300 rõõmsameelset lasteaialast osales teist korda Tartu Ülikooli tudengite korraldatud digiturvalisuse välkõppusel DigiÄKK.

Olgugi et ürituse fookus oli internetiturvalisusel, õpiti ekraanivabalt. Uusi teadmisi juurutati vabas õhus eakohaste ning arutlema ja liikuma kutsuvate mängude kaudu, et lapsed õpiksid internetis turvaliselt tegutsema. Näiteks mängiti ketikulli, kus lapsed pidid jooksma vastavalt sellele, kas nende lipikul oli kirjas internetis sobilik või sobimatu käitumine. Mäng lõppes ühise vestlusringiga, kus mõtiskleti, millised olukorrad olid tuttavad ja miks olid need head või halvad valikud. Selline lähenemine pakkus koolieelikutele nii tegevust kui ka väärtuslikke teadmisi.

Sündmuse korraldasid Tartu Ülikooli õppeaine „Meediapädevuste mänguline arendamine“ juhendajad Inger Klesment ja Maria Murumaa-Mengel koos tudengitega, kelle loovad mängud muutsid keerulised digiteemad väikestele mõistetavaks ja lõbusaks. 

Kui mullu osales kümme lasteaiarühma, siis tänavu oli huvi veelgi suurem ning kaasa lõi juba viisteist rühma Tartu lasteaedadest. Lapsed õppisid mänguliselt ja ekraanivabalt, kuidas internetis teadlikult ja turvaliselt käituda, alates salasõnade tugevusest kuni sobimatu sisuni. 

Järgnevalt on välja toodud neli DigiÄKK-i mängu, mida saab mängida nii lasteaias kui ka koolis.

„Kellele vastan internetis?“

Mängu autor Liisa Ojaviir 

Meeskonnamäng, mille käigus liiguvad lapsed mängulaual elavate nupukestena edasi vastavalt täringuviskel saadud silmade arvule. Pärast iga veeretust saavad grupid arutamiseks ühe olukorra, mis võib igapäevases veebisuhtluses ette tulla. Lapsed peavad otsustama, kas olukord on ohutu ning kuidas selles käituma peaks. Õige vastuse korral jäävad nad paigale oma mänguruudule, vale vastuse puhul teevad sammu tagasi ning arutlevad ühiselt korrektse lahenduse ja käitumise väljaselgitamiseks. Mängu eesmärk pole esimesena finišisse jõuda, fookus on ühisel õppimisel ja oskusel märgata ohte internetis ning teada, kelle poole vajadusel pöörduda.

Ketikull „Sobilik või mitte?“

Mängi autorid Lotta Hõrak, Mariliis Veemees, Raili Sula, Darya Ermakova 

Mängus valitakse kaks kulli ja ülejäänud lapsed saavad paberilipikud, millel kirjas kas sobilik või sobimatu käitumine internetis. Üks kull püüab sobiliku ja teine sobimatu käitumisnäitega lapsi. Kui kull püüab näiteks sobiliku käitumisnäitega lapsi, aga saab kätte kellegi sobimatu käitumisnäitega, jooksevad mõlemad oma teed. Kui sama kull saab kätte sobiliku käitumisnäitega lapse, siis võtavad lapsed käest kinni ning püüavad koos teisi lapsi edasi. Lõpus toimub lastega ka väike arutelu teemal, mis neil kirjas oli ja kas nad on nende olukordadega tuttavad.

„Veebikonstaablite pallivõistlus“

Mängu autor Marie Kerikmäe

Lapsed jaotatakse kahte rühma. Saadud grupid asetatakse eraldi ridadesse, seljaga teise grupi poole, ja reas esimesele antakse pall. Õpetaja hakkab ette lugema erineva mõjuga veebisisu kirjeldusi (näiteks „video, kus keegi lööb teist“, „pilt nunnust kassist“, „sõnum, kus keegi ütleb, et ta vihkab sind“, „video, kus reklaamitakse jooki, mis aitab inimestel pikemaks kasvada“, „õppevideo sellest, kuidas pannkooke teha“ jne). Seejärel peab laps, kelle käes on pall, otsustama, kas õpetaja öeldud väide käib kahjuliku või kasuliku sisu kohta. Kui väide kehtib kahjuliku sisu kohta, annab laps palli endast järgmisele, kui aga kasuliku sisu kohta, siis jätab ta palli enda kätte. Iga kord, kui rea esimesel lapsel ei ole palli, lisab õpetaja mängu uue. Kui pall jõuab rea lõppu, viib reas viimane palli õpetajale. Lapsed võivad mängu käigus üksteisega sosinal arutleda, aga kriitilise mõtlemise arendamiseks on parem, kui igaüks teeb oma valiku ise.

„Vastandite mäng“

Mängu autor Anett Pluum

Lapsed seisavad kahes reas, mõlemas umbes kümme inimest. Mänguplatsil on kakskümmend kaarti, mis on tagumise poolega taeva poole. Mõlemast reast jookseb esimene laps kaartide juurde ja valib nende seast ühe. Lapsed proovivad aru saada, kas nende valitud kaardid on vastandid või mitte (näiteks: „Küsin enne pildi tegemist sõbralt luba“ ja teisel kaardil „Teen sõbrast loata pilti“). Kui lapsed valivad kaardid, mis on vastandid, siis jätavad nad kaardid pildiga ülespoole. Kui nad valivad täiesti erinevate teemadega kaardid, panevad nad kaardid tagasi maha nii, nagu need enne olid. Pärast seda jooksevad nad tagasi rivi lõppu. Mäng kestab nii kaua, kuni kõik paarid on leitud või aeg otsa saab.