Uuest õppeaastast avaneb õpilastel võimalus ja koolidel kohustus arvestada mitteformaalhariduse tulemusi formaalõppes. See annab võimaluse õpikoormust optimeerida. 

Käesoleva aasta 1. septembrist rakenduvad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused näevad ette mitteformaalõppe senisest suurema arvestamise formaalõppes. Kui seni on mitteformaal- ja formaalõpe olnud teineteisest eristatud, siis edaspidi saab mitteformaalõpe rohkem taseme- või kooliõppe osaks. 

Ennekõike on seda võimalust kasutatud loovainete puhul, kuid õpitulemuste arvestamise või mittearvestamise otsuse on langetanud koolid. Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna peaeksperdi Marika Peekmanni sõnul on koolivälise õppimise arvestamist tavaõppes Eesti koolides juba praktiseeritud, aga praeguses sõnastuses on see olnud koolidele võimalus, mida paljud koolid ka rakendanud on. Uuest õppeaastast aga muutub see koolidele kohustuslikuks tingimusel, et õpilane katab mitteformaalõppes või teises haridusasutuses õppimisega riiklikus õppekavas või individuaalses õppekavas talle sätestatud õpitulemused. 

Näiteks on levinud võõrkeelte õppimine keeltekoolides, kursustel ja ka eraõpetajate juures. „Kui õpilane vahetab kooli ja uus kool ei paku B-võõrkeelena seda keelt, mida ta eelmises koolis õppis, saab ta võimalusel õppida seda edasi keeltekoolis või eraõpetaja käe all ja koolil on kohustus seda ka arvestada, kui see katab sarnased õpitulemused ja vastab sätestatud keeletasemele,“ toob Peekmann näite. 

Samuti osalevad paljud õpilased treeningutes ja muusikatundides väljaspool kooli, levinud on ka käsitöö-, tehnoloogia ja teadushuviringid. Paljut neis omandatut saab edaspidi arvestada õpitulemustena üldhariduskoolis. Üldjuhul ei hõlma huvikoolides ja treeningutel tehtu kõike aineõppes ettenähtut, sest see keskendub rohkem või vähem konkreetsele alale. Kokkuleppel kooliga saab õpilane edaspidi selgema pildi, mida üle kanda ja mida mitte. Selleks peavad koolid kirjeldama oma õppekavas, kuidas hakatakse väljaspool kooli omandatud oskusi ja teadmisi arvestama, ning hindamisel lähtuma õppeaine spetsiifikast, mis tähendab aineõpetaja eksperdirolli õpitulemuste ülekandmisel. Vajadusel on koolidel õigus õpilase tulemusi täiendavalt kontrollida.

Mitteformaalõppe tihedam seostamine formaalõppega toetab mõtteviisi, et iga inimese õpiteekond on tervik ning tähtis on igasugune õppimine. Mitteformaal- ja formaalhariduse lõimimine on strateegia „Eesti 2035“ üks oluline tegevus.