Laste vaimse tervise ning heaolu parandamiseks on oluline süsteemselt ja järjepidevalt arendada nii laste, õpetajate kui ka lastevanemate sotsiaal-emotsionaalset pädevust. See suurendab iga lapse võimalust haridusteel ja hilisemas tööelus edukalt hakkama saada.

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 andmetel käib Eestis enam kui 91% 2–7-aastastest lastest lasteaias ning saab osa riiklikul õppekaval põhinevast kasvatus- ja õppetegevusest. Olgugi et laste päevad on sisustatud mänguliselt, on tegevuste taga peidus nende mitmekülgset arengut toetavad tegevused. Muuhulgas luuakse õppetöö käigus seosed hariduse ja tervise vahel ning laotakse tervisliku eluviisi alustalad.

Eelkooliealiste laste tervist toetav areng

Eelkooliealiste laste tervist toetava arengu edendamiseks on kolm tõhusat viisi: arendada keskkonda, vanemate ja õpetajate pädevusi ning laste pädevusi. Suur mõju laste sotsiaal-emotsionaalse pädevuse (SEP) ja prosotsiaalse käitumise arendamisel on just alushariduses rakendataval ennetaval sekkumisel. Kõige tõhusam viis on teha seda kodu, haridusasutuse ja kogukonna koostöös.

Lapsed arenevad peamiselt mängu ja kogemuste saamise kaudu, mistõttu on oluline, et igapäevane keskkond soodustaks sotsiaal-emotsionaalsete teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist ning tagaks lapsele vajalikud toimetulekuoskused. Oma tunnete reguleerimiseks on oluline, et laps teaks, mis on tunded, ja oskaks neid märgata. Täiskasvanud saavad last aidata talle eeskuju näidates ning enda ja lapse emotsioone kirjeldades. Näiteks lause „Ma olen kurb“ aitab lapsel oma emotsiooni kindla tundega seostada ja seda hiljem kergemini ära tunda, ühtlasi avardab see tema sõnavara.

Emotsioonide teadlikku juhtimist tuleks lastega turvalises ja rahulikus keskkonnas harjutada. Olukorras, kus tugevad emotsioonid domineerivad, me ratsionaalselt mõelda ei suuda, mistõttu on abiks eelnevalt loodud mõttemustrid. Harjutamiseks sobivad teadveloleku (ingl mindfulness) harjutused. Näiteks võib lapsega koos teha „Karupoeg Puhhi“ harjutust. Selleks tuleb sügava sissehingamise, varvastele tõusmise ja sirgete käte õhku tõstmise ajal öelda „Karupoeg“ ning seejärel käsi lõdvestades ja ette kummardades „Puhh“.

Mängides arenevad lapse kujutlusvõime, sõnavara ning oskus probleeme lahendada ja seoseid luua. Soodustades lasteasutuses ja kodus lapse juhitud mängu, panustame oluliselt tema iseseisvumise, julguse, eneseteadlikkuse ja enesehinnangu kujundamisse. Lapse igapäevane mäng annab olulist infot tema heaolu kohta, mistõttu võivad haridustöötajate mänguteraapilised teadmised ja oskused probleemide varajast märkamist hõlbustada.

Sotsiaal-emotsionaalse pädevuse olulisus

Lapsi ohustavad ühe enam vaimse tervise probleemid. Eriti haavatavaks muudab nad kergete ja mõõdukate vaimse tervise esmasümptomite tähelepanuta jätmine, mis loob eeldused tõsisemate vaimse tervise häirete kujunemiseks. Varajast märkamist ja sekkumist on peetud küll äärmiselt oluliseks, ent OECD andmetel jõuavad kergete või mõõdukate vaimse tervise probleemide esmasümptomitega lapsed märksa harvem vajaliku abini kui lapsed, kellel on juba tõsisemad häired. Ka laste vaimse tervise uuringust selgub, et depressiooni ja ärevuse märke ning tähelepanu ja käitumise probleeme on juba 8–10-aastastel. Esimesed ohumärgid võivad avalduda juba lasteaias.

Sotsiaalsete oskuste puudumine võib põhjustada lapse endassetõmbumist, tõrjutust, antisotsiaalset käitumist ning õpiraskusi ja madalat enesehinnangut. Rajaleidja andmetel vajab Eestis ligi neljandik õpilastest õppetööga toimetulekuks tugiteenuseid, ühtlasi kasvab iga aastaga haridusliku erivajadusega laste arv.

Uuringud näitavad, et lapseeas tähelepanuta jäänud raskused suurendavad hilisemas elus riskikäitumise, õigusrikkumiste ja vaimse tervise probleemide riski. Laste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste, prosotsiaalse käitumise ja emotsioonide juhtimise arendamine eelkoolieas aitab seda ennetada. Eelkooliealise lapse prosotsiaalseks käitumiseks võib olla mänguasjade jagamine või abivajava sõbra aitamine, empaatia näitamine on oluline emotsionaalne ja sotsiaalne pädevus.

SEP aitab vähendada laste ärevust, käitumis- ja sõltuvusprobleemide teket, õpetada neid oma emotsioone ja stressi juhtima, keskenduma ja tulemuslikult õppima ning parandada haridusasutuse sisekliimat. Need oskused võimaldavad lastel luua häid suhteid, märgata ja rakendada enesearengu võimalusi, langetada kaalutletud ja vastutustundlikke otsuseid ning tulla paremini toime argipäevaste olukordadega.

SEP roll kiusuennetuses

Sotsiaalsete oskuste puudumist ning sotsiaalset ja psühholoogilist kohanemist seostatakse uuringutes ka kiusamisega. Kiusamise ennetamisel on oluline roll kiusamisvaba õhkkonna loomisel, sobiva väärtusruumi kujundamisel ning õpetajate ja vanemate positiivse oodatud käitumise mudeldamisel.

„Kiusamisest vabaks“ programmi mõju-uuringus toodi esile täiskasvanute hoiakute roll kiusamiskäitumises. Sageli peetakse kiusamiseks pigem füüsilist kui kaudset agressiivsust. Täiskasvanute seas on levinud kolm peamist kiusamisteemalist hoiakut: normaliseeriv, vältiv ja ennast kehtestav. Normaliseeriva hoiakuga täiskasvanu mõistab kiusamist kui lapse arengu loomulikku osa, mistõttu ta alahindab kiusamiskäitumise mõju lapse psühhosotsiaalsele heaolule ega paku talle vajalikku tuge. See hoiak võib kiusamisjuhtumite arvu pigem suurendada. Vältiva hoiakuga täiskasvanu julgustab last kiusamisolukordadest hoiduma, ent ise aktiivselt ei sekku. Lapsel jääb nii puudu vajalikust emotsionaalsest toest, et tekkinud emotsioonidega toime tulla, ning tema negatiivsed emotsioonid võivad hoopis süveneda. Ennast kehtestava hoiakuga täiskasvanu julgustab last enda eest seisma ning panustab sealjuures tema enesekindluse ja sotsiaalsete pädevuste arendamisse.

Motivatsiooni loomine ja õppimise toetamine

Lapse arengu ja käitumisharjumuste kujundamisel on oluline roll kodul ja haridusasutusel, sealjuures füüsilisel keskkonnal ja õpetajal. Rühmaruumi eesmärgipärane kujundamine võimaldab liigendada selle tegevuspesadeks, luua koostööd ja liikumist soodustavaid alasid ning vaikse mängu ja omaette olemise nurgakesi.

Ryani ja Deci isemääramisteooria, millest lähtutakse nii hariduses kui ka kootsingus (ingl coaching), rõhutab õppija autonoomia-, kompetentsuse- ja seotusvajaduse toetamist õpilase sisemise motivatsiooni, pingutuse ja õppimise soodustamisel. Õppimist mõjutavad õpetaja isiklik motivatsioon, hoiakud, käitumine ja tagasiside andmise viis.

Kirjeldav ja kootsiv juhendamine ning ajastatud ja konstruktiivne tagasiside arendavad lapse eneseusku, uudishimu ja oskust näha eksimustes õppimise võimalust, samas kui kriitiline tagasiside võib seda pärssida. Sisemist motivatsiooni toetab ka perega veedetud kvaliteetaeg.

Uuringutest selgub, et sisemiselt motiveeritud lapsed on enesekindlamad, kogevad vähem ärevust ja depressiooni, puuduvad ja lükkavad tegevusi vähem edasi. Nad suudavad oma aega paremini planeerida, vigadest õppida, probleeme lahendada ning kasutavad tõhusamaid õpistrateegiaid.

Läbipõlemine on Eesti haridustöötajate, eelkõige alustavate ja 30–39-aastaste vanusegruppi kuuluvate õpetajate seas kasvav probleem. Järjepideva ja süsteemse haridustöötajate autonoomse motivatsiooni, SEP ning teadveloleku arendamine aitavad ennetada läbipõlemist ja personali voolavust. Tõhusat tuge pakub ka arengumõtteviisi kujundamine, milleks sobib teaduspõhine hariduskootsing.

Tulevikuoskused

OSKA tööelu üldoskuste uuringu andmetel on kiiresti muutuvas töömaailmas üha olulisemad enesejuhtimise, mõtlemise ja suhtlemisega seotud pädevused. Ka tehnoloogilised pädevused on tulevikus olulised, mistõttu arendatakse neid juba lasteaias. Eelmainitud pädevuste aluseks on samuti SEP.

Eelkooliealiste laste tehnoloogia kasutamisel on oluline lähtuda eakohase arengu toetamisest. Tervise Arengu Instituut soovitab alla kaheaastastel lastel ekraaniaega vältida ning kuni kuueaastastel piirata seda ühe tunnini päevas. Ühtlasi soovitatakse luua lastele eakohasel sisul, turvalisel ekraaniajal ning teadlikul kvaliteetajal põhinev meedia tarbimise plaan.  

Kompleksse analüüsivõime, seoste loomise ja enesejuhtimisoskuste puudumise tõttu ei suuda lapsed nähtut piisavalt analüüsida ja selle põhjal asjakohaseid seoseid luua. Ühtlasi on nende jaoks keeruline kiire infovoo protsessist „tavategevuste“ juurde üle minna, mistõttu võivad neil tekkida sõltuvuskäitumisega sarnased reaktsioonid.

Uuringud näitavad, et ka vanemate liigne ekraaniaeg soodustab laste seadmekasutust. Väikelaste ulatuslik ekraaniaeg suurendab oluliselt lapse kognitiivse ja sotsiaal-emotsionaalse arengu riske, vähendab lapse ja vanema kvaliteetset suhtlust, kõne arengut, unekvaliteeti ja arenguvõimalusi tulevases elus. Kooliealiste laste suurenenud ekraaniaega seostatakse ka PISA testide madalamate tulemustega.

Kuidas edasi?

Et ühiskonnas soovitud muutust päriselt ellu kutsuda, on oluline, et ennetustegevusi planeeritaks ja viidaks läbi strateegiliselt ja järjepidevalt. Eelistada tuleks sekkumisprogramme, mille mõju on teaduslikult tõestatud. Ühekordsed ja projektipõhised sekkumised ei oma hoiakute, väärtuste ja käitumisharjumuste kujundamisel pikaajalist mõju, mistõttu on muutust vaja luua nii riiklikul, kohalikul, kui ka organisatsiooni tasandil.

Õpetajate tööriistakohvrite täiendamisel võiks tõendatud programmide seast eelistada „Vaikuseminutite“ koolitusprogrammi õpetajatele, Gordoni õpetajate kooli ja hariduskootsingut. Laste pädevuste arendamiseks võiks eelistada „Kiusamisest vabaks“ programmi ning „Vaikuseminuteid haridusasutustes“. Vanemate pädevuste arendamiseks sobivad hästi tõendatud tulemustega „Imeliste aastate“ vanemlusprogramm ja Gordoni perekool, MTÜ Vaikuseminutite ja Perepesade koostööna pakutav teadveloleku kursus „Kuidas toetada last keskendumisel ja emotsioonidega toimetulekul“ ning kuni kuueaastaste laste emadele suunatud kursus „Asi on emaduses“ või Peaasi.ee vestlused „Räägime lastest“. Tasub meeles pidada, et harjumuste kujundamisel on oluline roll järjepidevusel.

Rahvusvaheliste tõhusate sekkumiste hulgas on ligi 30 riigis rakendatav „Triple P“ vanemlusprogramm, Euroopa eri riikides rakendatav „Zippy’s friends“, Soomes kasutust leidev „Icehearts“ ning ka Eestis pakutavad „Vaimse tervise esmaabi“ (ingl Mental health first aid (MHFA). Enam kui 30 riigis on populaarne vanemlusprogramm „Imelised aastad“ (ingl The Incredible Years). „Imeliste aastate“ õpetajakoolitustest oleks õpetajatele suur abi, aga Eestis neid kahjuks ei pakuta. Poolas rakendatakse programmi „Next Stop: Mum“ ja Belgias „Belgia reformi“.

Võrreldes koolikeskkonnas rakendatavate tõenduspõhiste SEP sekkumisprogrammide valikuga (kiusuennetusprogramm „Kiva“, VEPA käitumisoskuste mäng, SPIN-programm, „Hooliv klass“, „Helge kool“ jne) on Eestis alushariduse suunal neid oluliselt vähem. Võttes arvesse SEP olulisust eelkooliealiste arengus, on oluline rakendada alushariduses teaduspõhiseid programme praegusest rohkem.

Kuna lasteasutused toovad kokku eri sihtrühmad – lapsed, haridustöötajad ja vanemad –, loob see ideaalse pinnase ühiskonna mitmete raskuskohtade leevendamiseks, sh rahvastiku terviskäitumise ja tervisenäitajate parendamiseks. Inimeste teadlik terviskäitumine vähendab tervishoiusüsteemi ülekoormatust ja riigi kulutusi. Ennetustegevuse kavandamisel on oluline roll ka riigi toel, mis võimaldab tõenduspõhiseid ennetussekkumisi laiemalt pakkuda.

Artikkel on valminud Tartu Ülikooli „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ õppekava õpingute raames.