Kooliaasta saab kohe läbi ja vastseid põhikooli lõpetajaid ootab ees uus eluetapp. Põhikooli lõpueksamite tulemused on teada, ent selles osas, kas ja kuhu sisse saadi, valitseb veel teadmatus. Kui isegi hea lõputunnistusega õpilased ei pruugi soovitud kooli pääseda, siis nõrkade õpitulemustega õpilaste edasiõppimise võimalused on üsna piiratud.

Paraku kasvab Eestis nende õpilaste hulk, kes on pinna jalge alt kaotanud ja õppimisele käega löönud. Koolist väljalangus on väga suur. 2024. aastal oli põhihariduses katkestajaid 451 ja keskhariduses 1664. Kutseõppes oli kõigi õppeliikide ja -vormide peale kokku 5288 katkestamist. 

Õpetajate Leht uuris, kuidas õpiraskused alguse saavad ning millised võimalused on koolil õpilast aidata. Küsimustele vastab Tallinna 21. Kooli eripedagoog Katrin Koger.

Mitu esimest klassi Tallinna 21. Kooli vastu võetakse ja kas siia kooli pääseb katsetega?

Meil on neljast esimesest klassist ainult üks ülelinnalise vastuvõtuga, kolme klassi võtame vastu piirkonnas elavad lapsed. Sellesse ühte inglise keele ja reaalainete õppesuunaga klassi oli tahtjaid tõesti väga palju, kokku kandideeris üle 300 lapse ehk rohkem kui 12 last kohale. Gümnaasiumiklassidesse võetakse õpilasi vastu katsete alusel. 

Millest see oleneb, kuidas lapsel koolis minema hakkab?

Palju oleneb sellest, milliste oskuste ja ettevalmistusega laps kooli tuleb, samuti lapsest endast: paljud õppimist raskendavad häired on kaasasündinud. Ilmnenud häirete korral on tähtis see, kui palju laps on lasteaias tuge saanud ja kuidas pere ise on lapsega tegelenud. Väga oluline on lapse sõnavara ja silmaringi suurus. See kõik on baas, mille peale kool saab õppetööd n-ö ehitama hakata. Kui see baas on nõrk, on lapsel koolis raskem, kui tugev, on lapsel kergem. Kui all on nõrk baas, aga laps on töökas, siis ta saab hakkama. Siin on tohutult palju aspekte, sest iga laps ja tema lugu on erinev.

Kui kiiresti õpiraskused ilmnevad?

Oleneb lapsest. Käitumishäired väljenduvad kiiremini. Õpiraskused avalduvad õppetöö käigus. Mida varem õppimist häiriva faktori avastame, seda varem saab alustada süsteemse toetuse ja kohandustega.

Kas õpiraskusi on praegusel ajal rohkem kui varem? 

Neid ei ole rohkem, neid osatakse paremini ära tunda ja määratleda. Meil on Rajaleidja keskus, kuhu kool saab tuge vajava lapse suunata ja kust ta vajadusel erialaspetsialistide konsultatsioonile suunatakse. Hariduslikest erivajadustest teatakse ja räägitakse tänapäeval palju. 

Mis teeb algklassides kõige rohkem muret: lugemine, kirjutamine või arvutamine?

Püsivus. Kõige keerulisem on töö juures püsida ja tööle keskenduda. Lastel on raske oma töö lõpuni valmis teha. Matemaatikas on esialgu keeruline arvu koostisest aru saada. Lugemine ei ole ainult tähtede kokku lugemine, see on eelkõige teksti mõistmine, loetust arusaamine ja oskus tekstiga tööd teha (tööjuhised, tekstülesanded jne). Lapse kõnelemisoskuse, sõnavara suuruse, kõne grammatilise õigsuse, kõnest arusaamise saab teada jutustamise käigus. Ma ei pea silmas seda, et laps loeb teksti läbi ja õpib seda jutustama, vaid just pildi järgi jutustamist, iseseisva seostatud teksti moodustamist. Seda võiks rohkem teha.

Kas õpikud on liiga keerulised?

Õpikud on mahukad. Praegu peab õpetaja õpiku sõna otseses mõttes läbi kappama, kordamiseks ja kinnistamiseks jääb vähe aega, nende tegevuste jaoks on õpikutes/tööraamatutes ka vähe ülesandeid ja harjutusi. Õpetajad toodavad ning otsivad kordamiseks ja kinnistamiseks ise materjali juurde.

Millised on kooli võimalused raskustesse sattunud last aidata? 

Kui me näeme, et õppimine valmistab õpilasele raskusi, on võimalus hakata rakendama üldtuge. Samuti püüame välja selgitada, milles on probleem, ning nõustame last ja lapsevanemat. Kui näeme, et kaasata tuleb erialaspetsialiste, siis soovitame perel pöörduda Rajaleidja keskusesse konsultatsioonile. Sealsed spetsialistid hindavad lapse oskusi oma valdkonnast lähtuvalt ja saavad ta vajadusel suunata edasi järgmiste spetsialistide konsultatsioonile. Arvestame sealsete spetsialistide nõuannetega. 

Kuidas pered koostööks valmis on?

Teeme peredega koostööd nii palju, kui koolil selleks võimalusi on, korraldame pere- ja arenguvestlusi, ümarlaudu. Kui pere lapse õppimise ja toetamisega hätta jääb, saab kaasata lapse heaoluspetsialisti.

Kui lapse jaoks on paljud ained rasked, mida see temaga teeb?

Sellises olukorras on suur tugi kooli ja kodu koostööst. Õpilane on hädas, aga ta ei oska alati ennast ise aidata. Õpetaja oskab hinnata õpilaste oskusi ja määrata ära tema ainealase õpitaseme ning koostöös kooli tugimeeskonnaga on võimalik leida parim viis edasiminekuks. 

Kui palju ühiskonnas toimuv lapsi mõjutab?

Mõjutab väga palju. Ärevus tuleb lapsega kaasa kodust, koju aga jõuab ärevus ühiskonnast. See kõik on omavahel seotud. Kooliteed alustav laps vajab, et kodu aitaks ja toetaks tema õpilaseks olemise tööd. Planeeritud päevategevused, sobiv füüsiline keskkond ja kõik muu, mis on lapse arenguks vajalik.

Tegelikult vajab esimese klassi laps isegi varasemast rohkem üks ühele aega täiskasvanuga. See rahustab last. Samamoodi peavad piirid ja reeglid paigas olema. Õpetaja kehtestab oma reeglid klassiruumis, vanemad oma reeglid kodus. Kindlates piirides olles tunneb laps ennast mugavalt, on rahulikum, tal on hea olla. 

Leidub ka ülehoolitsevaid vanemaid, kes arvavad, et lapsega peab alati koos õppima. 

See võib hiljem kätte maksta. Laps õpib seda kiiresti ära kasutama ega õpi iseseisvalt õppima. Kui ema tahab viiendas klassis ühel hetkel lapse kõrvalt ära minna, võib tekkida olukord, kus laps iseseisvalt hakkama ei saa.

Mõistlik on õpetada laps kohe esimeses klassis õppima ja tagada talle selleks toetavad võimalused: konkreetne päevaplaan, piisav uni, söök, liikumine … Umbes esimese klassi teises pooles on vanema töö üksnes õpitut kontrollida ja abistada juhul, kui laps ei oska.

Vanemad kurdavad, et õppida antakse liiga palju. 

Õppeainete omandamisel tuleb õppida pähe reeglid, mõisted, võõrkeeles sõnad. Seda tehakse koolis laste arengust lähtuvalt ja neile sobival viisil. Kui laps on saanud selgeks vajalikud õpioskused ja on harjunud iga päev õppima, siis ei ole see nende jaoks raske. Pigem tüütu. 

Kas õpiraskused ja käitumisraskused on seotud?

Nii ja naa. Õpiraskustest võivad kasvada välja käitumisraskused, ja vastupidi. Kui lapsel on raske lugeda ja loetust aru saada, hakkab tal tunnis igav. Üks hakkab joonistama, teine tegutsema, et kaaslaste tähelepanu saada. Tähelepanuhäirega lapsel on raske tööle keskenduda, ta tahab vahepeal liikuda. Tähelepanuhäire tõttu on õpitu lühimälust püsimällu salvestumine raske, mistõttu lapse tähelepanu on kogu aeg hakitud ning ilma pideva ja süsteemse õpetuseta jääb ta maha. Selline laps vajab õpetamisel teistsugust metoodikat.

Ärevushäiret põdev õpilane võib hakata koolist puuduma, see on raske teema. Hommikuti tal pea või kõht valutab ja süda on paha, ta ei saagi kodust välja tulla. Kui koolis on tekkinud ärevus või paanikahoog, ei taheta enam kooli tulla, sest kooliga seostub hirmutunne. Puudumiste tõttu tekivad teadmistesse lüngad, tugev õpilane suudab ehk mingi aja järje peal püsida, aga mitte kaua.

Oma mõju on kindlasti ka nutiseadmetel. Kuidas suhtutakse teie koolis telefonide kasutamisse ja kas pooldate haridusekspertide üleskutset koolis telefonid keelustada?

Esimesest kolmanda klassini ei lubata õpilastel koolikeskkonnas mobiiltelefoni kasutada. Alates neljandast klassist seda keeldu enam ei rakendu.

„Keelustama“ on raske sõna, aga mõte iseenesest on väärt, sest siis ehk hakatakse vahetunni ajal omavahel rohkem suhtlema, praegu on paljud põhikooliõpilased ninapidi telefonis. Ootame ja vaatame, millised eeskirjad sel teemal kehtestatakse.

Mobiiltelefonid on tänapäeval vajalikud suhtlemisvahendid, vanemad on need lastele ostnud. Tähtis on meeles pidada, et enne kui lapsele uus nutividin kätte anda, tuleb õpetada ta seda turvaliselt kasutama.

Milliste muredega tulevad õpetajad tugispetsialistidelt nõu küsima?

Õpetajad küsivad, miks õpilane üht või teist asja selgeks ei saa ning mida õpetaja saaks teisiti teha. Õpetaja ei peagi neid asju teadma, ta ei ole erialaspetsialist. Mõnikord on väga vähe vaja, et asjad korda saaks, teinekord on probleem sügavamal. 

Mida te koolielus muudaksite?

Muudaksin lastevanemate suhtumist õpetajatesse ja kooli. Kodu on lapse esimene mõjutaja ja hoiakute looja. Sellest, kuidas ta seda teeb, oleneb lapse edasine käekäik. Kodul on tohutu roll, kool on vaid osa lapse elust. Soovin, et vanemad kuulaksid, mida õpetajatel on öelda, ja arvestaksid sellega. Kasvatus algab kodust.