Korra kuus tutvustab Liia Ots välisteadlaste sulest ilmunud artikleid, mis käsitlevad hindamisuuringuid. Sel korral vaatleb ta lähemalt Christopher DeLuca, Andrew Coombsi ja Danielle LaPointe-McEwani 2019. aastal ilmunud artiklit „Assessment mindset: Exploring the relationship between teacher mindset and approaches to classroom assessment“.
Teadlased uurisid, millist mõju avaldas õpilaste tervisele Rootsis ellu rakendatud koolireform, mis suurendas 6. ja 7. klassi (vanus 12–13 aastat) õpilaste hindamist ja testimist. Sarnased reformid on aina levinumad üle maailma ning seni on olnud nende mõju vastuoluline.
Ühelt poolt leiavad kriitikud, et testimispõhised reformid suurendavad sotsiaalset ebavõrdsust ning toovad kaasa soovimatuid kõrvalmõjusid mh õpetamiskäsitustele. Samas 2015. aasta PISA uuring ei näidanud seost testimissageduse ning õpilaste ärevuse vahel. Sellele artiklile eelnenud kvalitatiivsed uuringud Rootsi kõnealuse reformi kohta näitasid seost hinnete ja stressi suurenemise vahel.
Rootsi hindamisreformi taust
2009. aastal algatas Rootsi valitsus haridusreformi, mille vajadust põhjendati muuhulgas langevate PISA testi tulemustega. Reformi keskmes oli uus riiklik õppekava. Peamine muudatus oli, et ametlik hindamine toodi 8. klassist varasemaks: 6. ja 7. klassi. Samuti laiendati standardiseeritud testide kasutamist. Reformi ametlik eesmärk oli parandada õpilaste õpitulemusi ja suurendada läbipaistvust.
Erinevalt koolisüsteemidest, kus raskuskese on üksikutel eksamiperioodidel, iseloomustab Rootsi süsteemi hindamissurve kogu õppeaasta vältel. Hinded on õpilaste edasise haridustee määramisel olulise tähtsusega. Samuti loovad hinded koolides võistlusliku õhkkonna, kuna tulemused mõjutavad nii õpilasi, õpetajaid kui ka kooli mainet. Pärast reformi ellurakendamist tehtud kvalitatiivsed uuringud näitasid, et õpilaste reaktsioon reformile olid vastakas: osa tundis suuremat motivatsiooni, teised aga stressi. Läbivalt eristus klassikaaslastega võrdlemise sagenemine.
Hindamise mõju õpilaste tervisele
Varasemad uuringud ja ka teoreetilised käsitlused viitavad, et sagedasem hindamine ja hinded võivad mõjutada õpilaste tervist. Näiteks Šotimaal ja Koreas on leitud, et õpilastel sagenevad eksamite ja testide lähenedes psühhosomaatilised sümptomid. Teised uuringud on tuvastanud seosed (kõrge panusega) testide ning ärevuse, stressi ja tavalisest kõrgema stressihormooni kortisooli vahel. Tervisemõjud on tugevamad, kui panused on õpilaste jaoks otsesed – nagu Rootsis, kus hinded mõjutavad koolitee jätkumist.
Hindamine tekitab õpilastes seas hierarhia ning nad võivad hakata enda väärtust sellega siduma. Kehv hinne võib muutuda sotsiaalseks häbimärgiks, mis võib kahjustada õpilase enesehinnangut. Samuti tajub osa õpilasi, et hinded kategoriseerivad nende tuleviku: kas nad „õnnestuvad“ või „ebaõnnestuvad“ elus.
Eelnevast tulenevalt sõnastasid autorid viis hüpoteesi.
1. Koolist tingitud stress ja madal akadeemiline enesehinnang suurenesid pärast hindamise varasemaks toomist.
2. Need mõjud olid tüdrukutel tugevamad kui poistel.
3. Õpilastel suurenesid psühhosomaatilised sümptomid ja vähenes rahulolu eluga.
4. Need negatiivsed tervisemõjud olid tugevamad tüdrukutel.
5. Psühhosomaatilised sümptomid ja eluga rahulolu vähenemine on osaliselt seletatavad kooliga seotud stressi ja madalama akadeemilise enesehinnanguga.
Uurimisandmed ja -meetod
Uuring põhineb rahvusvahelise HBSC (Health Behaviour in School-aged Children) uuringu Rootsi kogutud andmetel. Tegemist on koolipõhise küsitlusega, mida viiakse läbi iga nelja aasta järel 11–15-aastaste laste ja noorte seas, keskendudes tervisekäitumisele ja heaolule. Andmeid koguti juhuvalimi alusel valitud koolidest aastatel 2010 (enne reformi) ja 2014 (pärast reformi). Igas valitud koolis valiti üks klass igast uuritavast kooliastmest (5., 7. ja 9. klass). Kokku oli igal aastal ligikaudu 7000 vastajat, osalusmäär 88% aastal 2010 ja 69% aastal 2014.
Uuring kasutas nn differences-in-differences-meetodit: võrreldi muutusi ajas nende õpilaste seas, keda reform mõjutas (nt 7. klass), nende õpilastega, keda see ei mõjutanud (5. ja 9. klass). See võimaldab hinnata, milline oli reformi spetsiifiline mõju, eristades seda üldistest suundumustest.
Tulemused
Uuringu tulemused näitavad, et Rootsis 2011/2012. õppeaastal kehtestatud hindamisreform oli seotud muutustega õpilaste enesetundes ja heaolus. 7. klassi õpilaste seas suurenes koolist tingitud stress ja kahanes akadeemiline enesehinnang, mis kinnitab esimest hüpoteesi. Kuigi teine hüpotees eeldas, et need mõjud on tüdrukutel tugevamad, ei kinnitanud andmed olulisi erinevusi tüdrukute ja poiste stressis ega enesehinnangus – seega jäi teine hüpotees tõendamata.
Kolmas hüpotees eeldas, et suurenevad psühhosomaatilised sümptomid ja väheneb eluga rahulolu. Need mõjud tõepoolest ilmnesid 7. klassi õpilastel. Kuid sarnane tendents tuli esile ka 9. klassis, mis viitab, et tegemist võib olla üldise suundumusega, mitte pelgalt reformi mõjuga. Seega leidis kolmas hüpotees ainult osaliselt kinnitust.
Neljas hüpotees eeldas, et tüdrukud kogevad rohkem psühhosomaatilisi sümptomeid ja eluga rahulolu langeb neil rohkem kui poistel. Tulemustest selgus, et eluga rahulolu vähenes tüdrukutel 7. klassis oluliselt rohkem kui poistel ning sugudevaheline erinevus lausa kahekordistus võrreldes ajaga enne reformi. Psühhosomaatiliste sümptomite erinevus suurenes samuti, kuid mitte ainult 7., vaid ka teistes klassides. Seega sai neljas, eluga rahulolu vähenemise hüpotees kinnituse, kuid psühhosomaatiliste sümptomite osas vaid osalise kinnituse.
Viies hüpotees leidis kinnitust: analüüsid leidsid, et kooliga seotud stressi ja akadeemilise enesehinnangu muutumine olid otseselt seotud psühhosomaatiliste sümptomite sagenemisega. Eluga rahulolu vähenemise pool mõjust oli seletatav stressi ja enesehinnangu kaudu.
Hindamisreformi mõju kinnitamiseks tegid uuringu autorid samad analüüsid Norra ja Taani andmetega ning leidsid, et Rootsi 7. klassi õpilaste heaolu halvenemine oli unikaalne – sarnaseid muutusi naaberriikides ei esinenud.
Arutelu
Käesolev uuring käsitles Rootsi koolisüsteemi olulist hindamisreformi, mille keskmes oli hindamise varasemaks toomine ja standardiseeritud testide ulatuslik kasutuselevõtt 6. ja 7. klassis. Tulemused näitasid, et reform tõi kaasa suurema koolist tingitud stressi ja madalama akadeemilise enesehinnangu. Samuti mõningase kasvu psühhosomaatilistes sümptomites ja eluga rahulolu vähenemise. Seejuures olid eluga rahulolu languse mõjud tüdrukute seas tugevamad.
Kõige selgemad tulemused olid seotud stressi ja enesehinnanguga, st otseselt kooliga seotud näitajatega, samuti eluga rahuloluga. Psühhosomaatiliste sümptomite osas olid tulemused nõrgemad. Lisaanalüüsid leidsid, et 7. klassi õpilaste sümptomite sagenemine oli selgitatav suurenenud stressi ja kahanenud enesehinnanguga, samas kui 9. klassi sümptomite kasvul olid ilmselt muud põhjused. Need tulemused viitavad tõigale, et reformil oli vähemalt osaline negatiivne mõju noorukite vaimsele ja füüsilisele heaolule. Kvalitatiivsed uuringud toetasid neid järeldusi: osa õpilasi tundis stressi ja ärevust, samas kui teised kogesid motivatsiooni tõusu – sageli esinesid need tunded korraga.
Rootsi reformi tulemused haakuvad varasemate uuringutega, mis on leidnud, et hindamispõhised reformid võivad kahjustada õpilaste tervist, eriti tüdrukutel. Tüdrukud on koolisüsteemi ootustele üldiselt tundlikumad, neil on sagedamini soorituspõhine enesehinnang ning nende heaolu on tundlikum stressi suhtes.
Reformi üheks oluliseks ajendiks oli PISA tulemuste halvenemine Rootsis. Ka mitmed teised riigid on reageerinud kehvadele rahvusvahelistele testitulemustele rangema hindamise ja kontrollidega. Autorid rõhutavad, et hindamissüsteemide kavandamisel peab arvesse võtma ka nende mitteakadeemilisi tagajärgi.
Võrreldes teiste Skandinaavia riikidega (nt Taani ja Norra), ei ilmnenud seal sarnaseid muutusi noorukite heaolus, mis kinnitab, et Rootsi tulemused ei ole osa laiemast Põhjamaade suundumusest, vaid seonduvad tõenäoliselt konkreetselt hinnete varasemaks toomisega.
Uuringu piirangud
Uurimismeetod võimaldas teha põhjendatud järeldusi, autorid soovitavad meeles pidada, et kõiki võimalikke mõjureid ei olnud võimalik kontrollida. Näiteks ei saa täielikult välistada, et 7. klassi õpilasi mõjutasid ajas muutuvad, kuid mõõtmata jäänud tegurid. Samuti ei olnud „kontrollgrupp“ täielikult puutumatu – kogu haridussüsteem läbis reformi, mis mõjutas ka 5. ja 9. klassi õpilasi.
Lisaks oli uuritud õpilaste aastakäik (need, kes said esimesena uue hindamise osaliseks) eriline: neid mõjutas lisaks hinnetele ka suurenenud testikoormus ja avalik tähelepanu, mis võis mõjutada nende kogemust. Samas uuriti neid aasta pärast hinnete kehtestamist, mis tähendab, et nad olid saanud uue süsteemiga mõnevõrra kohaneda.
Högberg, B., Lindgren, J., Johansson, K., Strandh, M., & Petersen, S. (2021). Consequences of school grading systems on adolescent health: evidence from a Swedish school reform. Journal of education policy, 36(1), 84–106.
Lisa kommentaar