Sel õppeaastal toimus esmakordselt üle-eestiline gümnasistidele mõeldud õpilasvõistlus „Kringel“, mis viis õpilaste teadmised kööki, kus nad said kasutada teadmisi reaalteadustes ja kombineerida neid innovaatiliselt ning nutikalt gastronoomia valdkonna tegevustega elulistes ülesannetes loodusteaduste sisu silmas pidades.
Õpilasvõistlus tugines MATIK-õppe põhimõtetele, mille keskmes on valdkondadevaheline lõimitud õppimine, ja oli ehitatud üles kaheetapilisena. Novembris toimunud eelvoorus osales 66 kolmeliikmelist õpilasrühma üle Eesti. Eelvoor koosnes elektroonilisel platvormil täidetavast testist, võistkonnad valmistasid ka lühivideoid, selgitamaks toidu seotust geograafia ja keemia või geograafia ja füüsikaga. Videote temaatika oli väga erinäoline: šokolaadi valmistamisest soola tootmiseni. Tulemused olid loovad, õpilased leidsid andekaid viise sisu lahti seletamiseks ja illustreerimiseks.
Testi küsimused käsitlesid toidu kasvatamist ja transporti, kohvi tootmist ning energia hulka, mis joogi valmistamiseks kulub. Ülesannetes tuli kasutada ka arvutamisoskust, näiteks valemite, energia ja ainekoguste leidmisel. Tagasisides tõdesid gümnasistid, et ühiselt küsimustele vastata ja videoid luua oli pigem lihtne ja soovitati järgmiseks korraks keerukamaid küsimusi.
Üks rühm toonitas tagasisides: „Väga lõbus ja loov võistlus! Toidust meeldib meile alati õppida. 🙂 Ka tiimiga oli lõbus koos töötada. Video tegemine oli meie lemmikosa“ või „Lõppkokkuvõttes oli ülesannete lahendamine vägagi hariv ja huvitav ning arendas meie loogilist ja loovat mõtlemist. Soovitaksin võistlust kindlasti ka sõpradele!“.
Eelvõistluse 12 parimat rühma valiti lõppvooru, mis toimus hiljuti Tallinna Ülikooli teadusköögis ja laborites. Lõppvooru ülesannete keskne objekt oli muna. Võistlus algas ülikooli aulas viktoriiniga, mille teemad ulatusid kartultomatist ja kodulooma väljaheidetest tehtud supist Hiina sajandimuna ja päevakohaselt ka USA presidendivalimistega seotud kanamunade hindadeni.
Teadusköögis toimunud praktilises osas tuli võistkondadel valmistada ja serveerida üks toit munast, selgitada, milline oli muna roll selles ja millised toidukeemia aspektid olid kaasatud. Lisaks tuli uurida vuti-, kana-, hane-, kalkuni- ja pardimune ning loodusteaduslikku uurimisviisi sai rakendada, keetes vutimuna etteantud eksemplarile sarnase kõvadusastmeni. Oli rõõmustav näha, kuidas noored katsetasid ja leiutasid uusi meetodeid soovitud tulemuse saavutamiseks. Žürii erilise heakskiidu pälvisid munatoitudest lumepallisupp ja brüleekreem, mis oleksid väärinud kohta ka telesaates „Meisterkokk“.
Keemialaboris tuli õpilastel eristada toidu koostisosi (nt albumiinipulber, tärklis, glükoos, sooda, keedusool) keemiliste reaktsioonide ja vihjete abil – maitsmata. Samuti tutvuti mõistega protoporfüriin IX, mis fluorestseerub UV-kiirguse toimel roosalt – efektne vaatepilt!
Füüsika eksperimendi käigus tuli võistkondadel määrata viie linnuliigi muna ruumala ja pindala suhe, kuna muna geomeetrilised omadused annavad väärtuslikku teavet selle ainevahetuse ja inkubatsioonitingimuste, näiteks haudeaja kohta. Ülesanne arendas koostöö- ja ajaplaneerimisoskust, sest edukaks lahenduseks oli vaja täpselt mõõta ja olla matemaatiliselt nutikas.
Võistluse võitis Gustav Adolfi Gümnaasiumi 10. klassi noormeeste võistkond MAO, kelle tugevusteks olid hästi valmistatud toit, väga head viktoriinitulemused ning suurepärane koostöö nii keemia- kui füüsikalaborites.
Tagasisides toonitasid õpilased, et kasutasid võistlusel teadmisi nii keemiast, füüsikast, geograafiast ja bioloogiast, aga ka kodundusest, matemaatikast, loogikast, filosoofiast ja isegi keeltest. Üks osalenu võttis kogemuse kokku nii: „See oli väga lõbus, kombineeris erinevaid valdkondi ja sain meenutada varem õpitud teemasid. Ülesanded olid keerukad, aga lahendatavad ning lõbusad.“
Suurem osa õpilastest tõdes, et kasutas varasemalt koolis õpitud teadmisi, õppis rohkem kui tavalistes ainetundides, sai teada midagi uut ning ülesannete täitmine nõudis pingutust. Samas selgus, et vaid 44% vastanutest valmistus võistluseks teadlikult.
Õpilaste mõtted kinnitasid, et esimene õpilasvõistlus „Kringel“ toetas täielikult MATIK-õppe põhimõtteid. Tagasisides märkis 93% õpilastest, et rühmas osaleda on toredam kui individuaalselt ning nad tuleks tagasi ka järgmisel aastal.
Uus võimalus oma õpilasi „Kringlile“ saata on juba sügisel.
Lisainfot leiab Tallinna Ülikooli teadusköögi ja TÜ teaduskooli kodulehtedelt
Vaata näiteid loodud videotest
Lisa kommentaar