Tallinna Ülikooli õpetajauurimus näitas, et tehisintellekt on Eesti koolides juba praegu laialt levinud, kusjuures pigem põhikooli- kui gümnaasiumiõpetajate seas. Augustis algab TI-hüppe õpetajate tugiprogramm, kus lisaks õppimis- ja tehisaruteemalistele praktilistele koolitustele ning tasuta rakendusele toetatakse õpetajaid koolipõhiste õpperühmade ehk õpiringidega ja virtuaalsete kogukondadega. Kogu suve käivad põhjalikud ettevalmistused ka õppimist toetava õpirakenduse kasutuselevõtuks.

Tallinna Ülikooli teadur Piret Oppi tutvustas sel nädalal ajakirjanikele värskeid uuringutulemusi, mis näitavad, et üle poole Eesti õpetajatest juba kasutab tehisintellekti vahendeid õppetöös. Uuringus osales 3853 õpetajat. „Õpetajad kasutavad tehisaru täna näiteks õpilaste tööde tagasisidestamiseks, hindamiseks, tunnikavade väljamõtlemiseks ja tundide planeerimiseks,“ tõi Oppi esile.

Uuringust selgus

• 53,2% Eesti õpetajatest kasutab tehisintellekti vahendeid õppetöös;
• kõige aktiivsemalt rakendavad TI-d põhikooliõpetajad (66%), gümnaasiumiõpetajate seas on kasutajaid 50,1%;
• tehisaru kasutavad oma töös õpetajad, kel on juba olemas praktilised oskused ning teadmine, et tehisarust on õppetöös kasu;
• töökogemuse pikkuse ja TI kasutamise vahel uuringu järgi seost ei ole, olulisem on õpetaja enesekindlus ja praktilise väärtuse tajumine.

TI-Hüppe tegevjuht Ivo Visak rõhutas, et lisaks õpetajatele on tehisintellekti kasutamine laialdaselt levinud ka õpilaste seas. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi värskelt läbi viidud EU Kids Online uuring näitab, et koguni kaks kolmandikku 3.–9. klassi õpilastest on kasutanud õppetöös viimase kuu jooksul tehisaru, seda peamiselt pikkade tekstide kokkuvõtete tegemiseks või selgituse saamiseks ning koolitööks esseede või lugude kirjutamiseks.

„Andmed näitavad selgelt, et tehisintellekt on täna koolides kohal, ent seda sageli mõtestamata kujul,“ rõhutas Visak. Ta tõi välja, et probleemsed kasutuspraktikad – näiteks kodutööde tegemise andmine tehisarule – kinnistuvad iga päevaga. Seetõttu on sekkumine, õppimist toetavate tehisarurakenduste ja õpetajate tugiprogrammi väljatöötamine hädavajalik. „Täna ei ole enam aega pidurit tõmmata: tehisintellekti mõjude ohjamisel hariduses on tarvis täiskäigul edasi liikuda, ka olukorras, kus on veel palju teadmatust,“ lisas Visak.

Algab TI-hüppe õpetajate tugiprogramm

Piret Oppi tõi esile, et tehisintellekti õppimist toetavaks rakendamiseks on vaja rõhk panna programmidele, mis aitaksid õpetajatel tehisaru kasusid ja rakendamist tundma õppida.

Augustis algab TI-Hüppe õpetajate tugiprogramm, millel on neli tugisammast:

• üle-eestilised koolitused;
• koolipõhised õpiringid;
• virtuaalne kogukond;
• tasuta ligipääs tehisaru rakendustele.

Teadur Grete Arro sõnul on tegemist koosloomeprogrammiga, millest tasuta ligipääs rakendustele ja koolitamine on vaid väike osa. Kuidas võiks tehisaru muuta õpiprotsessi nii, et see toetab õpilaste arengut, selgub tihedas koostöös ja arutelus õpetajatega. „Koolitus on stardipakk sellele, et koolides üle Eesti tekiksid püsivad õpiringid, mille raames sünnivad muutuse mõtestamist vedavad meeskonnad,“ märkis Arro.

Ivo Visak lisas, et koolijuhina mõistab ta hästi ootust valmis õpirakendusele, kuid tehisaru valdkonnas on olukord keerulisem. „Õpilaste hulgas juba laialt levinud kasutuspraktikad soodustavad küll kiirelt õigete vastusteni jõudmist, kuid ei toeta õppimist. Teeme olukorra muutmiseks õpetajate, koolijuhtide ja teadlastega tihedat koostööd,“ rõhutas ta.

Lisaks perioodiliselt toimuvatele õpiringidele on õpetajatel alates sügisest võimalik üksteisele jõuõlga pakkuda ka virtuaalses kogukonnas ning õpperakenduses suheldes.

Augustis algaval koolitusel saavad õpetajad ülevaate järgmistel teemadel:

• TI-hüppe pilootaasta tutvustus;
• tehisintellekti ja keelemudelite käsitlus;
• TI-ga õppimine: milline on mõju mõtlemise arengule;
• TI-ga õpetamine: mida katsetada;
• õppimist toetav rakenduse tutvustus;
• soovitused õppimispraktikate suunamiseks.

TI-hüpe on Tiigrihüppest inspireeritud ning avaliku ja erasektori koostöös sündiv haridusuuendusprogramm, mille raames saavad Eesti koolinoored ja õpetajad juurdepääsu maailma juhtivatele tehisintellekti õpirakendustele ja vajalikud oskused nende targaks kasutamiseks õppetöös. Projekti esimene etapp algab 10.–11. klassides 1. septembril 2025.