„Narvas on toimunud väga-väga suur muutus positiivses suunas sellel õppeaastal – eestikeelne õpe on päriselt olemas ja päriselt kohale jõudnud,“ ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kelle sõnul näitab Narva koolide järelevalve, et piirilinna koolid liiguvad järjekindlalt eestikeelse hariduse suunas.

Haridus- ja Teadusministeerium avaldas Narvas läbi viidud järelevalve tulemused, mis näitavad, et koolid on hakanud sihikindlalt eestikeelsele haridusele üle minema. Pea kõikide koolide üleminekuklasside õpetajad valdavad eesti keelt kõrgtasemel ning koolid on astunud selgeid samme õpetajate ja tugispetsialistide leidmiseks.

Minister Kallase sõnul töötab Narvas kuues kontrollitud koolis kokku 366 õpetajat ja koolijuhti. Kvalifikatsiooninõuetele ei vastanud neist üks direktor, üks õppealajuhataja, 12 tugispetsialisti ning 143 õpetajat.

„Aga siin on oluline märkida, et nende 143 õpetaja seas on väga suur hulk värskelt seoses eestikeelsele õppele üleminekuga Narva tööle asunuid ehk nad on eesti keelt kõrgtasemel valdavad inimesed, kes õpetavad eesti keeles, kuid ei ole jõudnud ära teha pedagoogilist kutset,“ selgitas Kallas.

Järelevalves vaadeldi kokku 226 õppetundi ja loeti eestikeelseks 164 (73%) õppetundi. 1. klasside 83 õppetunnist loeti eestikeelseks 60 (72%) ja 4. klasside 130 õppetunnist 97 (75%). 

Vaadeldud tundides rääkisid õpetajad valdavalt eesti keeles ja kasutatud õppematerjal oli eestikeelne. Kõikide vaadeldud tundide klassipäevikute sissekanded olid eestikeelsed.

Alates 1. septembrist 2023 on Ida-Virumaal asunud tööle üle 500 õpetaja. 2024. aasta septembriks lisandus veel enam kui 330 õpetajat, kellest ligi veerand hakkas tööle Narvas. Kõikides Narva koolides on tugispetsialistid, kellest osa on võimelised pakkuma tuge ka eesti keeles.

Minister Kallas ütles, et õpetajatel on üleminekus keskne ja väärtuslik roll. „Järelevalve on näidanud, et iga üksiku õpetaja panus on ülemineku õnnestumisel eriti oluline, ja seda just algklassides,“ lausus ta. „Just õpetaja, sealhulgas aineõpetaja on see inimene, kes aitab lapsel eesti keelt õppida ja seda julgelt kasutada. Seetõttu on oluline, et õpetajad oskaksid rakendada lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikat – see tähendab, et keeleõpe toimub koos aineõppega, kus aine sisu ja keel arenevad käsikäes. Samuti on oluline, et koolijuhid toetaksid õpetajaid vajalike koolituste saamisel ja uute teadmiste kasutamisel.“

Koolituste pakkumine on kasvanud

Metoodikakoolitusi, sealhulgas lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika omasid on Eesti Keele Instituut pakkunud viimase aasta jooksul varasemast oluliselt rohkem. Eesti Keele Instituut korraldab õpisündmusi üle Eesti, arvestades piirkonna vajadusi ja eripära. Pakub mitmesuguseid koolitusvõimalusi: pikemaid täienduskoolitusi, lühemaid õpisündmusi ja vajaduspõhiseid tellimuskoolitusi. Samuti on haridusjuhtidel võimalik pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste nõustajate poole, kes saavad õpetajaid abistada eestikeelsele haridusele üleminekut puudutavates metoodilistes küsimustes. Näiteks võib strateegiline nõustaja aidata leida sobivaid koolitusi. Strateegiline nõustamine on lisaks Ida-Viru piirkonnale võimalik ka Harjumaal.

Järelevalve tulemused näitasid, et kõikides koolides tegutsevad eestikeelsed pikapäeva- ja õpiabirühmad, kus lapsed saavad tuge õppetöös. Samas on vaja suurendada eestikeelset huvitegevust koolis ja linnas laiemalt ning tähelepanu tuleb suunata koolide ja lapsevanemate koostöö tugevdamisele – kool on lapsevanema esmane kontakt, mis saab aidata lapse toetamisel.

Kallase sõnul hindab ministeerium eestikeelsele õppele ülemineku mõju ja õpilaste arengut tasemetööde kaudu. „Tasemetööde eesmärk on hinnata, mil määral on õpilased omandanud eelmise kooliastme õpitulemused ning kui hästi on nad valmis uue kooliastme õpinguteks,“ selgitas ta. „Tasemetööd ei keskendu keeleoskuse kontrollimisele, vaid õpiväljundite saavutamisele.“

Kallas ütles, et järelevalve esimene etapp oli Narvas. „Praegu käib järelevalve ka Kohtla-Järve koolides,“ lausus ta. „Tallinn seirab ja kontrollib oma koolide õppetegevust ise.“ 

Raik: esimene aasta on morsipidu

Narva linnapea Katri Raik ütles, et esimeste klasside õpilastel on lihtsam eestikeelsele õppele üle minna, neljandas klassis on see natuke keerulisem ja erivajadustega õpilastel üsna raske. 

„Ma ütlen, et esimene aasta on selline morsipidu ja järgmine aasta on hoopistükkis keerulisem, sest siis õpivad eesti keeles juba esimene ja teine, neljas ja viies klass,“ lausus linnapea. „Viiendas klassis lisanduvad rikkalikku sõnavara nõudvad õppeained, nagu ajalugu ja kirjandus. Kui õpetaja jääb haigeks, pole eestikeelset asendusõpetajat kuskilt võtta. Lähme samm-sammult, pikk tee on käia ning vara rõõmustada, aga algus on igal juhul tehtud. Nii et Narva on selgelt Eesti linn ja asunud eestikeelse õppe teele. Kerge ei ole, on ka neid, kellele see lugu üldse ei meeldi, aga teist teed ka ei ole.“

Raik lausus, et Narvas on eesti keel klassiruumi keel. „Meie linna 52 000 elanikust räägib ainult 1150 kodus esimese keelena eesti keelt,“ selgitas ta. „See tähendab, et koolile jääb eesti keele igapäevases kasutamises suur osakaal. Mis edasi tuleb või kuidas areneb eesti keele õpe – selle võtmed on koolijuhi käes. Olukorras ei ole siiski midagi kohutavat või traagilist, sest näiteks viimati võitsid Narva õpilased maakonna eestikeelsete kooliteatrite festivali.“

Raik ütles, et kavas on lõpetada töölepingud ühe Narva kooli direktori ja õppealajuhatajaga, kelle puhul järelevalve tuvastas, et nende kvalifikatsioon ei vasta nõuetele.

Raigi sõnul kutsub Narvas värbamiskampaania tööle neid eesti keelt valdavaid pedagoogilise haridusega inimesi, kes ei tööta koolis. „Me võime saada õpetajaid, kes oskavad küll eesti keelt, on oma eriala spetsialistid, aga kellel ei ole pedagoogilist haridust või veel magistrikraadi,“ selgitas ta. „Me vajame mitte üheaastaseid, vaid pigem kolmeaastaseid lepinguid, et inimesed jõuaksid oma haridusteed täiendada. Selliseid nagu mina, kes on õppinud viis aastat ülikoolis ja omavad paberit õpetajahariduse kohta, on palju. Aga kuna ma ei ole töötanud aastast 2013 koolis, peaksin praegu minema kooli üheaastase lepinguga ja tegema siis õpetajakutse. Väga loodan, et seadust muudetakse ja sellised inimesed pääsevad õpetajakutse tegemisest või selleks portfoolio täitmisest.“

Haridus- ja Teadusministeerium viis Narvas läbi järelevalve, et hinnata, kas koolipidaja ja koolide juhtkonnad on loonud võimalused eestikeelsele õppele üleminekuks. Vaadeldi kuut Narva üldhariduskooli, mille pidaja on Narva linn. Järelevalves kontrolliti, kas Narva linna eestikeelsele haridusele üle minevad koolid on taganud 1. ja 4. klassidele eestikeelse õppe, kas Narva linna üldhariduskoolide 1. ja 4. klasside õppetöö käib eesti keeles, kas koolides töötab piisavalt kvalifikatsiooniga õpetajaid ja kas õpilastele on tagatud õigusaktides nõutud tugispetsialistide teenused.  

Narva linna ja tema hallatavate üldhariduskoolide haldusjärelevalve 28-leheküljelise õiendiga on võimalik tutvuda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel.