Koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks on valmimas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) muudatus, mis näeb ette, et koolijuhiga viiakse edaspidi vähemalt üks kord aastas läbi arenguvestlus ja viienda tööaasta jooksul atesteerimine. Kui arenguvestluse läbiviimine on eelkõige tööandja ülesanne, siis atesteerimisse panustavad olulisel määral ka koolijuhid Eesti Koolijuhtide Ühenduse kaudu. 

Koolijuhtide atesteerimissüsteemi loomine lähtub Eesti haridusvaldkonna arengukavast, kus on eesmärgiks seatud koolijuhtide professionaalse arengu toetamine ja nende hindamissüsteemi väljatöötamine ning rakendamine. Atesteerimise süsteemi kavandi on välja töötanud Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise akadeemia koostöös Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi töörühmaga. Kaasatud olid ka Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni töörühm ning koolipidajate esindajad.

Kollegiaalne tagasisidestamine

Atesteerimissüsteemi keskmes on koolijuhtide kollegiaalne tagasisidestamine ja üksteiselt õppimine. See sarnaneb õpetajate omavaheliste tunnivaatlustega, mida peetakse teadusuuringutele tuginedes tõhusaks vahendiks koolimeeskonna professionaalse arengu tagamiseks. Üksteiselt õppides on võimalik panna head ideed liikuma ning samas saada tagasisidet pimenurkade kohta, mida ise ei märka. Loomulikult on selles kesksel kohal usalduslik kollegiaalne kliima, kus ei konkureerita, vaid mõistetakse koostöös peituvat potentsiaali. Ühelt poolt on see eeldus, teisalt aga tulemus. Kui õpetajad vaatlevad üksteise tunde, siis koolijuhtidel on selle asemel atesteerimissüsteemi planeeritud eneseanalüüs. Selles võtab juht kokku oma üldised juhtimispõhimõtted, atesteerimistsükli (viie aasta) jooksul seatud olulised eesmärgid, tegevused ja tulemused. Tulevikus, kui koolijuhi ja -pidaja vahel toimuvad igal aastal regulaarsed arenguvestlused, võib selline eneseanalüüs valmida järk-järgult, aasta-aastalt. Eneseanalüüsid võivad kontekstist tulenevalt suuresti erineda – mõni kool avab uusi õppehooneid, mõni liidetakse teisega, sellest tulenevalt seisavad ka koolijuhtide ees väga eriilmelised ülesanded. Atesteeritav koolijuht analüüsib ka, kuidas ta on panustanud atesteerimistsükli jooksul oma isiklikku professionaalsesse arengusse ehk teisisõnu hoolitsenud isiklike ressursside eest, mis võimaldavad tööd hästi teha. Selles valdkonnas on koolijuhtidele juba varasemast olemas haridusasutuse juhi kompetentsimudel. Selle abil saab atesteerimistsükli jooksul kirjeldada oma tugevusi ja arenguvajadusi ning planeerida enesetäiendamist. Sellised atesteerimistsüklis läbi viidud hindamised nii isiklikus kui ka organisatsiooni mõttes on eneseanalüüsi koostamisel väga head vahendid eesmärkide asjakohasuse või tulemustele antava hinnangu põhjendamisel. Samas säilib atesteeritava koolijuhi autonoomia ja omanikutunne – ükski tulemus ei jõua atesteerimiskomisjonini automaatselt, neid saab vaid koolijuht oma eneseanalüüsi kaudu vahendada. Eneseanalüüsiga samal ajal annab atesteeritava koolijuhiga toimunud koostöö kohta kirjaliku hinnangu ka tema koolipidaja. See loob eneseanalüüsile konteksti, andes pildi kahepoolse koostöö kohta.

Atesteeritava koolijuhi tööga tutvuvad tema eneseanalüüsi ja koolipidaja kirjaliku hinnangu alusel kaks selleks ettevalmistuse saanud koolijuhist kolleegi. Komisjonis olevad kolleegid jälgivad eesmärkide ja tulemuste kohta toodud tõendeid ning seda, kuidas on juhi töös esindatud õppimist toetavad juhtimispraktikad ehk -viisid, st õppijast lähtuv sihiseade, õppimise ja õpetamise (õppekava) pidev arendamine, õpetajate professionaalse arengu toetamine ning selleks toetava keskkonna kujundamine. Näiteks koolijuhil, kelle eesmärkide hulgas on valdavalt majanduslikud ja administratiivsed eesmärgid ning tulemused (st õppimist toetavate juhtimisviiside põhjal keskkonna kujundamisele suunatud eesmärgid), võidakse soovitada edaspidi võtta enam fookusesse ka teisi õppimist toetavate juhtimisviiside valdkondi – näiteks õpetajate professionaalse arengu toetamine vms. Õppimist toetavaid juhtimisviise võib näha kui eesmärgistatud praktikaid, mis on haridusasutuse juhi kompetentsimudelis kirjeldatud juhtimispädevuste (organisatsiooni juhtimine, suhete juhtimine ja enesejuhtimine) tegevuslik väljendus. Samas toetuvad need rahvusvahelises teaduskirjanduses esile toodud olulistele fookusvaldkondadele, mille kaudu juhtimisel on kõige olulisem mõju õpilaste õppimisele, ning on kontekstualiseeritud lähtuvalt Eesti hariduse vajadustest ja eesmärkidest (sh Eesti haridusvaldkonna arengukavast 2021–2035). Õppimist toetavad juhtimisviisid suunavad juhi tegevust samasse suunda, mida Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur nimetab üldhariduskoolide kvaliteedihindamise kahe valdkonnana: õppija arengut toetav õppimine ja õpetamine ning koostööle ja arengule suunatud koolikultuur. Kui esmast tagasisidet saab atesteeritav juba kohtumisel toimuva arutelu käigus, siis kohtumise järel vormistatakse see ka atesteerimissoovitustena. Soovitused ei ole siduvad, seega rõhk ei ole sunnil, vaid sellel, et kolleegide ausat tagasisidet saab koolijuht arvesse võtta oma tegevuse edasisel planeerimisel ning ka koolipidajaga kokkulepete tegemisel (st soovitusi võidakse anda ka koolipidajale). 

Atesteerimisekspertide programm

Atesteerimiskomisjonis kolleegile tagasisidet andvate ekspertide ettevalmistamiseks on Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise akadeemia välja töötanud atesteerimisekspertide arenguprogrammi. Programmi esimene lend alustas käesoleva aasta aprillis ning sinna valiti kogenud koolijuhid, kes on töötanud vähemalt viis aastat, panustanud aktiivselt professiooni arendamisse (näiteks mentorluse kaudu) ning vastavad haridusjuhtide kompetentsimudeli põhjal meister-koolijuhi tasemele. Kuuest moodulist koosnevast programmist on praeguseks läbitud kaks. Sügisel läbivad programmis osalejad atesteerimisprotsessi nii atesteeritava kui ka atesteerijana. Nii on meil 2025. aasta lõpuks 20 atesteeritud koolijuhti, kes ise atesteerituna saavad alustada eksperdina (2026. aastal on plaanitud järgmised kaks lendu). Kuna koolipidajat nähakse tulevikus atesteerimise algataja ja komisjoni kokkukutsujana, valmistatakse ka neile ette nii abimaterjalid kui ka arenguprogramm. Praeguses atesteerimisekspertide programmis osalevate koolijuhtide pidajad on kaasatud atesteerimisprotsessi juba käimas oleva programmi raames. Atesteerimisekspertide programmi esimestel lendudel lasub oluline roll atesteerimise kultuuri kujundamisel. Tähtsal kohal on ka tagasiside kogumine atesteerimise kohta, mille põhjal süsteemi edasi arendada ja oma tööd kohandada. 

Atesteerimine kui professionaalse arengu toetamise loomulik osa

Aprillis külastasime Eesti haridusdelegatsiooniga Ontario piirkonda Kanadas. Õpirände põhieesmärk oli tutvuda haridusjuhtide värbamise, hindamise, kompetentsi- ja karjäärimudeli põhimõtete ning rakendamisega selleks, et Eestis neid valdkondi arendada. Atesteerimine on Kanadas professionaalse arengu toetamise loomulik osa ja toimub eri tasanditel: iga viie aasta järel atesteeritakse nii õpetajaid, õppejuhte (vice principal) kui ka koolijuhte. Hiljemalt viie aasta järel liigutatakse koolijuht uude kooli. Kui koolijuhti atesteerib tema juht school board’ist (Eesti mõistes pidaja esindaja), siis juht atesteerib omakorda õppejuhte. School board’i superintendent on oma vastutuspiirkonna koolijuhile iga päev kättesaadav ning temaga on võimalik operatiivselt arutada teemasid, mis koolis esile kerkivad. Seega suhtlevad nad pidevalt ja teevad koostööd. Koolijuhtimist vaadeldakse Kanadas Ontario Leadership Framework’i (OLF) raames, mis on üks tuntumaid haridusjuhtimise raamistikke ka rahvusvahelisel tasandil. See põhineb empiirilistel teadusuuringutel ning selle autor Kenneth Leithwood rõhutab OLF-i juhtimispraktikate kesksust. Juhi isikuomadusi on otseselt väga raske muuta, seetõttu on mõistlik keskenduda edukatele juhtimispraktikatele, nende kaudu võivad ka sisemised omadused ümber kujuneda. Kanada kogemuse põhjal on ülioluline, et juht tunneks nende töö olemust, keda ta atesteerib ja kelle professionaalset arengut toetab. Sealne süsteem soosib seda selge ja loogilise karjäärimudeliga: õpetajast saab õppejuht, õppejuhist koolijuht, koolijuhist schoolboard’i superintendent. N-ö kõrvalteid juhtimisse ei ole. 

Meie peamine sõnum kokkuvõtteks on, et koolijuhi atesteerimine ei ole bürokraatlik kontrollimehhanism, vaid loomulik ja toetav osa juhi professionaalsest arengust. Eneseanalüüsi, kolleegide tagasiside ja koolipidajaga peetavate arutelude kaudu luuakse keskkond, kus juht saab tuge ja teadlikumalt kasvada, jagada häid kogemusi. Tugev ja toetatud koolijuht tähendab tugevat koolimeeskonda ning paremaid võimalusi iga õppija arenguks.