Iga kooliaasta toob kaasa uusi kogemusi, väljakutseid ja kordumatuid hetki, mis jäävad õpetajate mälestustesse pikaks ajaks. Uurisime mitmelt pühendunud õpetajalt, millised sündmused, muudatused ja arengud neid sel õppeaastal enim mõjutasid. 

Vastustes peegeldub nii rõõm tunnustusest kui ka ausad mõtted hariduskorralduse kitsaskohtadest. Samuti jagavad õpetajad oma tähelepanekuid õpilaste motivatsiooni kohta ning annavad soovitusi kolleegidele ja haridusjuhtidele. See on pilguheit õpetajatöö mitmekesisusse ja südamega tehtud pingutustesse, mis kujundavad meie hariduse tulevikku.

Milline oli teie jaoks selle kooliaasta kõige meeldejäävam hetk või sündmus?

Uulu Põhikooli arvutiõpetuse ja tööõpetuse õpetaja Pärt Kukk: „Kindlasti ootate vastuseks, et aasta õpetaja gala ja sealne tunnustamine aasta põhikooli aineõpetaja tiitliga. Eks see moment jääb ka meelde, kuid selgem pilt jääb mällu sellest, kuidas kollektiiv reageeris. Näiteks ühine pilt kogu kooliperega, noormees, kes kinkis mulle märgi Eesti lipuga, väike tahvlike kollektiivilt, kuhu saab kriidiga kirjutada. 

Presidendi vastuvõtu panen ise ikkagi esimeseks, kuigi eelnev üritus oli otsene kutse saamise põhjus.“

Sillaotsa Kooli matemaatikaõpetaja ja klassijuhataja Diana Jürgens: „Minu jaoks oli selle kooliaasta kõige meeldejäävam hetk kohe esimesel koolipäeval, kui avastasin oma postkastist Haridus- ja Teadusministeeriumi kirja teatega, et riiklik hariduspreemia komisjon on valinud mu aasta põhikooli aineõpetaja kategoorias kolme nominendi hulka. Ma ei oleks osanud isegi unes näha, et saan kunagi sellise tunnustuse. Teen oma tööd niikuinii suure pühendumusega ja südamest – hoolin siiralt oma õpilaste arengust ja heaolust. Igal aastal on mulle oluline, kui õpilased tänavad ja mind meeles peavad, aga see, et mind märkasid ja tunnustasid ka kolleegid ning riik, tegi silma ikka märjaks küll. Minu endised õpilased ning lapsevanemad kirjutasid mulle, hoidsid pöialt … See hetk andis kogu kooliaastale erilise tähenduse ja jääb alatiseks meelde. Mõistsin, et teen õiget asja ja olen vajalik.“

Põlva Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Aimi Jõesalu: „See kooliaasta on vaieldamatult minu kõige erilisem ja meeldejäävam just aasta gümnaasiumiõpetaja tiitli pälvimise tõttu. Olen tänulik Põlva Gümnaasiumi juhtkonnale ja kolleegidele, vilistlastele, kes mind konkursile esitasid, ja kõigile hindajatele. Pean seda oma elutööpreemiaks. Aga ma ei kavatse veel koolist lahkuda! Väga südantsoojendavad olid ka mitmed toredad taaskohtumised kunagiste tänulike õpilastega!“

Tallinna 32. Keskkooli füüsikaõpetaja Merit Baranin: „Meelde jäävad ägedad Rakett69 teadusstuudio külastused õpilastega või üles astumised mitmesugustel koolisündmustel. Väga armsaks sai mulle mu oma 12. klass, kes mind viimasel aastal on hästi hoidnud ja üllatanud nii õpetajate päeval kui lõpukellal. Meeldejäävaid hetki on palju.“ 

Viimsi Gümnaasiumi liikumisõpetuse õpetaja Arsen Abeljan: „Neid hetki oli palju, aga kui pean valima ühe, siis minu mentorgrupi kaks tüdrukut Keiti ja Carolin-Marleen tegid 11. klassis enda praktilise tööna dokumentaalfilmi minust. Kogu mentorgrupp osales selles. Tüdrukud nägid väga palju vaeva. See oli liigutav ja olen neile tänulik, et nad selle ette võtsid.“ 

Millised muutused või arengud koolis või haridussüsteemis mõjutasid teie tööd sel aastal kõige rohkem?

Pärt Kukk: „Mul oli juba varem ettekujutus, kuidas uue õppekava raames töö korraldada, paraku on tegelikkus ikka natuke teistsugune ja kõik ei sujunud plaanipäraselt.“ 

Diana Jürgens: „Sel aastal mõjutas minu tööd kõige enam eksamite varasemaks ajastamine. See tähendas, et pidime õpilastega kordama ka vaheaegadel, et jõuda eksamiteks ja sisseastumiskatseteks piisavalt valmistuda. See muutis õppeprotsessi intensiivsemaks ning nõudis aja paremat planeerimist, et katta kogu õppekava vajalikus mahus.“ 

Aimi Jõesalu: „Ausalt öeldes ei mõjutanud mu tööd saksa keele õpetajana midagi erilist. Mul on alati selge siht, kuidas soovin õpilaste saksa keele oskust parendada, milleks püüan kasutada väga erinevaid uudseid programme. Igal õppeaastal katsetan midagi uut. Näiteks eelmisel õppeaastal testisime-kasutasime AI keeleõppe keskkondi ja teeme seda edasi, kuna infotehnoloogia areneb aina kiiremini. Osaleme ka eTwinningu rahvusvahelises projektis.

Haridustehnoloogi ülesannetes olen järjekindlalt tutvustanud kooliperele tehisaru kasutamise võimalusi ja TI-hüppega seotut (individuaalsele nõustamisele lisaks blogi, e-seina, Stuudiumi, FB-postitusi, ka digikohvikut).“

Merit Baranin: „Enim mõjutas 9. klasside eksamiperioodi varasemaks toomine. Mäletan oma lapse 9. klassi lõppu mõni aasta tagasi, seega mõistan lahendust vajavat probleemi. Kahjuks ei ole praegune lahendus veel kõige parem. Paberil plaaniti ilmselt teisiti, aga reaalses elus paneme lapsed rööprähklema. Loogilisem oleks lõpetada koolis esmalt igasugune õppetegevus, sellele peaks järgnema eksamiperiood ja alles siis sisseastumine järgmisesse astmesse, nagu see toimub gümnaasiumi või ka ülikooli lõpus. Võib olla tuleks vähendada hoopis 9. klassi õppekava mahtu.“ 

Arsen Abeljan: „Meie kool käib alati ajaga kaasas ega karda proovida uusi lähenemisi. Me areneme koos ning kui teeme mingeid muudatusi, siis ühiselt. Üritame üksteist toetada. Ka uus liikumisõpetuse ainekava ei olnud meie jaoks midagi keerulist. Oleme aastaid andnud õpilastele võimalikult palju tagasisidet selle kohta, kuidas neil läinud on, ja otsime pidevalt uusi liikumisvõimalusi. Uus suund liikumises ei tulnud meile üllatusena, vaid oli loomulik jätk sellele, mida oleme pikalt praktiseerinud.“

Kuidas hindate oma õpilaste arengut ja õpimotivatsiooni sellel aastal võrreldes varasemaga?

Pärt Kukk: „Põhikooli lõpuklasside motivatsiooni õppeaasta lõpul tõmbas alla lõpueksamite varasemaks toomine. Esiteks segadus, kas kõik ikka saab selgeks, ja teiseks aeg pärast eksameid, mil polnud ju enam põhjust õppida.“

Diana Jürgens: „Märkasin oma õpilaste arengus positiivset dünaamikat, kuigi motivatsioon on olnud kõikuv. Eksamite toimumise aja varasemaks toomise tõttu on õpilased pidanud õppima intensiivsemalt ja varasemast kiiremas tempos, mis on mõnel juhul suurendanud stressi, kuid samas aidanud arendada ajaplaneerimise oskust ja vastutustunnet. Üldiselt hindan, et õpilaste õpimotivatsioon on säilinud, kuid neid toetada ja juhendada on ikka vaja.“

Aimi Jõesalu: „Kuna saksa keel B-võõrkeelena ei kuulu õpilaste prioriteetide hulka, siis motiveeritud õpilaste arv väheneb. Aga ma ei anna alla! Motiveerin neid igasuguste meetoditega!“

Merit Baranin: „Mulle tundub, et 9. klassi õpilaste selgelt nähtav õpimotivatsiooni langus saabus sel aastal natuke hiljem. Varasematel aastatel olid õpilased juba kevadel saanud sisseastumistelt näiteks negatiivse tagasiside ja suur pettumus mõjutas ainetundi tugevamalt. Stressirohke aeg oli eelnevatel aastatel venitatud lihtsalt pikema perioodi peale, muud erinevust ei ole.“

Arsen Abeljan: „Liikumisõpetuses on õpilased alati kohal ja tahavad pingutada. Armastus spordi vastu pole kuhugi kadunud. See on puhas müüt, et noored ei taha liikuda. Kui nad näevad, et õpetaja tahab nendega tegeleda, tulevad nad alati kaasa, pingutavad ja on motiveeritud. Mul on võimalus gümnasistidega teha kolm aastat tööd, see on pikk aeg, annab tulemusi ning võimaldab toetada iga õpilast tema arenguteel.“

Mis oli sellel õppeaastal teie kui õpetaja jaoks suurim väljakutse ja kuidas te sellega toime tulite?

Pärt Kukk: „Kui võtta oma tööd kohusetundega, siis on väljakutseid iga päev. Toimetulekuks peab olema tund ettevalmistatud. Äärmisel juhul aitab ka mõttes tunni teema ja ülesannete eelnev läbimõtlemine. Toeks on ka huumor ja iga elujuhtumi kohta olemas olevad vanasõnad.“

Diana Jürgens: „Suurim väljakutse nii sel õppeaastal kui ka eelmistel on hariduslike erivajadustega õpilased. Ma pean tunnis rääkima justkui viies eri keeles, sest erilisi õpilasi on väga palju. Pean arvestama kõigi erisustega ja koostama seetõttu töid mitmele tasemele. Jah, saan hakkama, aga vaimselt on see väga kurnav.“

Aimi Jõesalu: „Igal õppeaastal on mulle mentorõpetajana väljakutseks uute mentorõpilaste sulandamine mentorgruppi. Kahjuks ei tahtnud see mul õpilaste probleemide ja erimeelsuste tõttu kuidagi õnnestuda. Enda arvates panustasin heatahtliku, hooliva ja sõbraliku suhtlejana ning kogu oma loomingulisusega. Noorte seas justkui napib empaatiat, hoolivust, viisakust, sallivust! Eks see tuleb ikka kodust ja ühiskonnast ka, pole õpetajate võimuses selliseid suuri lünki täita.“

Merit Baranin: „Mulle ei meenu ühtegi nii suurt väljakutset, mida esile tõsta. Ilmselt on mul vedanud, et sel aastal oli võrdlemisi rahulik õppeaasta või olen ise õppinud kõike rahulikumalt võtma.“ 

Arsen Abeljan: „Nagu paljudel teistel õpetajatel oli ka minu jaoks suurim väljakutse kiire ja töine aasta suure töökoormusega. Tunde on palju ja lisaks tuleb anda noortele tagasisidet. Tundide ajal ei ole võimalik seda teha. Kui tahad teha oma tööd hästi ja õpilasi tõeliselt toetada, tuleb paraku teha tööd ka õhtul ja nädalavahetustel. See on keeruline, kuid teadmine, et saan panustada õpilase arengusse, annab jõudu edasi liikuda.“

Millise soovituse annaksite kolleegidele ja haridusjuhtidele uueks õppeaastaks?

Pärt Kukk: „Kolleegidele soovin mõnusat suve ja head närvi uuel õppeaastal, haridusjuhid võiksid mõelda, et nad ei pea koolidega eksperimenteerima. Tulgu vahel ka rahva sekka. Seda viimast praegune minister vist teha ei julge. Kui minna esimese küsimuse juurde tagasi, siis tunnustuse puhul õnnitles mind üks endine minister ja teine tervitas tuttava kaudu, praegune ei õnnitlenud ju isiklikult kedagi.“

Diana Jürgens: „Kolleegidega tuleb suhelda ja teha koostööd. Koolijuhtidele ütlen vaid seda, et kuulake ja usaldage oma õpetajaid. Minu kooli juhtkond teeb seda!“

Aimi Jõesalu: „Kolleegidele soovin, et nad armastaksid oma õpilasi rohkem kui õpetamist. Pühendugem õpilaste arengule ja arendamisele! Haridusjuhtidele kuluks kindlasti ära palju siirast juhtimisjaksu ning meele- ning järjekindlust tänapäeva innovaatiliste arengute juurutamisel koolielus! Hooligem tõelistest pühendunud õpetajatest!“

Merit Baranin: „Minu suurim mure on alustavate õpetajate puudus. Praegu on iga neljas füüsikaõpetaja üle 60-aastane. Ühest küljest tunnen, et oleme füüsikaõpetajatena kohe väga erilised – lausa punase raamatu vääriline liik –, aga teisest küljest soovin, et me räägiksime oma tööst positiivsemalt, sest miks peaks noor inimene tahtma õppida õpetajaks, kui me ise oma tööd aina kirume ja maha teeme. Minu arvates on see maailma parim amet, mis toidab hinge ja valmistab mulle iga päev rõõmu. Seega olgem positiivsed.“

Arsen Abeljan: „Kolleegidele tahaksin öelda, et neil on suur privileeg mõjutada noori ning nad on valinud maailma parima ameti. Soovin, et nad leiaksid rohkem aega iseenda jaoks ja oskaksid vahel ka puhata. See on väga vajalik, et püsida energilise ja motiveerituna. Nautige suve! Haridusjuhtidele soovin meelde tuletada, et iga õppeaine on oluline ning õpetajate arvamust tuleb kuulata. Mul on suur rõõm, et minul on võimalus jagada oma mõtteid ja proovida uusi lähenemisi, sest õpetajate ja juhtkonna toetav koostöö viib kooli edasi.“