Tandemõpe Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis sai alguse 2020/2021. õppeaastal, kui tollane eesti keele õpetaja, praegune koolijuht Natalia Samoilova alustas omal initsiatiivil koostööd eestikeelsete koolidega, pakkudes neile võimalust osaleda tandemõppes. Praeguseks teeme püsivalt koostööd Vanalinna Hariduskolleegiumi ja Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumiga.

Kohtumised toimuvad gümnaasiumiastmes igal aastal, aeg lepitakse kokku vastavalt koolide võimalustele. Eesmärk on viia kokku eesti ja vene emakeelega noored, et nad saaksid harjutada keelt loomulikus suhtluskeskkonnas. Tänavune üritus tõi taas kokku enam kui sada noort, kes said väärtusliku kogemuse teise keele praktiseerimisel ning julgema eneseväljenduse arendamisel. Põhitegevusteks on olnud vestlusring, kellamäng, minilavastused, laulmine ja tantsimine. 

Erinevalt varasematest aastatest kogusid sel õppeaastal kaks meie kooli 10. klassi õpilast programmis osalenutelt ka tagasisidet, mis andis võimaluse hinnata ürituse mõju õpilaste silme läbi. Tagasiside (110 õpilaselt) oli ülekaalukalt positiivne: vaid üks osaleja andis negatiivse hinnangu, samas kui enamik pidas kogemust kasulikuks ja innustavaks.

Ligikaudu pooled vastanutest tundsid, et nende keeleoskus paranes märgatavalt, ülejäänud hindasid edasiminekut pigem tagasihoidlikuks, kuid siiski olemasolevaks. Kõige positiivsemalt tõsteti esile tutvumisringi, mida nimetati kõige väärtuslikumaks tegevuseks – just seal loodi esimene kontakt ja tekkis turvaline suhtlusõhkkond. 

Tantsimine ja laulmine tegid osalejatele rõõmu ning aitasid kogeda keeleõpet muusika kaudu. Samas toodi esile ka kitsaskohti – näiteks jäi tantsimiseks ruumi napiks ning mõned osalejad pidasid aruteluteemasid liiga keerukateks. See aga ei takistanud noori: kõik said võimaluse keelt kasutada elulistes olukordades ning see aitas suurendada enesekindlust ja motivatsiooni. 

Umbes kolmandik vastanutest soovis rohkem vaba aega omavaheliseks suhtlemiseks, mis osutab sotsiaalse komponendi olulisusele keeleõppes. Koostöised tegevused, mängud ja spontaansed vestlused loovad keelele tähenduse – need on keelekeskkonna loomisel hindamatu väärtusega. 

Õpilased tegid mitmeid konstruktiivseid ettepanekuid: nad sooviksid rohkem rääkimismänge, arutelusid, võistlusi ning uusi teemasid, näiteks filmid, hobid, sport, muusika ja kultuurilised erinevused.  

Kõnekas on fakt, et kõik küsitluses osalenud soovisid osaleda sarnastel üritustel ka edaspidi. See kinnitab, et keeleõpe, mis toimub rõõmu, liikumise ja koostöö kaudu, on tõhus ja noortele tähenduslik. 

Artikli autorid osalesid tandemõppeüritustel, viisid läbi osalejate tagasiside kogumise ning analüüsisid selle tulemusi.