Lõppeval õppeaastal läbis üle pooleteise tuhande põhikooli- ja gümnaasiumiõpilase mingi osa õppekavast kutseõppeasutuses.
EHIS-e andmeil teevad kutsekoolid koostööd 102 kooliga. Enim on kutseõppe nuusutajaid Tartu Erakoolis – 154, järgnevad Sauga Põhikool (84), Kalmetu Kool (81), Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium (75) ja Paide Hammerbecki Põhikool (72).
„Koolid teevad koostööd veelgi rohkem ja õpilaste arv on kindlasti suurem, kuid meil ei ole täpset ülevaadet,“ lausus haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse valdkonna juht Marit Kuusk.
Järvamaa Kutsehariduskeskus on juba kolm aastat pakkunud teise taseme kutseõpet Paide ja Türi põhikoolide 8. klassi õpilastele. Õppeaasta jooksul tutvus paarsada õpilast viis nädalat eri valdkondadega: autotehnika, maaelu, IT ja elektri, teeninduse ja logistika ning ehitusega.
Õpilased olid jaotatud 10–12-liikmelistesse gruppidesse, õppetööd viisid läbi kutsehariduskeskuse õpetajad, selle sisu oli koolidega kokku lepitud.
„Näitasime, missugused võimalused on karjääriks, aga ka laiendasime ja kinnistasime varem õpitut,“ rääkis Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin. „Näiteks kui nad koolis õpivad ristküliku pindala, siis meie juures nägid nad, et vaip, mida tuli puhastada, ongi ristkülik.“
Iga kord täitsid õpilased ka põhjaliku tagasisideküsimustiku. Küsiti sedagi, missuguseid oskusi ja õppeaineid nad õppisid.
„Õpilased oskasid oma peas seosed luua ja said aru, et praktilised tegevused olidki matemaatika, keemia, bioloogiaga seotud. See on kõige tähtsam tulemus,“ sõnas Oselin. Koostööl on mitu tasandit. Õpilased tulevad oma tavapärasest keskkonnast välja ja kutsekooliõpetajad peavad tegelema oluliselt nooremate õpilastega kui tavapäraselt. Õpilased saavad hiljem oma õppeaasta jooksul kutsekoolis kogunenud portfooliot põhikooli kohustuslikuks loovtööks laiendada. Ja sellest tuleb supertöö, sest õpilane uurib ju iseennast, täheldab Oselin.
Palamuselt Luuale
Palamuse Põhikooli 7. klassi õpilased õppisid korra kuus Luua Metsanduskoolis loodusaineid, matemaatikat, tehnoloogiaõpetust ja tutvusid kutseõppe ABC-ga. Päevadesse mahtus palju õppeainete lõimimist ja teooria praktikaga seostamist, tutvust tehti põneva tehnikamaailmaga.
„Kohe esimesel päeval oli matemaatikatund ja õpilane, kellele muidu see aine üldse ei meeldi, ütles pärast klassijuhatajale, et Luual oli matemaatika palju põnevam, sest anti eluga seotud ülesandeid,“ rääkis Palamuse Põhikooli õppejuht Aive Jõessar. Näiteks tuli arvestada õlikanistrite mahtu. Mõnigi tüdruk tegi poistele selliseid ülesandeid lahendades silmad ette!
Koolipäev Luual kestis kl 9–16. Algul kartsid õpetajad, et lapsed ei pea nii pikka päeva vastu, aga reeglid tehti selgeks – puudumised tuleb järele teha. Ja käidigi kohal. Õpetajate sõnul liitis Luual õppimine õpilasi ja ka rühmatööoskused paranesid oluliselt.
Et kutsekooliõppijad on mitu aastat vanemad, valmistusid Luua õpetajad Palamuse laste tulekuks põhjalikult.
„Seitsmes klass on ju parajad rüblikud, tuli mõelda, kuidas õppija jaksaks tunnis kaasas olla. Neile ju pikka loengut ei pea,“ lausus metsandusõpetaja Veiko Belials. Klass jagati kaheks tosinaliikmeliseks rühmaks.
Õpetajail tuli jooksvalt plaane ümber teha ja pause pidada. Vahel ütles Belials rahutuks muutuvatele õpilastele: „Kannatage veel veidike, varsti saate võimlasse.“ Saidki. Ja kui nad olid end tühjaks jooksnud, jaksasid jälle istuda ja keskenduda. Kõige suuremat elevust tekitasid õpilastele Luua õppeklasside ratastel pöörlevad toolid, millega sai ringi sõita.
„Kuid eneseanalüüsilehe täitmise ajal oli klassis veerand tundi haudvaikus. Mitte üks piuks, kõik tegid omaette. Lõpuks katkestasin vaikuse,“ muigab Belials.
Läbimõtlemist nõudis Luua õpetajailt ka töö HEV-õpilastega.
„Oli ette aimata, et neile ei saa jätta tühja hetke, nad peavad olema kogu aeg tegevuses,“ sõnas Belials.
Kui varemalt arvati Palamuse koolis, et karjääriõpetusega 7. klassis alustada on liiga vara, siis nüüd veenduti, et see on just paras aeg.
„Luua õpetajad teevad karjääriõpet väga huvitavalt, räägivad noorte üldistest valikutest, õpetavad inimeseks olemist,“ lausus Aive Jõessar. „Õpilastel olid Luual mapid, kuhu nad kogusid kõik tehtud tööd ja töölehed enesejuhtimisest, lävimisoskusest ja paljust muust. Said teada oma tugevused ja nõrkused. 8. ja 9. klassis saab karjääriõpet jätkata ja mappidesse materjali juurde koguda.“
Teineteisest viie kilomeetri kaugusel paikneval Palamuse ja Luua koolil on teisigi koostöövorme. Vanematele klassidele on Luua külalisõpetajate tunnid, mida nad ise nimetavad meisterõpetajatundideks. 9. klass on käinud füüsika- ja geograafia-, 8. klass tehnoloogia- ja füüsikatundides.
„Õpilased tulevad silmade särades Luualt ja ütlevad, et selliseid tunde võiks rohkem olla,“ lausus Aive Jõessar. Mõnigi õpilane teatab, et tahab just sinna õppima minna.
„Kui õpilased tulevad kutsekooli kohale, näevad sealset keskkonda, saavad nad parema ülevaate,“ märkis Veiko Belials. „Eeltööna tasub koolidel oma ootused-soovid läbi rääkida. Mida paremini on kokku lepitud, seda vähem on segadust.“
Lootus jätkata
Juunikuus tehakse Luua-Palamuse koostööaastast kokkuvõtteid. Mõlemad koolid loodavad, et sügisel jätkatakse seitsmendike projektiga.
Luua koolipäevade eest maksis Palamuse kool arvete alusel. Järvamaa Kutsehariduskeskus pole koolidelt pidanud raha küsima, kuna tegemist on teise taseme kutseõppega ja selleks on riik eelarves raha andnud. Aga seoses kutseharidusreformi ja rahastusmudeli muutusega tuleb tegevused ja mahud üle vaadata, ütleb Rein Oselin ja kinnitab, et on partneritele lubanud teha sama asja edasi ja mitte anda kvaliteedis järele.
Järvamaa on Haridussilma andmeil ainus maakond, kus üle 50% põhikoolilõpetajatest siirdub kutseharidusse.
„See on ülikõva tulemus,“ ütles Oselin. Kutsekool on juba paarkümmend aastat maakonna põhikoolidele oma tegevust mitmel moel tutvustanud. Kuid eesmärk polegi, et kõik just sinna õppima tuleks.
„Võib-olla mõni noor saab hoopis tõuke inseneriks õppida,“ arutleb Oselin. „Või läheb laps, kes peab laudas talledele lutipudelist piima andma, veterinaariat õppima. Või saab aru, et tahab hoopis advokaadiks saada. Laps ei peaks mõtlema sellele, mis on kooli nimi, kus ta õpib, vaid saama teadmised, mis teda tõepoolest huvitavad.“
Gümnaasiumidega Järvamaa Kutsehariduskeskusel koostööd eriti pole. Koolide rahastus- ja toimemudelid on erinevad, nagu ambitsioonid ja eesmärgidki. Kui toimemudel muudetaks sarnasemaks, tekiksid ka koostöövõimalused, märgib Oselin.
Tartu Kunstikool on aastaid koostööd teinud nii põhikoolide kui gümnaasiumidega. Kunstikoolis toimuvad juba mitu aastat Tartu Erakooli vanema astme, ProTERA praktikumid.
„Erakoolil on praktikumide süsteem õppetöö osa ja nii on hea koostööd teha,“ kiitis kunstikooli direktor Kadi Kreis.
Kindel visioon on ka teisel püsipartneril, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumil. Nende õpilastele pakutakse 3D-kursusi kooli loomisest saati üheteist aasta eest (loe ka direktori Merike Kaste kommentaari lk 4).
Miina Härma Gümnaasiumi õpilased on valikainena õppinud fotograafiat. Koostööd on tehtud Jõgeva ja Jõhvi gümnaasiumi, Võnnu, Tartu Variku ja Tartu Karlova kooliga. Uuel õppeaastal lisandub nimistusse Tartu Aleksander Puškini Kool.
Kunstikool vedas mitu aastat ka e-valikkursuste süsteemi gümnasistidele ja kutsekoolide õpilastele. See oli hea võimalus saada osa disainivaldkonna õppest asukohast sõltumata.
„Kunstikool esitab koolidele arve, kuid oleme hoidnud hinna soodsa, lähtudes põhimõttest, et riik on investeerinud ruumidesse ja seadmetesse. Meie valikained on üldjuhul seotud professionaalse digitehnoloogia ja tarkvaraga. Küsime peamiselt juhendamise raha.“
Kadi Kreis saadab igal aastal Tartu koolijuhtide listi varakult pakkumised – et koolid oma soovidega liiga hilja ei ärkaks.
Kutsekoolide juhid on ka välja pakkunud, et näiteks juuni esimene nädal võiks olla riigigümnaasiumides ja riigikutsekoolides valikainete nädal, mil õpilased saavad sõita näiteks Hiiumaale või Ida-Virumaale tundidesse. Valik võiks olla kahesuunaline.
„Kutsekoolid võiksid olla head partnerid oskuste ja üldpädevuste lõimimiseks, sest meil on palju kogemusi,“ lisas Kreis. „Suund on ökosüsteemipõhisele lähenemisele, et me ei piirduks oma kooliga, vaid oleks koostööle rohkem avatud. Aga kas oleme Eestis selleks valmis?“
KOMMENTAAR
HTM-i kutsehariduse valdkonna juht Marit Kuusk:
„Hoiame rahastamise teemat üleval, et see reformi käigus muude teemade vahelt maha ei kukuks. Praegu veel ei tea, kas tuleks raha juurde anda või jagada seda kuidagi üldhariduse ja kutsehariduse vahel. Lootus on edasi minna ja toetada koostööd, et meie poolt oleks selge tugi, mis kannab nii üldhariduse kui kutseõppe väärtusi. Ka huvitegevus võiks toimuda kutsekoolis. Oleme kutsekeskhariduses kasvatanud üldhariduse osa, et õppijal oleks tugev tunne – tal on vajalikud teadmised tööturule minekuks või edasiõppimiseks.“
Palamuse Põhikooli õpilaste tagasisidest
Mis teema oli kõige huvitavam?
- Trenažöörid
- Droonid
- Remondihalli tööriistad
- Ametid ja kutsed
- Metsa uuendamine
- Karjääri planeerimine
- Ettevõtlus
- Metsa mõõtmine
Lisa kommentaar