Armastus soome keele ja kultuuri vastu viis Ruth Rappoldi soome keele õpetajaks. Pealegi veel aasta soome keele õpetajaks.  

Enne õppeaasta lõppu kuulutas Soome Instituut välja järjekordse aasta soome keele õpetaja ja soome keele kooli. Soome keele õpetaja tiitli sai Viimsi Gümnaasiumi õpetaja Ruth Rappold, koolidest pälvis tunnustuse kool, kus ta õpetab. 

Soome Instituut põhjendas valikut sellega, et Ruth Rappold on paistnud nii 2024. aastal kui varemgi silma aktiivse rahvusvahelise koostöö ja uuenduslike õpetamismeetoditega. Kolleegide ja õpilaste sõnul õpetab Ruth kirega ja suudab luua õppimiseks suurepärase keskkonna. Üleüldse on ta särav ja positiivne inimene, kes tahab lapsi õpetada ja on orienteeritud lahendustele. Ruth Rappold on õpetaja, kelle tundi lapsed tahavad minna.

Juba enne Nõukogude Liidu lagunemist Eestist Soome elama asunud ja seal kõrghariduse omandanud Rappold püüab oma armastust soome keele ja kultuuri vastu õpilastele edasi anda. „Mina armastan nii seda keelt kui ka kultuuri,“ ütles laureaat. „Mis saab elus veel toredam olla, kui seda kõike teismelistele jagada. Olen õpilaste keskel õnnelik.“

Mänguline õppimine

Ruth Rappold lõimib tundidesse muusikat, ühiskonnas toimuvat, kunsti ja ajalugu, aga ka argipäeva, märkides sealjuures termineid, nagu karkkipäivä, kakkukahvit ja aamukahvi. „Kõige tähtsam on minu arvates luua turvaline õppimiskeskkond – et klassis ootaks õpilasi õpetaja, kellega võib mõtteid, rõõme ja muresid jagada,“ ütles Viimsi Gümnaasiumi soome keele õpetaja.

70-minutilise tunni jooksul õpitakse n-ö mitme kanali kaudu: kõigepealt grammatika, siis selle läbimängimine online-keskkonnas Kahoot, pärast seda kirjalik harjutus õpikust ja selle suuline esitamine. Sama ülesannet lahendatakse mitme kanali kaudu – rääkides ja kirjutades. Õpetaja sõnul mänguline tegevus õpilastele meeldib, nad ei pruugi kõike tunnis toimuvat õppimisena võttagi. 

Õppevara või -kirjandusena kasutab aasta õpetaja Soomes välja antud õpikut „Suomen mestari“, mille juurde kuuluvad töövihik, videod ja kuulamisülesanded. See on mõeldud soome keelt õppivatele täiskasvanud välismaalastele, aga õpetaja hinnangul sobib hästi ka gümnaasiumis. Ja mis kõige tähtsam – see meeldib õpilastele.

Ise iseloomustab ta oma õpetamist järgmiselt. Pähe tuupimise asemel püüab ta luua loogilisi seoseid. Koduseks tööks jätab enamasti uute sõnade harjutamise ja kinnistamise Guizleti keskkonnas, paar korda perioodi jooksul tuleb õpilastel teha ka mõni loominguline kodune töö, nt joonistada oma unelmate korterit ja kirjutada sinna asjade nimetusi. Või otsida mõnd soomekeelset laulu ja teha selle põhjal ülesandeid. Õppeaineid lõimib ta näituste ja kinokülastustega.

„Õpilased ei meenuta hiljem mitte grammatikareegleid, vaid näiteks soomekeelset seiklusmängu vanalinnas, pannkookide tegemist Tallinna Soome Koolis, soomekeelset ekskursiooni Fotografiskas,“ lisab Ruth Rappold.

Õpetamismeetoditest kõneldes ütleb Rappold, et tema õpilastele on tuttavad tehisaru juturobotid, mis on turvaline võimalus suulist keelt õppida. Aga loetakse ka Soome uudiseid, otsitakse soomekeelsetelt veebilehekülgedelt bussi-, laeva- ja rongipileteid. Osa tunnist möödub nutitelefoni abil õppides.

Praktiline väljund

Ruth Rappold on õppinud Helsinki Ülikoolis soome keelt ja kultuuri, õpetanud seda Soomes teise keelena ennekõike sisserändajatele, kelle päritolu on kirju ja õppimisharjumused erinevad. Viimsi Gümnaasiumis töötab ta 2018. aastast, mil kool avati. Algul tuli saksa keele õpetajaks, siis küsiti, mida ta veel õpetada võiks. Hakkaski siis valikkursusena ka soome keelt õpetama. Soome keele valis kohe 26 kümnenda klassi õpilast. Nüüd õpetab ta põhjanaabrite keelt B-võõrkeelena. See on Viimsi Gümnaasiumis hispaania keele kõrval populaarsuselt teine B-võõrkeel. Kooli lõpuks peaksid õpilased jõudma B1-tasemele, mis tähendab õpetaja hinnangul päris head keeleoskust.

„Osa jõuab selle tasemeni varemgi,“ lisab ta. „Need, kes soomekeelseid laule kuulavad või filme vaatavad.“ 

Niisiis on aasta kooliks valitud Viimsi Gümnaasiumis soome keel väga populaarne. Mullu avati teist aastat järjest B1-kursus, seda maksimum õppijate arvuga, ja lisaks valikkursus. Soome keelt õpib 2024/2025. õppeaastal kokku 68 õpilast. Mullu tuli koolile juba teine võit riiklikul soome keele olümpiaadil. Soome keele õppijad käivad Viimsi kinos vaatamas soomekeelseid filme, sõprussidemed on nii Tallinna Soome Kooliga kui kahe kooliga Soomes: Mäkelänrinteen lukioga Helsingis ja Otaniemen lukioga Espoos. Keele omandamiseks kasutavad nad ka mitmeid tunniväliseid tegevusi.

Ruth Rappoldi arvates võib õpilaste huvi soome keele vastu tulla erinevatest allikatest: näiteks on vanemad või vanem õde-vend soome keelt õppinud ja soovitavad, kuna see keel on võrreldes teiste keeltega suhteliselt kerge ja selles nähakse praktilist väljundit. Mõned õpilased on saanud suveks tööd Tallinki laeval, Viru hotellis või suisa Soomes just tänu soome keele oskusele. Soome keele oskus annab õpilastele võimaluse minna suvel tööle ka Viimsis spaadesse, mängutubadesse ja söögikohtadesse, kus käib palju soome turiste. 

„Küna“, „säng“ ja „väits“

Õpetaja möönab, et ega soome keel eestlasele päris köki-möki ka ole. Sarnaselt kõlavad sõnad, mille tähendus aga erineb, ajavad noori segadusse. Raske on sõnalõppude ja käänetega. Eesti keeles on keegi duši all, aga kui soomlasele öelda, et keegi läheb suihkun alle, satub too segadusse. Soomlane on suihkussa. Või „meeldimine“: kui eestlasele raamat meeldib, siis soomlane ütleb: „Pidän tästä kirjasta“, ehk otsetõlkes „Pean sellest raamatust“.

Õpetaja tunnistab, et osale õpilastest on raske ka hääldamine. Soome sõnade õige hääldamise saab kätte kirjutamise järgi – kui tead astmevaheldust, siis räägid õigesti. Kui tead, mitu vokaali sõnasse tuleb, siis räägid õigesti. „Kui grammatika on paigast ära, saavad soomlased kohe aru, et rääkija on eestlane,“ lisab ta.   

Eesti keel aitab tema sõnul soome käänete puhul palju, ainult sisseütlev on erinev. Eesti keele baasil saab soome keeles kiiremini edasi minna kui teiste keelte pealt. Vene emakeelega õpilased peavad soome keelt õppides rohkem pingutama, sest neil puudub seos eesti vanemate ja vanavanemate arhailise sõnavaraga, millel on soome keelega palju ühisjooni: sõnad „itk“, „väits“, „säng“ jne. Samas ei tea tänapäeva eesti nooredki mitmeid vanaaegseid sõnu: nt kynä on soome keeles pliiats, aga eesti keeles „küna“. Aga mis on küna, seda teavad vähesed. 

Esimest korda valiti aasta soome keele õpetaja 1997. aastal. Aasta õpetaja nimetamisega soovivad korraldajad tõsta esile õpetajaid, kelle südamega tehtud töö aitab lisaks soome keele oskuse tõstmisele edendada Eesti ja Soome keele- ja kultuurisuhteid. Aasta soome keele õpetaja valimist korraldab Soome Instituut koostöös Soome suursaatkonna, Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi ja Soome-Eesti Kaubanduskojaga.