„Mulle soovitas asendusõpetajate programmi (ASÕP) mu vanem tütar, kellel olin varem aidanud gümnaasiumi lõpetada. Tema arvates tuli õpetamine mul hästi välja,“ räägib karjääripöördest Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Aivar Pehme.
Ta saatis ASÕP-isse avalduse, läbis kandideerimisprotsessi ja sai kohe ka pakkumise tulla Järveotsa Gümnaasiumi füüsikaõpetajaks. „Juhuslikult kooli, kus ise kunagi õppisin,“ lausub Pehme, kelle sõnul mõjus emotsionaalne side endise kooliga julgustavalt. „Mõtlesin, et proovin selle ajutise asenduse ära. Nüüdseks on sellest „proovimisest“ saanud juba teine õppeaasta ja ma tunnen, et saan hakkama. Tahan ka järgmisel aastal õpilaste jaoks olemas olla. Praegu omandan mikrokraadi „Füüsika õpetamine gümnaasiumis“.“
Pehme sõnul mõjutas õpetajakarjääri peale mõtlemist tugevalt isiklik koolikogemus. „Kui tahame, et praegused lapsed meenutaksid hiljem kooli positiivselt, peavad koolides olema ägedad õpetajad – ja neid on meie ümber rohkem, kui arvame,“ lausub ta.
Tallinna Kihnu Lasteaia õppealajuhataja Marina Moltšanov ütleb, et karjääripöörajate toomine õpetajateks on viimasel ajal saanud palju tähelepanu – ja põhjusega.
„Ei ole saladus, et Eestis on õpetajate puudus nii koolides kui ka lasteaedades,“ sõnab ta. „Karjääri vahetanud inimesed tulevad lasteaeda oma elukogemuse, töökogemuse ja tugeva motivatsiooniga. Nad aitavad meid ja hoiavad rühmad töös, pakkudes tuge ning luues lasteaia meeskonnale oma tausta ja vaatenurgaga lisaväärtust.“
Moltšanovi sõnul on lasteaiatöös eriti olulised niinimetatud pehmed oskused, nagu empaatia, hoolivus, kannatlikkus ja hea suhtlemisoskus. „Sageli on just need omadused hästi arenenud inimestel, kes on töötanud näiteks sotsiaalvaldkonnas, teeninduses, meditsiinis või teistel erialadel,“ tõdeb ta.
Karjääripööre haridusse pole lihtne
Moltšanovi sõnul on oluline mõista, et pedagoogiline haridus ei ole alati ainus eeldus olemaks hea lasteaiaõpetaja. „Määrav on sisemine motivatsioon ja valmisolek õppida,“ räägib ta. „Kui inimesel on tahe ja arusaam lastega töötamise tähendusest – et see pole lihtsalt töö, vaid vastutus ja võimalus osaleda lapse arengus –, saab ta pedagoogilisi oskusi omandada ka töö käigus. Meie lasteaias on mitmeid õpetajaid, kes on tulnud näiteks personalijuhtimise või sotsiaal- ja kultuurivaldkonnast, ja neil oli selge motivatsioon ning soov töötada lastega. Nad on meiega olnud alates lasteaia loomisest ja töötavad senini, juba üle kümne aasta, mis kinnitab, et karjääripööre haridusse võib olla väga edukas.“
Et õpetajana sujuvamalt alustada, määrab lasteaed igale alustavale õpetajale mentori, kogenud õpetaja, kes jagab teadmisi ja toetab karjääripöörajat igapäevastes olukordades. „Oluline on ka Tallinna linnalt saadav tugi, näiteks Õpetajate Maja MEKK-i koolitused aitavad uutel õpetajatel oma ametisse sisse elada,“ sõnab Moltšanov.
Tema sõnul on õpetajatöö sageli emotsionaalselt ja füüsiliselt kurnav, mistõttu on oluline pakkuda alustavale õpetajale pidevat tuge ja võimalusi ühisteks aruteludeks. „Meie igakuised, eelkõige uutele töötajatele suunatud kohtumised aitavad luua võimalusi avatud suhtlemiseks,“ sõnab ta. „Koos mentoritega saavad alustavad õpetajad jagada oma kogemusi, arendada oskusi ja tunda, et neid toetatakse professionaalses arengus.“
Moltšanovi sõnul on 2023. aasta oktoobris alustatud koostöö ASÕP-i programmiga olnud lasteaiale väga väärtuslik. „Asendusõpetajad on olnud usaldusväärne tugi, eriti olukordades, kus õpetajad on osalenud keeleõppeprojektides ja -koolitustel,“ räägib ta. „See paindlik tugi on aidanud meil tasakaalustada õpetajate töökoormust ja taganud lastele igapäevase rutiini. Samuti läbisime hiljuti supervisioonikoolituse, mis aitas mõista, kuidas uusi töötajaid toetada ja motiveerida.“
Moltšanov möönab, et karjääripööraja toomine haridusse ei möödu siiski ilma takistusteta. „Karjääripööre haridusse pole lihtne – iga päev on erinev, täis uusi õppetunde ja võimalusi,“ ütleb ta. „Sa koged palju, suhtled laste ja kolleegidega, õpid pidevalt midagi uut ning mängid olulist osa laste arengus. Kui tahad midagi uut proovida ja oled valmis seda tegema, saad seda karjääripöörajana edukalt rakendada.“
Moltšanovi sõnul võib takistavaks teguriks saada venekeelne keskkond. Eestikeelsel karjääripöörajal on raske lapsi mõista. „Keeruliseks võib osutuda enda selgeks tegemine lastele,“ lausub ta. „Märksa lihtsam on seda teha eestikeelses, endale turvalises keskkonnas.
Oma mõju võivad avaldada ka meeskonna ja lastevanemate suhtumine karjääripöörajasse.“
Tallinn sai karjääripöörajatest suurt abi
Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin ütleb, et õpetajate puudus ning uute haridustöötajate värbamise vajadus on tingitud Tallinnas peamiselt õpetajate ülekoormusest ja varajasest lahkumisest valdkonnast ning eestikeelsele haridusele üleminekust.
„Kui möödunud õppeaastal värbasid pealinna haridusasutused ligikaudu 400 uut haridustöötajat, siis tänavu vajame umbes 200 uut õpetajat ja tugispetsialisti,“ lausub ta. „Umbes pooled uutest haridustöötajatest pealinnas on karjääripöörajad. Peab tõdema, et nendeta ei saanuks Tallinn eestikeelse hariduse pakkumisega endistes vene koolides ja tühjaks jäänud ametikohtade täitmisega hakkama. See tähendab omakorda, et kutset omavate õpetajate osakaal langeb. Selles olukorras tulevad appi ASÕP-i kasvuprogramm ja „Noored kooli“ programm, millega pealinnal on suurepärane koostöö.“
Jašini sõnul on oluline leida mitte ainult vajalike oskuste ja pädevustega kõrgharitud inimesed, vaid ka toetada neid järjepidevalt esimestel aastatel hariduselus. „Ja veelgi olulisem on toetada karjääripöörajast õpetajaid kutse saamisel,“ sõnab ta. „Sel eesmärgil arendab Tallinn koostööd ülikoolide ja õpetajaks õppimist toetavate vabaühendustega.“
Abilinnapea kinnitusel näeb Tallinn karjääripöörajates võimalust ning püüab luua oma haridusasutustes võimalikult häid tingimusi nende toetamiseks ja metoodiliseks täiendamiseks, sest eesmärk on kutseni jõudmine ja kvalifitseeritud õpetajate osatähtsuse tõstmine. „Seda toetab ka kutsega õpetajate palgatõus saja euro võrra Tallinnas alates 1. septembrist ning riigi planeeritav uus karjäärimudel,“ lausub ta.
Ida-Virumaale on raske leida eesti emakeelega õpetajat
Kohtla-Nõmme Kooli (KNK) direktor Mariliis Oder on tänulik, et kooli õpetajavajadus on väiksem kui mõneski teises Ida-Virumaa haridusasutuses. „Aga oleme viimaste aastate jooksul vajanud eesti keele õpetajat ja sotsiaalpedagoogi, keda on keeruline leida. Keskmine töökuulutuste hulk suveks on 4–5, suurim oli see kaks aastat tagasi, mil otsisime oma meeskonda kaheksat liiget,“ lausub ta.
Oderi sõnul on kogu Eestis õpetajaid leida raske. „Ida-Virumaal teeb selle veel keerulisemaks kehv eesti keele oskus,“ tõdeb ta. „Olen kriitiline ja arvan, et ainult palgakasv ei muuda olukorda.“
Oder nendib, et lihtsat otsingut ei olegi. „Kõige keerulisem on Ida-Virumaal leida eesti emakeelega õpetajat ükskõik mis õppeaines või valdkonnas,“ selgitab ta. „Keeruline on olnud ka klassiõpetaja või lasteaiaosa liikumisõpetajaga. Loomulikult ei räägi me karjääripöörajate puhul ainult õpetajaks õppinutest. Neid on igast valdkonnast, kui nii võib öelda, on näiteks IT-juht, kellest ühel ajal saab ka klassijuhataja.“
Oderi sõnul pole karjääripöörajatel olnud kerge haridusmaailmaga kohaneda. „Haridusruum on omamoodi, seal on kindlad käitumisnormid, kokkulepped, lisaks on igal haridusasutusel oma organisatsioonikultuur,“ selgitab ta. „Kõik teame, et õpetajaks olemine on ikkagi elustiil, mitte lihtsalt amet. Just hiljaaegu tõdes üks karjääripööraja, et haridus on ikka omamoodi valdkond. Nii ongi!“
Oder ütleb, et õnneks on viie aasta jooksul olnud vaid mõned juhtumid, kus karjääripööraja ei sobi kooli. „Peamised põhjused on just kohanematus organisatsioonikultuuri või haridusmaailma nõudmistega,“ selgitab ta. „Loomulikult on takistusteks ka koolikultuur, lapsevanemad, õpilased, kolleegid – nendest teguritest peab ausalt ja avatult rääkima. Igal haridusasutusel on oma nägu, omad tugevused ja arenemisvajadus. Kohanemine ja lahenduste loomine on igapäevatöös oluline.“
Oderi sõnul on karjääripöörajaid, kes on Kohtla-Nõmme Koolis leidnud oma koha, teostavad end ning lisavad koolile väärtust. „Nad rikastavad meeskonda,“ lausub ta. „Ma usun väga sellesse, et mida mitmekesisem on meeskond, seda suurem on selle väärtus. Samamoodi teame, et õpetajad on omamoodi – olen ise kogenud, et ükskõik, kus Eesti piirkonnas viibid, õpetaja jääb ikka õpetajaks ehk midagi käib selle ametiga kaasas. Karjääripööraja lahustab seda õhkkonda ja veendumusi, kuid kindlasti ei ole see lihtne. Oluline on märgata ja toetada.“
Oder ütleb, et edukas karjääripööramine rikastab formaalharidust. „Me soovime, et meie noortel oleksid mitmekülgsed oskused, ja mida mitmetahulisem on haridusasutuse meeskond, seda suurem on tõenäosus arendada meie koolinoortest edukad maailmakodanikud,“ lausub ta.
Oder sõnab oma kogemusele tuginedes, et raha toob inimesi, aga ei hoia neid. „Kui karjääripööraja on jõudnud meie kooli, siis tuleb teda toetada,“ lausub ta. „Olulised märksõnad on paindlikkus ja inimlikkus. Tähtis on ka kaasatus – olen kaasanud karjääripöörajaid KNK tegemistesse-juhtimisse, võimaldanud neile mentori tuge ning jaganud koolitusinformatsiooni. Samuti on väga oluline usaldus. Usaldan, õhutan loovalt mõtlema, toetan ideid ja olen abiks, vajadusel ka kilbina ees või toetajana kõrval.“
Mitmesugused võimalused kvalifikatsiooni omandamiseks
Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Anu Vau ütleb, et neile, kes soovivad eriala vahetada ning asuda tööle õpetajana, on ministeerium koostöös ülikoolidega loonud mitmeid variante kvalifikatsiooni omandamiseks.
„Pärast seda, kui karjääripöörajast õpetaja on asunud koolis tööle, saab ta läbida vajalikke koolitusi ja/või tasemeõpet,“ lausub ta. „Kui on olemas muu eriala magistrikraad, tuleb juurde taotleda õpetajakutse. Ülikoolide juures on võimalik läbida koolitusi, mille käigus valmib kutse taotlemiseks vajalik portfoolio. Abi pakub nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolis alustava õpetaja tugiprogramm, milles osalejaid vajadusel edasise haridusteekonna osas nõustatakse.“
Vau lausub, et kui on omandatud bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus, siis saab läbida mõne Tartu või Tallinna ülikooli pakutava mikrokraadiprogrammi. „Mikrokraadi teekonna lõpus on magistrikraadi ja õpetaja kutse omandamise võimalus,“ lisab ta.
Vau sõnul on õpetajakoolituse erialadel juba praegu võimalik õppida sessioonõppes osakoormusega. „Õpe on töötavatele õpetajatele tasuta, lisaks saavad õppijad erialastipendiumi,“ selgitab ta. „Tasuta õppimist õpetajakoolituse õppekavade puhul ei piirata, hoolimata sellest, kui palju aega on lõpetamisest möödas.“
Vau ütleb, et Tallinna Ülikool on käivitanud õpetajaks õppimise personaalse nõustamise tasemeõppesse astumiseks, mis on eeskätt suunatud kvalifikatsioonita õpetajatele, kuid pöörduda võivad sinna kõik.
Nende jaoks, kes veel ei õpeta, aga soovivad hakata seda tegema, on tasemeõpe tasuta, aga mikrokraadid jt täienduskoolitused tasulised. Karjääripöörajate jaoks, kes soovivad hakata tasuta õppima enne õpetajatööd, õppida õpetamisega paralleelselt ja omandada kvalifikatsiooni, on Eestis kaks tasuta programmi. Need on ASÕP-i tegevõpetajate kasvuprogramm ja „Noored Kooli“, mõlemasse kandideerimise eeldus on kõrghariduse olemasolu.
Lisainfot:
Kuidas saan õpetajaametit proovida? | Haridusportaal edu.ee
Alustava õpetaja tugiprogramm TÜ, TLÜ
Mikrokraadiprogrammid | Tartu Ülikool
Õpetajate Akadeemia mikrokraadid | Tallinna Ülikool
ASÕP-i tegevõpetajate kasvuprogramm
Karjääripöörajate edulood
Taive Saarepuu, Viimsi Kooli matemaatikaõpetaja
Matemaatika on mulle alati väga meeldinud. Olen andnud matemaatikas eratunde, kuid koolis ja klassi ees ei olnud ma kunagi seisnud. Tegelikult ei olnud ma julgenud endale isegi ausalt tunnistada, et unistan sellest. Kuidas ma lähen õpetajaks, kui mul puudub vajalik ettevalmistus?
Varem töötasin rõivaste tehnilise disainerina. Õpetajateele aitas mind suunata ASÕP-i kasvuprogramm, mis andis kaasa kohvritäie õpetajaametisse vajalikke baasteadmisi ja julgust. Selleta poleks ma ilmselt julgenud ainsatki sammu oma unistuse poole teha.
Karjääripööre ei olnud minu jaoks ülemäära keeruline – aines tunnen end kindlalt ja kõiges muus on kool mind väga palju toetanud. Olen rõõmsalt üllatunud, kui toetavad on olnud nii kolleegid kui ka mulle määratud mentor. Väga oluline oli ka see, et sain alustada osakoormusega – täiskoormus oleks alguses olnud liiga palju.
Kes oma südames tunnevad, et tahaksid õpetajaks hakata, neile soovitan seda sammu soojalt. Kui päriselt seda tööd teha soovid, jõuad ka õppida, kasvada ja keerulisemad hetked ületada. Lähen iga päev rõõmuga kooli ja tunnen, et olen oma tööeluga väga õiges kohas – natuke kahju ainult, et ma varem seda sammu oma elus ei teinud.
Triin Krünberg, Kuristiku Gümnaasiumi 1. klassi klassiõpetaja
Karjääripööre õpetajaametisse peab olema teadlik valik ja otsus, mis põhineb arusaamal, et tegemist on väga suure vastutusega. Sellist sammu tasub astuda, kui inimesel on tunne, et ta tõesti soovib mõjutada laste ja noorte elu. See soov annab tähenduse eesootavatele kompromissidele, koostööle ja väljakutsetele.
Mul on varasem pedagoogiline haridus, kuid koolis õpetajana ma töötanud ei ole ega vasta oma hariduse poolest õpetaja kvalifikatsiooninõuetele, seetõttu ootab ees kutse taotlemine. Õpetajana tööleasumise otsus on minus kasvanud mitme aasta jooksul ning pärast töötamist väga erinevatel ametikohtadel. Klassiõpetaja ameti valisin, et olla turvalise ja innustava esimese koolikogemuse loojaks. Klassiõpetaja avab lastele ukse kooliellu ja see on suur vastutus.
Kindlasti ei ole õpetajatöö lihtne, kuid kui otsus tuleneb teadlikust valikust ja sisemisest veendumusest, on kõik võimalik.Minul on oma kooliga väga vedanud – mul on toetavad kolleegid, kellega saab jagada rõõme ja väljakutseid.
Elukogemus on midagi, mida ülikool ei anna, ja just see aitab keerulistes olukordades sageli rahu säilitada ja lahendusi leida. Pedagoogilisi oskusi saab juurde õppida ja seda ma ka teen. Seega, kes soovivad kooliellu päriselt panustada, saavad kindlasti selle karjääripöördega väga hästi hakkama.
Foto: Adam Karu
Minni Hein, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Olin oma eluga kohas, kus otsisin uut ja tähenduslikku tööalast suunda. Kui sattusin kooli asendusõpetajaks, oli see minu jaoks nagu koju jõudmine – seda olingi otsinud.
Eelnevas tööelus olin loonud ja läbi viinud kunstialaseid haridusprogramme, mis andis ka õpetamiskogemuse. Keel ja kirjandus on mulle alati huvi pakkunud ja oma varasemates tiimides olen alati olnud sõnasepa rollis, kes rõõmuga kirjutab. Sammu eesti keele ja kirjanduse õpetajaks ei oleks ma tõenäoliselt julgenud astuda kindla tagalata – minu ema on kirjanduse õpetaja ja teadsin, et võin tema abile ja kogemustele loota. Lisaks on meil koolis väga toetav tiim ja toredad kolleegid, see on oluline väärtus.
Üheks korralikuks väljakutseks pidasin kooli tööle asudes õppetöö hindamist. Praeguseks olen mõistnud, et see võib olla noortele väärtuslik tagasiside, mis toetab nende arengut. Tõsi, sellise sisulise tagasiside andmine on mõnikord ajamahukas.
Õpetajaamet on väga rikastav. On inspireeriv näha, kuidas õpilased avastavad tekstide kaudu maailmas ning iseeneses uusi tahke. Klassiruumis tekib eriline sünergia, mis annab jõudu rohkemaks, kui esialgu arvasin ennast jõudvat. Lisaks on see põnev arengukoht ka endale, sest sukeldud õpetatava aine sügavusse.
Arvan, et karjääripööre õpetajaks sobib neile, kes on iseendaga rahus. Sisepinged ja negatiivsus kurnavad, tasakaal kandub aga klassiruumi. Head õpetajat kannustab siiras soov noortega töötada – suhelda, kuulata, kaasa mõelda. See on õpetajatöö olemus.
Lisa kommentaar