Finišisirgele jõuti kõrvuti. Fotod: Ragnar Kaasik

Tallinna koolinoored trotsisid orienteerudes vihma ja tuult

Finišisirgele jõuti kõrvuti. Fotod: Ragnar Kaasik
7 minutit
76 vaatamist

Parimad teenisid mõistagi ka medalid.

Kehaline kasvatus või liikumisõpetus on aine, mis on viimase kümne aasta jooksul vast kõige rohkem muutunud. Vähemalt võib selline mulje jääda kõrvaltvaatajale, kuna jutte teemal, mida ja kui palju tohib lapselt nõuda, et nad oleks ühtepidi füüsiliselt ja teistpidi vaimselt terved, liigub palju. Pilt, mis vaatas eelmisel nädalal vastu Tallinna 43. koolinoorte sportmängude orienteerumise meistrivõistlustelt, tõestas, et muutunud on vististi ikkagi vähem, kui tundub. 

Thea Turulinn.

30. aprill, mil võistlused aset leidsid, oli Tallinnas hommikust õhtuni vihmane, tuuline ja külm. Enne kui ma sammud Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi juures asuva võistluste keskuse poole seadsin, tegin kehva ilma tõttu korraldajale kontrollkõne uurimaks, kas orienteerumine ikka toimub. Kohale jõudes selgus, et ilmale väga tähelepanu ei pööratud. Vähemalt ei teinud seda lapsed ise. „Need, kes arvavad, et tänapäeva lapsed ei jaksa või ei taha, peaksid seda kõike siin nägema,“ ütles Tallinna Reaalkooli kehalise kasvatuse õpetaja Thea Turulinn võistlusmelu jälgides. Ivo Raenok, tema kolleeg Tallinna 21. Koolist, tõi välja, et just vihmase, porise ning külma ilmaga pannakse noore iseloom proovile. „Nagu näha, trotsivad lapsed olustikku naeratusega. Minu jaoks on see kõige tähtsam, kuna selle tegevuse käigus inimloomus kasvab. Tulevikus saavad nendest lastest inimesed, kes teisi innustavad, ning nende liikumisrõõm ja tahtmine säilib,“ arutles Raenok.

Lapsed tahavad võistelda

Kuigi viimasel ajal on olnud palju juttu sellest, et võistlusmomenti ei tohi lastele peale suruda, otsivad paljud lapsed just seda. Turulinn toob välja, et selleks taolised võistlused vajalikud ongi. Nendest saavad osa võtta lapsed, kes ihkavad teistega võistelda. „Õpilased uurisid minult äsja, kas nad saavad oma koolile ikka punkte ka võita. Kui ütlesin, et see ei ole ürituse peamine mõte, vastas üks, et üritab siis iseennast ületada,“ rääkis ta. Nõmme Erakooli õpetaja Piret Kask on nõus, et noored ihkavad võistlusmomenti. „Kui nad saavad end teiste laste ja koolide vastu proovile panna, hakkavad nad oma sooritust teistmoodi nägema. Siis tahavad nad teine kord uuesti tulla ja paremini teha,“ selgitas Kask. 

Ivo Raenok mõtiskleb liikumisõpetuse rolli üle tänapäeva ühiskonnas laiemalt ja jõuab järeldusele, et mingis mõttes on tegemist paradoksiga. Ühelt poolt on meie ülesanne tähtsustada indiviidi, teisalt peame aga looma meeskondliku ja tervikliku ühiskonna. „Need kaks poolt saavad koolis kokku, seal tuleb see sümbioos tekitada. Mulle tundub, et ühiskond on selle koha pealt natuke rabe: teatakse väga hästi, kuidas midagi teha, aga tegevus sellele kahjuks tihti ei järgne,“ räägib Raenok. Ta peab silmas tõsiasja, et igasuguseid tingimusi ja juhtnööre paika pannes ei mõelda sellele, et ühe liikumisõpetuse õpetaja jaoks võib nende realiseerimine osutuda üsna suureks peavaluks. 

Paljude lapsevanemateni on jõudnud info, et liikumisõpetus on tänapäeval hoopis midagi muud kui see, millega nemad kehalise kasvatuse tunnis harjunud olid. Turulinn on sellega kursis, aga päris nii see tema sõnul ei ole. „Nimetagem ainet liikumisõpetuseks või kehaliseks kasvatuseks – see pole nii palju muutunud, kui tunduda võib. Eri spordialadele oleme ka varem püüdnud väga erinevalt läheneda. Kõikidel koolidel pole lihtsalt selleks tingimusi ja võimalusi,“ teeb Turulinn uue teemaga algust. 

Loovus on võti

Naljaga pooleks võib öelda, et Raenoki mainitud peavalu võib põhjustada aktiivne loovmõtlemine, mida kehalise kasvatuse õpetajad iga päev rakendama peavad. Kooliti ja piirkonniti erinevad võimalused liikumisõpetuse läbiviimiseks suuresti. Vähemalt Tallinnas naudivad ideaalseid tingimusi vähesed. Nii tuleb nutikalt ära kasutada need võimalusi, mis olemas on. „Meil on õnneks kooli kõrval Politseipark. Üks tund toimub kooli staadionil ja teine pargis. Seal saame eri distantse joosta ja lipumänge mängida,“ on Raenok õnnelik. Turulinn tõdeb, et just kesklinnas, kus ei ole läheduses staadioneid ega metsaaluseid, tuleb võimalused endale ise tekitada. „Kesklinna koolid käivad tihti Snelli staadionil. Juba Toompealt alla tulles vaatan, mitu kooli seal parasjagu on. Sel hetkel hakkabki õpetaja pea loovalt tööle, mõeldes, mida täna teha saab,“ ütleb Turulinn. 

Piret Kask langeb sel teemal ansamblist natuke välja, kuna Nõmme Erakooli ümber on tegutsemiseks ruumi palju. Teisest küljest pole sealgi lähedal staadionit, kus näiteks kaugushüpet harjutada. Selle üle Kask aga ei kurda, tema hinnangul annab reljeefne mets neile palju rohkem võimalusi, kui mõni staadion seda teeks. „Me saame käia suusatamas, orienteerumas – ja seda kõike kooli lähedal. Lagendikke metsa all kasutame sportmängudeks,“ kirjeldab ta. 

Tuleb tunnistada, et suuremat kurtmist ei õnnestunud üheltki neist välja meelitada ja tuju ei paistnud neil juba üsna tugevas vihmasajus grammigi langevat. Iga minimaalse puudujäägi kõrvale tõid nad kuuldavale mitu asja, mille üle rõõmustada. Samasuguse tänutundega, nagu Kask rääkis oma kooli kõrval laiuvast metsast, pajatas Raenok oma kooli ujulast. Ja kuigi Turulinn teatas naerdes, et nad on selle peale väga kadedad, rõõmustas tema võimaluse üle kasutada Kalevi staadionit. „Kõige tähtsam on, et õpetajate silmad säravad. Tõsi, riigiisad võiksid natuke mõelda – äkki saaks seda sära veel natuke juurde tekitada,“ teatab Raenok. 

Koolinoorte sportmängude meistrivõistlused

Orienteerumise etapp, kus õpetajatega kohtusime, on üks ligi 20 võistlusest, mis kogu kooliaasta peale aset leiab. Tallinna Haridusameti peaspetsialisti Madis Annuse sõnul jõuti nüüd koroonaeelse võistluste arvuni. „Noortele ja tänapäeva suundumustele mõeldes on võistlusi isegi natuke rohkem, kuna juurde on tulnud discgolf ja 3 x 3 korvpall,“ alustab Annus. Teist nii suurt koolinoorte võistlussarja tema sõnul Eestis ei ole. Eelmisel õppeaastal võttis sellest osa kokku 8000 õpilast 60 koolist. „Need arvud on väga kõnekad ja selle kõige eesmärk on ikka see, et lapsed tunneks ennast mõnusalt ning liikumist ja sporti toetataks ka väljaspool kooli,“ ütleb ta. 

See, kui aktiivselt koolid sarjas osalevad, sõltub Annuse sõnul palju sellest, mis ajal etapid toimuvad. „Kooliaasta on väga tihe. Lisaks spordivõistlustele on väga palju muid tegevusi, millest osa võtta,“ räägib Annus ning lisab, et pallimängude puhul räägitakse ka võistlustest, mis võivad koolide jaoks aset leida mitu korda mitme kuu vältel. „Need alad on koolide seas väga populaarsed ja on arusaadav, et nad peavad hindama, millistel võistlustel esindatud on.“ Koolide aktiivsus olenevat ka sellest, millised traditsioonid seal spordialal on ja mis ala taustaga on kehalise kasvatuse õpetaja. 

Haridusametil üksi on võistlusi korraldades üsna vähe teha, kuna lisaks asjaosaliste ajakulule eeldab nende korraldamine ka väga head taristut. Seetõttu korraldataksegi võistlusi koos spordi alaliitudega. „Näiteks jalgpallivõistlusi korraldame koostöös jalgpalliliiduga nende taristul jne. Seega on võimalused nende võistluste korraldamiseks olemas,“ selgitab Annus. 

Annuse sõnul käib kogu planeerimine lastele mõeldes, kuna eesmärk on pakkuda midagi just neile. Koostöö alaliitudega võimaldab lastel võistelda ka kohtades, kus Eesti ja maailma tipud üksteisega mõõtu võtavad. „Mais toimuvad kergejõustikuvõistlused Kadrioru staadionil,“ toob ta näiteks. 

Alaliidud tulevad nendele soovidele hea meelega vastu. MTÜ Orienteerumisklubi Nõmme juhatuse esimees Kaido Nurja, kes oli orienteerumise etapi peakorraldaja ja rajameister, selgitas, et alaliidud tunnevad oma ala tuleviku pärast muret. „Ala tuleviku kindlustamiseks on oluline seda noortele tutvustada ja niisugune koostöö on selleks väga hea. Olen orienteerumisegi puhul täheldanud, et kui inimene on nooruses kasvõi natuke aega seda ala harrastanud, tuleb ta juba täiskasvanuna varem või hiljem selle juurde tagasi. On tähtis, et ta saaks pisiku külge,“ ütleb Nurja. 

Keskkoolide arvestuses tegid orienteerumise etapil puhta töö just Thea Turulinna juhendatud noored Tallinna Reaalkoolist, kuhu läks nii poiste kui tüdrukute arvestuses esikoht. Tüdrukute arvestuses noppis reaalkool lausa nelikvõidu. 4.–6. klasside arvestuses läksid esikohad Tallinna Saksa Gümnaasiumisse ja Nõmme Põhikooli. 7.–9. klasside arvestuses aga Tallinna Ühisgümnaasiumisse ja Audentese Erakooli. 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pöördumised härra Aaviku poole

Johannes Aaviku sünniaastapäevale pühendatud esseekonkursile laekunud töödes räägiti nii haridusest kui keele tulevikust ja sõna jõust.

Keeleteadlase ja -uuendaja Johannes Aaviku…

8 minutit
1 kommentaar

Eesti keelevaldkonna mäed ja karid

26. mail tähistati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 20 aasta möödumist eesti keele arengukava sünnist.

Esimese eesti keele riikliku arenduskava kiitis valitsus…

5 minutit

Mis raamatust me algame?

Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus.  Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…

8 minutit
Õpetajate Leht