Haridusjuhtide praktikaprogrammi VI lend tegi 6. mail vahekokkuvõtteid. Foto: Taavi Leppiman

Haridusjuhtide praktikaprogrammist lõikavad kasu ka koolipidajad

Haridusjuhtide praktikaprogrammi VI lend tegi 6. mail vahekokkuvõtteid. Foto: Taavi Leppiman
4 minutit
520 vaatamist

Kuue hooaja jooksul on haridusjuhtide praktikaprogrammis osalenud 67 juhti. Programmist saavad osa ka koolipidajad.

Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu osales nelja aasta eest haridusjuhtide praktikaprogrammis Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktorina ja võttis tehnoloogiafirmast Wise kaasa juhtimistarkusi, millest on abi senini. 

„Kõige tähtsam on töö inimestega ja suhted,“ lausub Rundu. „Sain kinnitust ka sellele, et meil on ühised eesmärgid, mille nimel koostööd teha, ja kokkulepped, kuidas lahendame väljakutseid. Need kohtumised olid silmiavavad.“

Nüüd oli Rundul taas võimalus praktikaprogrammis osaleda, seekord koolipidajana. Toimusid kohtumised, töötoad, õppekäigud. Koolipidajad said osa praktikantide vahearuannete esitlustest.

„Saame nüüd koos mentoritega arutleda, kuidas ühiselt toetada konkreetse juhi arengut,“ märkis Rundu. „Mul on hea meel, et programmi on lisandunud lasteaiajuhid ja kaasatud on ka huvikoolijuhte ja õppejuhte. Juhtidele on vaja väikest õlalepatsutust. Erasektor näeb, milliste ressurssidega koolijuhid toimetavad ja kui hästi nad seda teevad, seega on õpikogemus kahepoolne. Võidab haridusjuht, ettevõte ja koolipidaja.“

Tallinna Haridusamet oligi koos Heateo Sihtasutuse ja Fontesega kuue aasta eest programmi käivitaja. Rundu sõnul on sellest saanud koolijuhtidele kõige tulemuslikum koolitusprogramm. Kümne nädala jooksul saab erasektori õhku nuusutada, teha tippmentoritega koostööd ja aidatakse ellu rakendada igaühe arengusoove. Oluline on seegi, et juhi äraolekul saab tema organisatsioon ise areneda ja kasvada.

„Me saame tagasi juhid, kes on leidnud endas üles motivatsioonisädeme ja võtavad veel teadlikumalt kasutusele innovatsioonipraktikaid ja uuendusi, mida nad on tahtnud ammu teha. Nad on kasvanud, arenenud ja panustavad haridusvaldkonda veel suurema kirega,“ märkis Kaarel Rundu.

Rakvere linn osales praktikaprogrammis esimest korda. Abilinnapea Laur Kaljuvee sõnul on Rakvere üritanud pääseda mitmesse Heateo Sihtasutuse programmi, kuid alati pole see õnnestunud. Haridusjuhtide praktikaprogrammi pääsemine tuli aga õigel ajal, sest esimest aastat said osaleda ka alusharidusjuhid ja just Kaljuvee oli sihtasutusele rääkinud vajadusest kaasata lasteaedade juhte. Rakverest valitigi programmi lasteaiajuht Ene Nool.

„Meil on seljataga suur lasteaedade ühendamine. Ühes lasteaias on üle 600 lapse ja 150 töötajat. Suure organisatsiooni juhile on väga kõrged ootused,“ rääkis Kaljuvee. „Tore, et programmi kaasatakse ka koolipidajad, see oli mulle silmaringi avardav kogemus. Saime külastada ettevõtteid, kus haridusjuhid olid praktikal ja kuhu muidu ei satuks. Fontes tegi meile meeskonnaüritusi ja õppepäevi.“

Heateo Haridusfondi koolijuhtimise valdkonna juhi Ann Leppimani sõnul saavadki koolipidajad praktikaprogrammist mitut moodi kasu. See kogemus aitab neil rakendada haridusjuhtide karjääri- ja kompetentsimudelit, kuna programm tervikuna toetub sellele. Koolipidajatele toimuvates töötubades on fookuses juhtimispädevused ning eri tüüpi vestluste mudelite harjutamine. Igakuistel veebikohtumistel jagatakse kogemusi ja arutatakse väljakutseid.

„Programm aitab edendada pidaja ja juhi koostööd,“ lisas Leppiman. „Juhiprofiili analüüs, mille Fontes iga osaleva juhi kohta koostab, on hea alus järgnevatele koostöövestlustele. Kui praktika käigus selgineb ja täpsustub muudatusprojekt, mida juht oma kodukoolis soovib teha, jääb ettevõttepoolne mentor nii haridusjuhile kui koolipidajale toeks ka sügisel pärast praktika lõppemist. Üldisemas mõttes loovad pidajad programmis osalemisega positiivset kuvandit endast kui tööandjast, kes väärtustab haridust ja professionaalset arengut.“


Miks osalevad riigikoolide juhid praktikaprogrammis?

Triin Käpp, Haridus- ja Teadusministeeriumi riigigümnaasiumide rajamise koordinaator

„Hindame praktikaprogrammi kui väga mitmekülgset võimalust oma juhte arendada. Iga juht on õppinud midagi iseenda kui juhi kohta, saanud võimaluse vaadata oma kooli elu väljastpoolt ning võtta kaasa värskeid mõtteid ja uut hingamist. Kindlasti on kasu kahepoolne – aitab tugevdada avaliku ja erasektori sidemeid. Programmist võidavad ka koolid, kuna juhi asendajad saavad katsetada uusi rolle ning sageli vaadatakse ka üle vastutusvaldkonnad. Juhid ise on öelnud, et neid on toetanud omaenda töö täpsem kirjeldamine: nad on vaadanud otsa sellele, mida nad oma rollis ikkagi teevad ning mis on kõige olulisem. Kasu on mitmel tasandil – nii juhile kui koolile laiemalt. Arvestades, et koolijuhil ei ole liiga palju arenguvõimalusi, toetavad just säärased programmid juhi arengut teiselt tasandilt.“


Kuue hooaja jooksul on osalenud programmis 67 haridusjuhti. Neist 47 on munitsipaalharidusasutuste juhid, 19 kooli pidajaks on HTM ning üks on erakooli juht.

Haridusasutuse järgi: 53 üldhariduskooli juhti (sh kuus HEV-kooli juhti, üks rahvusvahelise kooli juht, üks erakooli juht), üheksa kutseharidusasutuse juhti, neli alusharidusjuhti ja üks huvikooli juht.

Praktikavõimalusi on pakkunud 16 organisatsiooni.

Allikas: Heateo Sihtasutus

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Atesteerimine – kas järjekordne bürokraatlik koorem?

Koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks on valmimas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) muudatus, mis näeb ette, et koolijuhiga…

6 minutit
1 kommentaar

Kokkuvõtete tegemise aeg

Korra kuus teeb suvel Lähte Ühisgümnaasiumi direktori ametisse asunud Martin Pent ülevaate oma eelmise kuu tegemistest.

Aeg, mil haridusvaldkonnas pakkus enim kõneainet…

5 minutit

Stressita kool – Eesti õpetaja muljed Taani koolidest

Kuidas toimib ilma hinneteta kool? Taanis arvatakse, et tõhusa õppimiseni võib jõuda ka välise surveta. Eesti…

8 minutit
3 kommentaari
Õpetajate Leht