Haridus- ja Noorteamet avaldas sellekevadiste eksamite tulemused 

2 minutit
29 vaatamist

Nii riigi- kui ka põhikoolieksamite esmased tulemused on selgunud. Võrreldes eelmise aastaga on riigieksamite keskmised punktisummad mõnevõrra tõusnud, pisut on langenud vaid matemaatika kitsa eksami keskmine punktisumma.   

Gümnaasiumi lõpetajatel oli võimalus sooritada riigieksam eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning võõrkeeles. Riigieksameid tegi sel aastal kokku 11 680 eksamitegijat, kellest 9314 on gümnaasiumiõpilased, 1830 kutseõppeasutuste õpilased ja 537 on keskhariduse varem omandanud. Eelmise aastaga võrreldes eksamitegijate arv tänavu ei kahanenud, vaid tõusis pea tuhande inimese võrra.  

“Viimasel paaril aastal on tulemused kõigi eksamite lõikes tasapisi, aga stabiilselt tõusnud, lähenedes koroonaeelsele tasemele. Sel aastal oli rõõmustav näha, et eesti keel teise keelena keskmine eksamitulemus ja ka sooritusprotsent on kasvanud. Korralikku punktitõusu näitasid ka laia matemaatika ning Cambridge keeleeksami tulemused,” tundis Harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar heameelt.  

Haridus- ja Noorteamet ootab riigieksamil maksimumtulemuse ehk 100 punkti saanuid pidulikule tänuüritusele, mis toimub 27. juunil Rakett69 Teadusstuudios. Kokku oli maksimumtulemusi sel aastal 85. 

Kui riigieksamite tulemused olid stabiilselt tõusvas trendis, siis Ilosaare sõnul põhikoolide eksamite puhul seda ette näidata ei ole ja muret teeb aina suurenev lõhe vene- ja eestikeelsete laste matemaatika eksamisoorituses. “Kuigi põhikooli õppetöö korraldamine on koolide vastutada, vajab sellise lõhe süvenemine tähelepanu ka riigi tasandil, seega peame tegelema põhjuste väljaselgitamisega,“ lisas Ilosaar.  

Ilosaare sõnul tekitab muret ka see, et 2025. aastal oli Eestis 135 kooli, kus rohkem kui 30% õpilastest ei ületanud matemaatika eksamil lävendit.  

Nii riigieksamite kui ka põhikooli lõpueksamite eksamitööd koostab vastava õppeaine eksamikomisjon, kuhu kuuluvad ülikoolide eksperdid ja tegevõpetajad, lähtudes eksami eristuskirjast. Eksamite eesmärk on anda õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest. “Ülesannete koostamisel on oluline lähtuda põhimõttest, et eksam annab igale õpilasele võimaluse näidata oma omandatud teadmisi ja oskusi, mitte aga kontrollida nende toimetulekut erandlike või tavapärasest keerukamate olukordadega,” märkis Ilosaar. 

Käesolevate tulemuste näol on tegemist esmaste tulemustega 19. juuni seisuga. Sügisel avalikustatakse lisaks riigieksamite kokkuvõttev statistika ja põhjalikumad analüüsid.  

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Haridus- ja Noorteamet avaldas sellekevadiste eksamite tulemused 

Nii riigi- kui ka põhikoolieksamite esmased tulemused on selgunud. Võrreldes eelmise aastaga on riigieksamite…

2 minutit

Tallinna Tehnikakõrgkooli rektoriks valiti kõrgkooli praegune õppeprorektor Martti Kiisa

Professor Martti Kiisa on töötanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis alates 2003. aastast…

1 minut

Augustis stardib TI-hüppe õpetajate tugiprogramm

Tallinna Ülikooli õpetajauurimus näitas, et tehisintellekt on Eesti koolides juba praegu laialt levinud, kusjuures pigem põhikooli- kui…

4 minutit
Õpetajate Leht