik teha paberil, kui on olemas tabeltöötlusprogrammid ja GeoGebra võimalused. Loomulikult peab teadma statistikast, mis on aritmeetiline keskmine või mediaan, kuid digivahendite abil leiab need oluliselt lihtsamalt ja kiiremini. Olen seda meelt, et põhikooli lõpueksam võiks olla osaliselt elektroonne. Selle saavutamiseks peavad kõik põhikoolid jõudma tasemeni, et kvalifitseeritud õpetajate puuduse tõttu ei jää õpilastel põhikoolis ette nähtud pädevused saavutamata. Matemaatikaeksami tulemus peab peegeldama õpilase teadmisi ja oskusi matemaatikas, mitte takerduma tippimiskiiruse või korrektsete matemaatiliste sümbolite otsimise taha. Üleminekuks on vaja riiklikult juhitud strateegilist plaani.

---

Eesti üleminek e-eksamitele 

Esmased e-eksami katsetused väikese valimiga tehti 2011. a keemiatestiga. Algselt oli plaanisteha esimene põhikooli e-katseeksam 2012. aasta kevadel. Eksam lükati edasi ning 2016. aasta kevadel sooritati EIS-i keskkonnas esimesed e-tasemetööd, sh matemaatikas. 2016. ja 2017. aastal katsetati eesti keele riigieksamit kahe kooli õpilastega. EIS-i keskkonnast tulenevate tõrgete tõttu lükkusid e-eksamid edasi. 2023. aastal viidi läbi EIS-i keskkonnas esimene põhikooli e-katseeksam eesti keeles, kus osales 896 õpilast 43 koolist. 2024. akevadel tehti e-eksam juba kolmes õppeaines. Matemaatika e-katseeksamil osales 1358 õpilast. Õpilaste tagasisidest selgus, et nendest 77% eelistab pabereksamit.