Põhikooli lõpetamiseks on õpilastel vaja sooritada kolm eksamit, millest üks on valikeksam. Aastast aastasse on olnud lõpetajate lemmikeksam inglise keel, millele registreerus tänavu 9663 põhikoolilõpetajat.
Kui Harno lehelt statistikat vaadata, siis prantsuse keele valikeksamit on alates 2020. aastast igal aastal teinud 2–6 õpilast. Ka varasemal ajal pole sooritajate arv oluliselt suurem olnud.
Tallinna Prantsuse Lütseumi prantsuse keele õpetaja Rahel Kard ütleb, et nende koolis sooritas sel aastal prantsuse keele valikeksami neli põhikoolilõpetajat. Eksami valivad tavaliselt need, kes tunnevad prantsuse keele vastu suurendatud huvi ega karda väikest väljakutset – võrreldes näiteks inglise keele eksamiga on prantsuse keele oma ikkagi natuke keerulisem.
„Vähest sooritajate arvu mõjutab näiteks võimalus valida inglise ja prantsuse keele vahel – siis valitakse pigem inglise keel, sest seal on lihtsam kõrget (üle 90%) tulemust saada,“ põhjendab Kard inglise keele populaarsust. „Prantsuse keele valikeksami kuulamis- ja lugemisosa on pigem keerulised ning seal kaotatakse sageli punkte.“
Prantsuse lütseum suunab 9. klassi lõpetajaid tegema DELF Scolaire B1-taseme keeleeksamit, mille sooritamine annab rahvusvaheliselt tunnustatud diplomi. Lütseumi 55 põhikoolilõpetajast tegi sel aastal eksami 30 ja kõik said B1-diplomi kätte. Taseme kättesaamiseks tuleb eksamil saada 50%. Punktide pinge on seega väiksem kui valikeksami puhul.
Kadrioru Saksa Gümnaasiumi saksa keele õpetaja ja DSD-eksamite koordinaator Kersti Sõstar tõdeb, et nende koolist ükski õpilane saksa keelt põhikoolieksamiks ei valinud. Samas osalesid 66 üheksanda klassi õpilast märtsis rahvusvahelisel DSD I kirjalikul ja suulisel eksamil. Selle põhjal saavad õpilased vastavalt tulemustele sertifikaadi A2- või B1-keeleoskustaseme sooritamise kohta.
Võõrkeeleeksamitele registreerunute arvud
- Inglise keel – 9663.
- Vene keel – 704.
- Saksa keel – 27.
- Prantsuse keel – 6.
- Eesti keele teise keelena – 3339.
Allikas: Harno
Kas põhikooli inglise keele eksam on liiga lihtne?
Kati Bakradze-Pank, inglise keele õpetaja, Tallinna Ühisgümnaasiumi humanitaarvaldkonna juht
Inglise keele eksam on nii õpetajate kui õpilaste hinnangul teistest eksamitest kergem, tase on olnud aastate lõikes ühtlane. Inglise keele õpetajana pean tõdema, et eksam on lihtsam ja nõuab vähem pingutust kui inglise keele õpingud kooliajal jooksvalt.
Meie koolis valis inglise keele valikeksamiks 80 protsenti õpilastest – see eksam on olnud igal aastal umbes sama kõrge osalusega. Usun, et üle Eesti on see näitaja sama.
Õpilaste valikud
Küsisin õpilastelt, miks nad valisid valikeksamiks inglise keele. Pea kõikide õpilaste sõnul on inglise keele eksam kergem kui ülejäänud valikeksamid ja selleks ei pea nii palju valmistuma. Õpetajana ei usu ma, et inglise keele eksami koostajad on õpilastele nimme kergema ja teiste ainete spetsialistid keerulisema eksami teinud, aga tõsi on, et inglise keelega on praeguse aja õpilastel kogemusi palju rohkem kui teiste ainete või keeltega – see on nendele mitu korda tuttavam. See võibki olla peamine põhjus, miks inglise keele eksam paljudele lihtne tundub.
Aga Mirjam, minu läbinisti viieline õpilane, ei valinud inglise keelt. Ta tegi hoopis ühiskonnaõpetuse eksami. Kui ma temalt küsisin, miks ta inglise keelt ei valinud (kuigi tal olid kõikides ainetes väga head tulemused), ütles ta, et tahtis pingutada ja eksamiainet rohkem õppida. Mirjam on juba võõrkeeletunnis näidanud suurt huvi ja laialdasi teadmisi ühiskonna, maailmamajanduse ja poliitika teemadel.
Mia, samuti 9. klassist, valis keemiaeksami, kuna keemia on üks tema lemmikaineid ja huvitab teda väga. Samuti läheb keemia hästi kokku tema tulevikuplaanidega: Mia soovib saada arstiks.
Seega lähtub see viiendik õpilastest, kes eelistab teha eksami inglise keele asemel mõnes teises aines, eksamivalikul oma teadmistest-oskustest, erihuvist, tulevikuplaanidest ja soovist sügavamate teadmisteni jõuda.
Inglise keele eksamit valides võib õpilasel olla suurem lootus maksimumpunktid saada. Iga õpilase soov on saada inglise keele eksamil enda jaoks maksimumpunktid. See aga ei tähenda, et eksami ettevalmistamine nõuaks õpetajatelt vähem pingutust kui mõne teise aine eksam. Võõrkeeleõppes on muutunud oluliseks peenhäälestus, detailid, keelenüansid, millele õpetajad tähelepanu pööravad ja mille õppimine võib õpilastele pigem tüütu tunduda. Pean silmas just kirjakeele aspekte, nagu õigekiri, formaadi nõuded, teksti tonaalsus ja lauseloome, keelendid ja muu sihtkeele eripära, aga ka käekiri ja vormistus, mis nõuavad õpilastelt pingutust ja viimistlust.
Emotsionaalne toetus
Nüüd, kui põhikooli kolm eksamit on möödas, on aeg pöörata tähelepanu nendega seotud emotsioonidele. Kui inglise keele eksam on lihtne – õpilased ütlevad, et ei pea selleks kuigi palju pingutama –, siis miks näen seal ikkagi õpilaste pisaraid, värisevaid käsi ja läbihigistatud triiksärki? Olen ju olnud toetav, ülimalt paindlik ja õpilastega arvestav, ettevalmistus läbi aastate on olnud eesmärgistatud, kasutatavad õppematerjalid vastavad eksami sisule ja edaspidisteks õpinguteks on õpilastele antud hea stardipositsioon. Mul on mure, et õpilased on isegi kerge eksami puhul seadnud endale nii suured ootused, et neil on raske oma emotsioonidega toime tulla.
Pingetest tulevadki pisarad silma, kui õpilane peab eksami suulises osas oma aineõpetajaga vestlema teemadel, mis on talle juba tuttavad, ka vestluse formaat on teada. Olgugi teadmised ja oskused olemas, ärevus on suur. Seetõttu peabki pöörama eksami ettevalmistusel suurt tähelepanu emotsionaalsele toele.
Jäta aine teisejärguliseks!
Arvan, et nüüdisaegses pedagoogikas on aineõpetus õigustatult teisel kohal, tähtsam on kujundada ja hoida suhteid, mida loome õpilastega ja mida õpilane loob enda sees iseendaga ja teistega. 9. klassi lõpetamise eel aga valigem kindlasti õpilane, mitte aine.
Tahan kõigile õpetajatele südamele panna, et enne eksameid tuleb pöörata suurt tähelepanu õpilaste sotsiaalsetele oskustele ja eelkõige emotsioonidele. Uuringute põhjal õpivad õpilased paremini, kui õpetajad on arvestanud nende emotsioonidega ja õpilased oskavad ennast keerulistes olukordades juhtida. Õpetajad tunnevad enne eksameid tihtipeale muret, kas õpilased saavad need tehtud, ainekava läbitud, materjali omandatud. Õpilased on tegelikult hästi valmistunud, Eesti õppekava on spiraalikujuline, kus aeg-ajalt teemasid korratakse, tööd on ju tehtud aastaid.
Rääkigem oma ainetunnis ka sellest, millised oskused meid toetavad siis, kui keerulist materjali on palju ja seda tuleb tõhusamalt omandada (õpioskused ja -strateegia), kui ülesanded on kuhjunud ja stress kasvab üle pea (emotsioonide juhtimine), kui pinged lähisuhetes, sõprade või iseendaga ei lase keskenduda (sotsiaalsed oskused), kui fookust on raske hoida ja materjali keeruline meelde jätta (kognitiivne regulatsioon). Õpetajatena peame enda sisse vaatama ja meenutama, mida ülikoolis baasvajadustest, suhetest jmt õppisime või mida sel teemal pedagoogilisest kirjandusest lugenud oleme.
Lisa kommentaar