Aastal 1985 lendas Marty McFly filmis „Tagasi tulevikku“ autoga aastasse 2015 ja kohtas seal isesõitvaid autosid, lendavaid rulasid ja kättesaamatut kõrgtehnoloogiat. Toonane tulevik põhines analoogmaailma edasiarendustel, mis eeldasid heal tasemel elektrooniku teadmisi. Kuigi meil veel lendavaid autosid tavakasutuses pole, on midagi maailmas siiski kardinaalselt muutunud. Elektroonikast on saanud digimaailm ja meie igapäevaelu jookseb masinates, mille aju on kood. Tulevik, millest film rääkis, ei tulnud korraga, see hiilis ligi üsna vaikselt tarkvara kaudu. 

Tehnoloogia pole enam tulevik, vaid igapäev

Rääkides tulevikust, ei pääse mööda oskusest tehnoloogiaga toime tulla. Programmeerimine, mis varem paistis kui kitsas IT-spetsialistide pärusmaa, on muutunud osaks üldharidusest, digihügieenist ja isegi enesejuhtimise oskusest. Programmeerimine ei tähenda ainult koodiridade kirjutamist, see tähendab oskust märgata seoseid, lahendada probleeme, teha koostööd ja juhtida oma aega. See ei ole pelgalt erialaoskuste õpetamine, vaid eluks vajalike pädevuste arendamine.

Programmeerimine on muutumas uueks kirjaoskuseks, mis on sama oluline kui lugemine ja kirjutamine. Meie igapäevased seadmed, alates telefonidest ja kohvimasinatest kuni liftide ja auto võtmeteni, töötavad tänu koodile. Kui varem tähendas tehnoloogiast arusaamine peamiselt elektroonikateadmisi, siis tänapäeval tähendab see oskust koodi lugeda, kirjutada ja mõista. 

Rohkem kui lihtsalt kood

Kui mina koolis õppisin, piirdus andmeanalüüs Exceli tabelitega. Praegu saavad õpilased kätte aga tööriistad, millega mõista, kuidas maailm nende ümber töötab, olgu selleks siis veebilehed, andmestikud või tehisintellekt. Mitmed uuringud näitavad, et programmeerimine tugevdab õpilaste analüütilist mõtlemist, probleemilahendusoskust ja loovust, mis on kõik olulised, tulemaks edukalt toime igas valdkonnas. Kaasaegne interaktiivne programmeerimine motiveerib noori ning valmistab neid ette tehnoloogiapõhiseks õppimiseks ja tööks.

Programmeerimisoskus aitab tehnoloogiat mõista ja suunata, mitte olla lihtsalt selle passiivne tarbija. Sellele võib vaadata ka kui Sigatüüka võlurite kooli tunnile, kus võlukepi asemel toksid näpuotstega koodi ja võid luua põhimõtteliselt kõike, alates programmist, mis loeb pingpongi pallide põrkeid, kuni programmini, mis juhib lennukeid, et need teineteisele osta ei sõidaks. Kas me anname aga noortele piisavalt võimalusi olla tarkvara loojad, mitte ainult kasutajad?  

Tuleviku võti on ligipääsetav haridus

Rahvusvahelised teadusuuringud ja edulood kinnitavad, et nüüdisaegne noortele suunatud programmeerimise õpetus suurendab märkimisväärselt huvi STEM-ainete ja tehnoloogiavaldkonna vastu üldiselt ning suunab tegema karjääri tehnoloogiasektoris.

Sageli arvatakse, et programmeerijaks sobib ainult tugeva matemaatikataustaga inimene, tegelikult on koodimine aga loov tegevus – see on oma ideede teostamine, esteetika ja struktuuri leidmine. Programmeerimine võib olla sama loominguline kui kunst või muusika. Seetõttu soovin eriti julgustada tüdrukuid proovima, sest tehnoloogiamaailm vajab mitmekesisust ja eri vaatenurki.

Kood kui sild tuleviku ja oleviku vahel

Üks programmeerimise õppeprogrammis osalenud noor ütles, et ta ei viitsinud oma mängu käitumist käsitsi analüüsida, seega lõi ta programmi, mis salvestas ja analüüsis tema mängustrateegiat. Teine lõi süsteemi, mis loendas lauatennises pallipõrgatusi, et mängu oleks lihtsam jälgida. Need pole ulmelised näited, vaid päriselu vajadustest kantud lahendused.

Tehnoloogiast arusaamine annab eelise nii ülikooli kandideerimisel kui ka tööturul. Alustada saab juba keskkoolis. Näiteks praktilise uurimistöö raames oma veebilehe loomisest või lihtsast andmeanalüüsist. See on viis avastada oma huvid ja võimekus, enne kui tuleb teha suured valikud.

Mida enam on meil inimesi, kes mõistavad tehnoloogiamaailma toimimist, seda edukam on ühiskond. Väidan, et gümnaasiumis on isegi hilja – miks mitte alustada juba lasteaias või algkoolis? Programmeerimine aitab süvendada fookust ja soodustab mõnusat keskendumist, see tekitab kiirelt vooseisundi, kus ülejäänud maailm kaob. Ka olen ma kindel, et tehisaru ei võta inimestelt tööd ära, sest inimene peab seda haldama – üle kontrollima, andma käsklusi, veenduma, et tervik toimib.

Hariduse uus peatükk

Kui tahame, et Eestis oleks rohkem teadlasi, insenere ja tehnoloogiaettevõtjaid, peame julgustama lapsi ja noori õppima programmeerimist varakult, mänguliselt ja praktiliselt seal, kus tekib huvi. 

Koodimist ei pea õpetama ainult koodi pärast, vaid see arendab kriitilist mõtlemist, probleemilahendusoskust, loovust, analüüsioskust ja koostööd. Anname noortele tööriistad, millega luua endale ise tulevik. See on suurim kingitus, mida haridus pakkuda saab. 

Kui noored saavad võimaluse programmeerimist õppida, ei jää nad pelgalt tehnoloogia kasutajateks, vaid saavad selle loojateks. Nad ei karda eksida, katsetada ega uuesti proovida. Just seda oskust me vajame, et Eestil oleks tulevik, mis ei jää ootama, vaid mida me ise kujundame.