„Usun, et loodava kolledži suurim tugevus on võimalus võtta parim kummastki koolist ja kujundada tuleviku haridusasutus, mis toetab õppijate teadlikke valikuid ja valmistab neid ette edukaks karjääriks tööturul,“ ütleb Tallinna teenindus- ja ärivaldkonna rakendusliku kolledži juhiks valitud Kristi Tarik.

Tallinna kutsehariduses on käimas ajalooline muutus – Tallinna Teeninduskooli ja Tallinna Majanduskooli liitumisel luuakse uus rakenduslik kolledž. Uue kooli kujundamine tähendab enamat kui struktuuride ühendamist: see on võimalus luua õppijakeskne, töömaailmaga seotud ja inspireeriv haridusasutus. 

Praegune Tallinna Teeninduskooli direktor Kristi Tarik räägib intervjuus, kuidas ühendada järgmiseks õppeaastaks eri koolikultuurid ühiseks ja mõtestatud tervikuks. 

Mis tundeid tekitab teis teadmine, et hakkate juhtima kahe kooli liitmisel uut rakenduslikku kolledžit?

Tundeid on palju ja need on väga erinevad: rõõm, elevus, uhkus, aga ka ärevus ja aukartus. Tunnen tänulikkust usalduse eest, aga ka põnevust ees ootavate väljakutsete suhtes. See on suur au ja vastutus. Tegemist on harukordse võimalusega kujundada midagi uut, ühendades kahe kooli tugevused, kultuurid ja inimesed ühise eesmärgi nimel. Tunnen missioonitunnet ja soovin, et ühise pingutuse kaudu sünniks kolledž, mille üle saame kõik uhkust tunda.

Millised on teie kolm peamist eesmärki uue kolledži käivitamisel ja kujundamisel?

Esiteks püüan süvitsi mõista mõlema kooli tugevusi, töökorraldust ja inimesi. Tallinna Teeninduskooli olen praeguseks juhtinud peaaegu terve kooliaasta, seega oman juba päris head ülevaadet kooli toimimisest. Tallinna Majanduskooli meeskonna ja õppetöö korraldusega hakkan alles tutvuma. Mõlemad koolid on oma valdkonna tugevad haridusasutused, professionaalsete meeskondade ja erialaspetsialistidega. Koolidel on oma ajalugu, traditsioonid ja identiteet. 

Lisaks on tõenäoline, et kolledžiga liitub tulevikus erialasid ka teistest Tallinna kutsekoolidest, kus praegu õpetatakse sarnaseid valdkondi. See loob võimaluse vähendada dubleerimist, koondada erialast pädevust ning pakkuda õppijatele senisest tugevamat ja mitmekesisemat õpikogemust.

Teiseks tuleb koos kooliperedega luua uue kooli identiteet, mis ühendab senise parima ja avab ruumi uuele. Uus identiteet peab kõnetama ja liitma kooliperesid ning olema atraktiivne ka õppijatele.

Kolmandaks tuleb kõik pusletükid kokku panna, et kujundada kaasaegne, õppijakeskne ja töömaailma ootustega kooskõlas olev kolledž, mis toetab õppija arengut ja innustab meeskonda. Soovin, et kolledžist saaks koht, kus kohtuvad teadmised, koostöö, innovatsioon ja vastutustunne.

Kuidas plaanite tagada, et kaks kooli ühineksid sujuvalt ja sünergiliselt?

Läbipaistvus, koostöö ja järjepidev kaasamine on siin võtmetähtsusega. Ühinetakse mitte ainult struktuuride, vaid eelkõige inimeste tasandil. Ka sünergia ei teki iseenesest – see tuleb üles ehitada jagatud väärtuste, usalduse ja ühise tulevikuvisiooni kaudu. Kogu koolipere peaks tundma, et on uue kolledži loomisel osaline.

Mis on teie visioon Tallinna teenindus- ja ärivaldkonna rakendusliku kolledži kui õppeasutuse tulevikust 5–10 aasta perspektiivis?

Minu visioonis on kolledž õppijakeskne, praktilise suunitlusega ning tihedalt seotud töömaailmaga. Õpe toimub koostöiselt, eesmärgistatult ja ennastjuhtivalt. Meie õppijad tunnevad, et nende häält kuulatakse ning nende arengut toetatakse paindlike ja mitmekesiste õpiteede kaudu. Seoses õppimisea tõusuga, mis tähendab, et kõik noored peavad pärast põhikooli haridusteed jätkama, pakume sobivaid õppekavasid ning toetame õpilasi teadlike valikute tegemisel. Kolledži üks eesmärke on pakkuda võimalusi õppida oskusi, mida töömaailm vajab. Selleks oleme tööandjate usaldusväärne partner, arvestades oskuste ja teadmiste muutumise vajadusega.

Selle kõrval, et soovime olla teadlik valik uutele õppijatele, tuleb pöörata tähelepanu ka meeskonnale. Kolledž on tulevikus hinnatud tööandja – organisatsioon, kus inimesed soovivad töötada ja areneda. Usun, et uuel kolledžil on oluline roll ka (kutse)õpetajaameti väärtustamisel ja arendamisel. Õpetaja on kutsehariduse kvaliteedi kandja ning tema töö peab olema nähtav, toetatud ja tähendusrikas. Soovin, et kolledžis kujuneks töökultuur, kus õpetaja ei jää oma töökoormuse, materjalide loomise ega õppeprotsessi arendamisega üksi. Püüame ühiselt leida lahendusi, mis toetaksid õpetajaid nii tööaja planeerimisel, õppematerjalide arendamisel kui ka erialaste kogukondade ja koostöövõrgustike kujundamisel. Ainult nii saame tagada, et õpetaja tunneb oma töö väärtust ja on valmis inspireerima ka tulevasi kolleege.

Teeme koostööd ülikoolidega, et meie otsused oleksid teaduspõhised ning arendusprotsessid süsteemsed. Oleme aktiivsed rahvusvahelistes võrgustikes, õppides ja jagades kogemusi, ning valmis võtma Eestis juhtrolli kutsehariduse edendamisel ja valdkondlike võrgustike vedamisel.

Kolledžil hakkab olema oluline roll ka elukestvas õppes, pakkudes täiskasvanud õppijatele võimalust oma oskusi täiendada, ümber õppida või karjääris edasi liikuda – näiteks mikrokvalifikatsioonide kaudu. 

Kõiki neid samme astudes muutume ühiskonnale üha usaldusväärsemaks partneriks ning aitame oskusi senisest enam väärtustada.

Milliseid ülesandeid näete kahe koolikultuuri ühendamisel ja kuidas kavatsete neid lahendada?

Üks suurimaid ja samas kõige olulisemaid ülesandeid on luua usaldus ja seda hoida. Kahe organisatsiooni liitmine ei tähenda, et neist saab automaatselt uus ühtne tervik – struktuurimuudatus võib anda vormi, aga sisu ja kultuur sünnivad inimestest. Tallinna Teeninduskool ja Tallinna Majanduskool on kaks väga erineva profiiliga kooli, millel on erinev ajalugu, õppijaskond, harjumused ja töökultuur. Näiteks on majanduskooli peamine sihtrühm täiskasvanud õppijad, kellel on sageli varasem töökogemus, samas kui Tallinna Teeninduskoolis on suur osa õppijatest põhikooli äsja lõpetanud. Nende vajadused ja ootused on erinevad.

Need erinevused mõjutavad paratamatult ka organisatsioonikultuuri, suhtlemisviise ning ootusi õpetamisele ja juhtimisele. Ühise kolledži kujunemiseks on vaja astuda teadlikke samme, et ehitada üles jagatud väärtusruum ja tuua inimesed üksteisele lähemale. See ei juhtu iseenesest – selleks on vaja luua ruumi kohtumisteks, vestlusteks ja koos tegutsemiseks. Üks esimesi fookusi saabki olema mõlema koolipere paremini tundmaõppimine: kes me oleme, mille üle uhked oleme, mis meid innustab, mis kõnetab. Alles seejärel saab hakata looma uut identiteeti, mis ei tõsta esile vaid ühe osapoole tugevusi, vaid seob neid.

Usun, et koostöös meeskondadega saame kujundada teadlikke ja mõtestatud samme selleks, et üksteist paremini mõista ja väärtustada – olgu selleks siis ühised koostööpäevad, arenduskoosolekud, ühisprojektid või lihtsalt rohkem võimalusi üksteisega koos olla. Eesmärk ei ole ühetaolisus, vaid mitmekesisuse sidumine tähenduslikuks ühisosaks. Ainult usaldusele ja vastastikusele mõistmisele toetudes saab tekkida uus kultuur, kuhu kuuluvana kõik end tunnevad.

Kuidas kavatsete kaasata kooli arengusse õpetajaid, õppijaid ja tööandjaid?

Kaasamine peab olema pidev protsess ega tohi muutuda formaalsuseks. Kuna astuda tuleb väga palju samme, siis on kõigil võimalik panustada töögruppide kaudu just selles valdkonnas, mis kõige enam huvi pakub. Olgu selleks õppijate osalus huvitegevuse ja õpikeskkonna kujundamises, õpetajate roll õppekava arendamises või tööandjate kaasamine praktika ja õppetöö sidumisse. Kaasatus suurendab motivatsiooni ja kinnitab teadmist, et kõik on olulised. Eesmärk on kujundada kolledž, mille arengut kannavad koostöö ja jagatud vastutus.

Mida peate kutsehariduse lähiaastate suurimateks võimalusteks ja arengusuundadeks?

Kutseharidus on praegu suure tähelepanu all – ja seda õigustatult. Muutusi ja aktuaalseid teemasid on palju: koolide ühendamised, uued nelja-aastased rakendusliku keskhariduse õppekavad, õppimisea tõus 18. eluaastani, eestikeelsele õppele üleminek, täpsustunud seadus tasuta täiskasvanuhariduse kohta jne.

Olen veendunud, et koolide ühendamised ja korrastatud koolivõrgu loomine Tallinnas on kasulikud nii kutseharidusele tervikuna kui ka õppijatele. Plaanitav reform toetab teadlikke valikuid haridustee jätkamisel, loob paremad võimalused õppijakeskse õpikeskkonna kujundamiseks ning aitab kujundada kutsehariduse positiivsemat kuvandit.

Uued nelja-aastased rakendusliku keskhariduse õppekavad võimaldavad muuta kutsehariduse senisest nähtavamaks ja usaldusväärsemaks valikuks üldkeskhariduse kõrval. Usun, et kavandatavad reformid aitavad muuta kutseharidust atraktiivsemaks. Suurimaks väljakutseks jääb aga õpetajate järelkasv – üldhariduse ainete lisandumine suurendab oluliselt õpetajate vajadust.

Tunnustan neid noori, kes valivad haridustee jätkamiseks kutseõppe – see ei ole lihtsam tee, vaid teadlik ja strateegiline otsus. Kutsehariduses õppimine eeldab praktilist meelt, ettevõtlikkust ning oskust oma teadmisi rakendada – just selliste omadustega inimesi vajab tuleviku tööturg.

Millist rolli peaks rakenduslik kolledž täitma Eesti haridussüsteemis laiemalt?

Meil on potentsiaal olla sillaks üldhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse vahel. Kolledž saab toetada noorte teadlikke valikuid, pakkuda kvaliteetset praktilist õpet ning kujundada koostöös tööandjatega tööturu ootustele vastavat haridust. Lisaks soovin, et kolledž oleks hääl, mis räägib kaasa hariduspoliitikas ja panustab kogu süsteemi arengusse. Meie roll on olla tööandjatele oluline partner, et õppekavad ja -meetodid vastaksid tööturu vajadustele ning lõpetajatel oleksid nüüdisaegsed oskused, mis aitavad neil tööturul kiiresti rakendust leida.

Kuidas tagate, et kooli lõpetanud vastaksid tööturu ootustele ja vajadustele?

Tööturu ootustele vastamine eeldab pidevat kontakti tööandjatega. Peame neid kaasama alates õppekavade väljatöötamisest kuni õppetöö läbiviimiseni. Samuti on oluline, et õpetajad ise tunneksid töömaailma arengusuundi – siin näen võimalusi pidevaks koostööks, töövarjupäevadeks ja erialaseks täienduskoolituseks. Meie lõpetajad võiksid olla valmis mitte ainult töötama, vaid ka edasi õppima – seetõttu peame erialaoskustele lisaks arendama enesejuhtimis- ja õpioskusi.

Teil on rikkalik kogemus eri tasandi haridusest – kuidas see teid uues ametis aitab?

Olen töötanud kutseõpetaja ja valdkonnajuhina, lisaks koolijuhina nii üld- kui kutsehariduses – olen näinud haridussüsteemi väga erinevatest vaatenurkadest. Varasemad kogemused aitavad mul mõista nii õppijate, õpetajate kui ka tööandjate perspektiivi. Märkan varasemast paremini mustreid ja seoseid. Usun, et eri haridusastmete praegusest tihedam koostöö oleks kasulik kogu Eesti haridusele. Kutseharidusel on palju õppida üldharidusest, kuid samas on ka kutseharidusel tugevusi, mida üldharidusel eeskujuks võtta.

Millist tüüpi juht te olete ja kuidas oma juhtimisstiili iseloomustate?

Tõenäoliselt oskaks sellele küsimusele kõige paremini vastata meeskonnad, kellega koos olen töötanud. Usun, et iga juht on täpselt nii tugev, kui tugev on tema meeskond.

Ma väärtustan kaasavat ja hoolivat juhtimist, julgeid otsuseid ja tulevikuvaadet. Tugev organisatsioon sünnib siis, kui iga liige tunneb, et on oluline osa suuremast tervikust. Lisaks pean oluliseks viisakust, vastastikust austust ja eesmärgipärasust ning püüan otsuste tegemisel ise lähtuda – ja suunata ka teisi lähtuma – küsimusest „Miks?“. Püüan olla avatud, sihikindel ja töökas ning hindan kõrgelt meeskonna panust organisatsiooni arengusse.

Mis on teie isiklik suurim motivatsioon selle väljakutse vastuvõtmisel?

Ma usun kutsehariduse võimalustesse ja soovin anda oma panuse sellesse, et need võimalused jõuaksid iga õppijani.

Kutseharidus annab inimestele praktilised oskused ja võimaluse leida oma tee. Soovin olla osa meeskonnast, kes loob süsteemi, kus igal õppijal on võimalus kasvada, õppida ja areneda.

---

Kristi Tarik on enne Tallinna Teeninduskooli töötanud Kuusalu Keskkooli direktorina, andnud loenguid Eesti ettevõtluskõrgkoolis Mainor ja õpetanud Tartu Rakenduslikus Kolledžis. Tal on kõrgharidus turismi- ja hotelliettevõtluse erialal ning magistrikraad kutsepedagoogikas. Peale selle on ta läbinud Haridus- ja Teadusministeeriumi koolijuhtide järelkasvuprogrammi.