Õppekava arendamise ja PGS-i nüüdisajastamise käigus soovib haridus- ja teadusministeerium uuendada ka Eesti koolides kasutatavat hindamissüsteemi, et see peegeldaks senisest rohkem õpilaste personaalset arengut ja tänapäevaste oskuste omandamist.

Üha rohkem õpetajaid ja koolijuhte on seisukohal, et senine viiepalliline hindamismudel on ajale jalgu jäänud ja vajab muutmist, sest see annab õpilase taseme kohta vähe infot ega peegelda noore inimese arengut. Praegu kehtiv hindamissüsteem ei toeta seetõttu terviklikku õpiprotsessi, seades teadmiste ja oskuste omandamise asemel esiplaanile tulemused. Samuti ei saa selle 19. sajandi Vene keisririigi ajast pärineva hindamissüsteemiga mõõta selliseid tänapäeva elus olulisi oskusi nagu üldpädevused, koostöö, oskus teha iseseisvat tööd ja kriitiline mõtlemine. Samuti on see vähemotiveeriv ja põhjustab stressi, kuna keskendub tulemuste tagaajamisele. 

Ka seni on koolidel olnud võimalus rakendada alternatiivseid hindamissüsteeme, kuid kohustus nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpuks kõik hinded traditsioonilisele viiepalliskaalale teisendada on mõjutanud paratamatult nende mõistlikku rakendamist.  

Ajavahemikus juunist 2024 kuni selle aasta maini toimunud hindamisseminaridel tõdesid koolijuhid ja õpetajad, et hindamissüsteemi on vaja muuta nii põhikoolis kui gümnaasiumiastmes. Seminaride käigus analüüsiti teadusuuringuid ja seniseid kogemusi, et teha nende põhjal järeldusi ja ettepanekuid Eesti hindamissüsteemi arendamiseks. Ettepanekute seas jäi kõlama mõte kasutada viiepallisüsteemi asemel protsente või tasemeid nagu keeleoskuse kajastamisel. Samuti arvati, et jooksvat hindamist võiks vähendada, andes õpilaste teadmistele seeläbi rohkem võimalust settida. Tõdeti, et sobiva hindamissüsteemi edukaks rakendamiseks võiks käivitada katseprojekti ja vaadata, kuidas üks või teine süsteem meie oludesse sobib. Samuti tuli välja, et õpetajad vajavad uue hindamissüsteemi rakendamisel tuge ja koolitust.

Loe ka: Stressita kool – Eesti õpetaja muljed Taani koolidest