10. juunil teatas Tallinna Linnavalitsus kavatsusest kaotada lasteaedade kohatasu alates käesoleva aasta septembrist. Tallinna soov pakkuda kõigile lastele tasuta lasteaiakohta näib esmapilgul toetav, peresõbralik ja haridust väärtustav poliitika. Kuid tegelikkuses kätkeb see otsus riske, mille mõju ulatub kaugemale perede rahakotist. See puudutab otseselt alushariduse kvaliteeti, jätkusuutlikkust ning era- ja munitsipaalsektori õiglast kohtlemist.

Tasuta teenus suurendab eelarve survet

Linnavalitsuse kavatsusest jääb mulje, et Tallinna linnal on haridusvaldkonnas raha üle. Sellest võiks järeldada, et linnal on võimalus luua väiksemaid rühmi ja tõsta lasteaia personali töötasu. Praegu ei toeta laste suur arv ja personali puudus rühmades individuaalset lähenemist.

Kuigi õpetajate palk sügisest tõuseb, vajavad tähelepanu ka teised rühma töötajad. Seoses uue seaduse ning abiõpetaja kutsestandardi jõustumisega vajab lasteaed edaspidi kvalifitseeritud abiõpetajat, kes ootavad seetõttu varasemast tõenäoliselt kõrgemat palka.

Lisaks seisavad Tallinna lasteaiad märkimisväärsete väljakutsete ees – amortiseerunud hooned ja edasilükkunud renoveerimistööd. Lasteaedade kohatasu kaotamine tähendab, et surve linna eelarvele suureneb ning olukorra parandamiseks ei jätku raha. Tekib küsimus, kust leitakse seda hoonete uuendamiseks.

Vanemal peab olema valikuvõimalus

Praegu pakuvad kaasaegset ja kvaliteetset alusharidust lisaks munitsipaalsektorile ka eralasteaiad ja -hoiud, kus rakendatakse sageli alternatiivseid metoodikaid, nagu Montessori või Waldorfi, ning peredel on võimalus valida kodulähedasema või paindlikuma teenuse vahel. Paraku pole linna toetus erasektorile piisav. Kui munitsipaallasteaia kohale eraldab linn üle 600 euro lapse kohta, on eralasteaias või -hoius käiva lapse toetus poole väiksem – 297 eurot. See erinevus ei peegelda teenuse kvaliteedi ega kulude vahet, vaid süsteemset ebaõiglust.

Kui septembris jõustuva plaani kohaselt on munitsipaalteenus tasuta ning erasektorile ei pakuta võrdseid võimalusi ja tingimusi, jäävad paljud pered valikuvabadusest ilma. Seetõttu oleks osa asutusi sunnitud sulgema uksed, sest nad ei suuda pakkuda teenust poole väiksema toetuse eest. Sellega kaotaksime hariduses mitmekesisuse, mis on Eesti alushariduse tugevuseks.

Lisaks ei võimalda planeeritav universaalne tasuta teenus suunata tuge sinna, kus seda tegelikult vajatakse. Sissetulekutest sõltumatu tasuta koht tähendab, et riik või linn toetab ühtemoodi nii peret, kellel on raskusi toimetulekuga, kui ka peret, kellel on võimalus panustada ise.

Õiglane ja mitmekesine alusharidussüsteem

Eesti Lastehoidude Liit soovitab rakendada vajaduspõhist toetussüsteemi ning kaasata erasektorit kooskõlas uue alusharidusseadusega. Selline lähenemine võimaldab pakkuda tuge neile, kes seda vajavad, säilitada perede valikuvabaduse ning hoida ja arendada hariduse kvaliteeti munitsipaal- ja eraasutustes. Alusharidus on meie laste haridustee oluline osa, mis paneb aluse nii elus hakkamasaamisele kui ka koolivalmidusele. Selle kvaliteedis, sisus ja valikuvõimalustes ei tohi järeleandmisi teha.